Obsah (5)

§ 54§ 58§ 55§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

§ 54

lg 1 p 1, 61 lg 4, 62, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lg 4, 8 lg 4 ja 24 lg 1 p 4, palub võtta AV ära vanema õigused alaealiste A V, M V ja VV suhtes ning mõista kostjalt Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus „Lootus“ kasuks alaealiste A V, MV ja V V kasvatamiseks ja hooldamiseks igakuine elatis 1345 krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 05.04.2006.a kohtule esitatud avalduses hageja täpsustas oma nõuet elatise summa osas. Seoses palga alammäära muutmisega alates 01.01.2006.a, suurendab hageja elatise nõuet 1500 kroonini kuus iga lapse suhtes. Kostja vastus Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale TsMS § 322 lg 1 järgi kätte toimetatud. Kohtuistungile mitteilmumise seaduslikust takistustest kostja kohut ei teavitanud. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja ei tegele oma laste kasvatamisega, lapsed viibivad detsembrist 2004.a lastekodus. Lapsed viibisid Sillamäe haiglas statsionaarravis ja ravi eest tasus linnavalitsus mitte ema. Hageja palub välja mõsta elatise Laste Hooldekande asutuse Lootus kasuks. Tunnistaja Tatjana Petrova , kes on Laste Hoolekande Asutuse Lootus spetsialist, ütlustel on ta perekonnaga tuttav

1. aastast. Kostja õe Ljudmila külastamisel selgus, et kostjat ei olnud kodus mitu päeva. Laste vanaema oli Tallinnas haiglas ja lapsed olid üksi. Lapsed võeti varjupaika. Kojutulekul kostja koos oma elukaaslasega võtsid lapsed varjupaigast ära ning kostja lubas, et edaspidi läheb kõik hästi.
2. juulis lapsed võeti jälle varjupaika, kuna vanaema ütles, et ta ei saa hoolitseda laste eest ja A ei ole jälle kodus. Kostja sünnitas Vitali ja kui laps oli ühe aastane läksid nad elukaaslasega lahku. Kostja tõi lapsed varjupaika 14.12.2004.a, sest tal oli suur võlg korteri ja lasteaia eest. Kostja lubas leida endale tööd ja võtta lapsed enda juurde, kuid 1,5 aastat ei ole seda teinud. Neljas laps, kes sündis Aastal 2005, on surnud. Lastel on dokumendid vormistamata. Lasteaia maksuvõlgnevuse 3000 krooni tasus kostja eest linnavalitsus. Riideid ta lastele ei osta, sest tal ei ole raha, süüa ja riideid saavad lapsed varjupaigast. Üks laps käib koolis. M käib psühholoogi ja psühhiaatri juures, sest laps on närviline. Kostja ei tunne huvi laste suhtes. Tunnistaja on veendunud, et asi ei parane ja A V tuleb ära võtta vanemaõigused laste V, A ja M suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tunnistaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks ja elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse /

/ § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel 2 ja tema eest hoolitsemisel.

§ 58

kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus.

§ 54

lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Tuvastatud on, et kostja ei võta osa laste kasvatamisest ja hooldamisest. Kostjal pole mõjuvaid põhjusi kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks.

§ 55

lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem seda ei tee, mõistab kohus

§ 61

lg 1 alusel lapsele elatise välja teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool kuupalga alammäärast hagi esitamisel moodustab 1345 krooni ja alates 01.01.2006.a. on pooleks kuupalga alammääraks 1500 krooni.

§ 70

-le kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 09.11.2005.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla

§ 61lg 4 sätestatud suuruse.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis iga lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o. alates 09.11.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni ja alates 01.01.2005.a. 1500 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks hageja esindaja seletusele, tunnistaja ütlustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: AV passi koopiaga, AV, M Vja V Vi sünnitustunnistuste koopiatega, 31.10.2005 Laste Hoolekande Asutuse Lootus tõendiga, Laste Hoolekande Asutuse Lootus otsustega A V, M V ja V V suhtes, 17.05.2004 SA Jõhvi haigla teatega, 10.01.2005 Sillamäe Vanalinna Kooli arvamusega, 22.04.2005 Laste Hoolekande Asutuse Lootus teadaandega, 08.11.2005 Lasteaia Jaaniussike kirjadega, 20.05.2005 ja 04.07.2005 Laste Hoolekande Asutuse Lootus A V elamu ja eluolustiku tingimuste järeluurimise aktidega, 12.05.2005 Viru Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna raporti koopiaga, 27.05.2005 Viru Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna tõendiga AV suhtes kriminaalmenetluse kohta. Kohtukulude jaotus Hageja esitas kohtule hagi 09.11.2005.a, seega vastavalt 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS sätteid. Hageja oli enne 01.01.2006.a kehtinud RLS § 16 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Kooskõlas enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagiavalduses on hageja esitanud nõue vanema õiguste äravõtmiseks ehk mittevaraline nõue ning elatise nõue. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud riigilõivuseaduse /RLS/ § 37 lg 3 mittevaralise hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Vastavalt TsMS § 47 lg 2 tasutakse hinnaga hagilt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse 3 hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Elatise hagi hinnaks on kõnealusel juhul 53070 krooni. RLS § 37 lg 1 ja lisa nr 2 järgi riigilõiv summalt 53070 krooni on 3750 krooni. TsMS § 47 lg 2 p 3 järgi kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Hagi on rahuldatud Sotsiaalhoolekande seaduse § 24, 25 lg 1 p 1,2 ja 3,

§ 54lg 1 p 1, 58 alusel ja juhindudes Ts

MS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4 ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060629125734) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060629125734) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-