KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Geete Lahi 22.juuni 2006.a. Narva kohtumaja 2-05-15866 Kohtuasi Natalja Ma

/ §61, palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt elatusraha tütre Julia Trenina ülalpidamiseks 2650 krooni igakuuliselt alates hagiavalduse esitamise päevast. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses 08.09.2005.a. ei nõustu hagejale maksma elatist 2650 krooni kuus. Kostja tahab osaleda Julia kasvatamises, kuid hageja takistab kostjal lapsega suhelda. II Roman Trenini hagi Natalja Maksimova vastu 21.10.2005.a. kohtule esitatud hagiavalduse (tl 37-38) kohaselt poolte abielu sõlmiti. sündis tütar Julia. Poolte abielu lahutati. Sellest ajast ei ole kostjal kui lapse isal võimalik lapsega kohtuda. Läbirääkimised kostjaga ei ole tulemusi andnud. Kostja on uuesti abiellunud, tal sündis teine laps ja poolte ühise tütre Julia on hageja saatnud elama oma ema juurde. Lasteaiakasvatajad keelduvad last kostja nõusolekuta hagejale andmast. Hagejal ei ole võimalik lapsega suhelda ning osaleda tema kasvatamises. Hageja palub kohustada kostjat mitte takistada hageja suhtlemist lapse Julia Treninaga tingimusel 50/50, s.t. 3 päeva nädalas suhtleb Juliaga hageja, ülejäänud päevad kostja. Päevadeks, mil hageja soovib lapsega suhelda, pakub hageja välja teisipäeva, laupäeva ja pühapäeva; kuna hageja jäeti seadusevastaselt ilma võimalusest lapsega suhelda, palub hageja kompenseerida talle see aeg, ja nimelt alates 09.01.2003.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni sellega, et sama pika aja jooksul elaks Julia hageja juures ning kostja kohtuks temaga ainult 1 kord nädalas. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses 08.11.2005.a. (tl 53) tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus sellega, et lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Kostja ei takista hagejal lapsega suhelda. Kostja on kahel korral esitanud Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekandeosakonnale avaldusi, kus tegi ettepanekuid isa tütrega suhtlemise korra 2 kohta. Vastav avaldus on ka lasteaias, kus tütar käib. Kahjuks hagejat kostja ettepanekud ei rahulda. Kostja palub kohtul määrata järgmine hageja tütrega suhtlemise kord: iga neljapäev kella 17.00 kuni 20.00; iga laupäev kella 12.00 kuni 16.

1. Kostja leiab et sellest ajast piisab et hageja saaks kasutada oma õigusi ja teostada oma kohustusi lapse suhtes. Kostja ei ole nõus hageja nõudega tütre ööbimisega hageja juures, kuna tütar on kõigest 6-aastane ja ta vajab pidevat ema hoolitsust. Hageja elab üürikorteris, kus puuduvad väikelapse ööbimise, mängimise ja õppimise võimalused. Hagejal on uus abikaasa, kes ei hakka tegelema võõra lapsega. Kostja ema Ljubov Smirnova tõepoolest osutab abi Julia eest hoolitsemisel ja kasvatamisel, kuid selles ei ole midagi seadusevastast. 25.05.2006.a.kohtule esitatud vastuse täienduses palub Natalja Maksimova määrata Roman Trenini tütrega suhtlemise kord järgmiselt: iga teisipäev kella 16.00 kuni 19.00; iga neljapäev kella 16.00 kuni 19.00; iga laupäev kella 12.00 kuni 17.
2. III Roman Trenin taotles kohtult hagide liitmist ühte menetlusse. Viru Maakohtu 06.04.2006.a. määrusega liideti ühte menetlusse Natalja Maksimova hagi Roman Trenini vastu elatise suurendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-05-15866) ja Roman Trenini hagi Natalja Maksimova vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-05-18675) ja anti liidetud hagidele number 2-05-
3. IV Kohtuistung Kohtuistungil 29.03.2006.a. esitas Natalja Maksimova kohtule avalduse nõude vähendamiseks, paludes Roman Treninilt välja mõista elatis 10.08.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus. Kohtuistungil 01.06.2006.a. Natalja Maksimova palus hagi elatise suurendamiseks rahuldada, suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks tütre ülalpidamiseks alates 10.08.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus. Kostjal elatise osas vastuväiteid ei ole. Roman Trenin palub määrata lapsega suhtlemiskord järgmiselt: teisipäevi ja neljapäeviti kella 17.00 kuni 19.30., iga teine nädalavahetus reedel kella 17.00 kuni 20.00 pühapäeval, iga neljas nädalavahetus laupäeval kella 10.00 kuni pühapäeval kella 20.00; suvevaheajal (juuni, juuli, august) üks terve kuu kostja juures või iga kuu nädala kaupa. Ei ole põhjust, miks laps ei või isa juures ööbida, kõik tingimused ööbimiseks on olemas. Isal on kindel sissetulek ja elukoht. Seega puuduvad takistused lapse viibimiseks isa juures. Natalja Maksimova on nõus, et Roman Trenin suhtleb lapsega teisipäeviti ja neljapäeviti kella 17.00-19.30 ja suvekuudel (juunis, juulis, augustis) iga kuu üks nädal. Natalja Maksimova ei nõustu sellega, et laps veedab teise ja neljanda nädalavahetuse isa juures ja et lapse seal ööbib. N. Maksimova tahab lapsega veeta kõik pühapäevad. Lapse ööbimisele isa juures on vastu põhjusel et kostja üürib korterit ja ta ei tea mis tingimustes laps ööbib. Eestkosteasutuse esindaja on nõus, et laps suhtleb isaga teisipäeviti ja neljapäeviti kella 17.00.-19.
4. ja suvekuudel (juuni, juuli, august) iga kuu üks nädal. Eestkosteasutuse esindaja sõnul puuduvad põhjused, miks laps ei või isa juures ööbida. Oluline on lapse soov. Olenemata isa olme-ja elutingimustest on isal õigus lapsega suhelda. IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist 3 last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise tütre Julia Trenina sündinud 26.10.1999.a. ülalpidamiseks elatis alates hagiavalduse esitamisest 10.08.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus, s.o. miinimumsummas.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja on nõus maksma elatist hageja nõutud määras. Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis alates 10.08.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus. Lapse Julia Trenina vanemad Natalja Maksimova ja Roman Trenin ei saavutanud kokkulepet, kas laps võiks (nädalavahetustel) ööbida lapse isa juures. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (

) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1: lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps Julia on käesoleval ajal 6 aasta ja 7 kuu vanune ja käib lasteaias. Lapse ema sõnade kohaselt ei saa last jätta isa juurde ööbima, sest isa üürib korterit. Eestkosteasutuse esindaja sõnul olenemata isa olme- ja elamistingimustest on isal 4 õigus lapsega suhelda. Kohus leiab et kostja Natalja Maksimova seisukoht et laps ei tohiks isa juurde ööseks jääda, on väär. Lühiajalise ning ajaliselt piiratud suhtlemise korral puudub lapse isal võimalus osaleda täielikult lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning välistab lapse arengule vajaliku isapoolse panuse tema kasvatamisel ja vanema ning lapse vahelise vaba suhtlemise tulenevalt

§ 52lg 1 ja LKS § 25 lg 1.

Kohus leiab et hageja ja kostja omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata lapse isa õigust lapsega suhelda. Kohus määrab lapsega suhtlemise korra selliselt, et Roman Trenin võib lapse enda juurde võtta Natalja Maksimova elukohast igal teisipäeval ja neljapäeval kella 17-st kuni 19.30-ni; iga teine nädalavahetus reedel kella 17-st kuni kella 20-ni pühapäeval; iga neljas nädalavahetus laupäeval kella 10-st kuni pühapäeval kella 20-ni; juunikuus, juulikuus, augustikuus iga kuu üheks nädalaks. Peale lapsega suhtlemist viib Roman Trenin tütre Natalja Maksimova elukohta tagasi. Toodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib et vanem kelle juures laps on ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. V Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 10.08.2005.a., seega 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätted. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kooskõlas enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse 700 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5