Määrus saata pooltele. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on õigus esitada avaldus. 1 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määäruskaebus menetluskulude jaotuse osas 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 01.03.2006 FIE E N poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Viljar Pauluse vastu võla nõudes. Võlgnik esitas 12.05.2006 tähtaegselt maksekäsule vastuväite. Kohtunikuabi 12.05.2006 määrusega on FIE E N nõue üle antiud kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.05.2006 kohtunik saatnud E N
lg.1 kohaselt teatise tähtaegse toimingu tegemiseks, milles kohtas hagejat 14 päeva jooksul nimetatud teatise kättesaamisele järgnevast päevast arvates esitama oma nõude vastavalt hagiavaldusele esitatavale vormi ja sisu nõuetele. Teatises selgitati, et tähtaegselt selle toimingu tegemata jätmisel keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmisest Teatise on hageja isiklikult kätte saanud 17.05.2006. Ettenähtud tähtajaks hagejalt reageeringut kohtu teatisele ei saabunud. 02.06.2006 määrusega keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast. 04.07.2006 saabus kohtusse kostja taotlus menetluskulude hüvitamise suuruse kindlakstegemiseks täiendava otsuse tegemisena, kuna keeldumise määruses ei olnud määratletud kohtukulude jaotamise korda. Kohus saatis taotluse hagejale, kes esitas oma menetluskulud ja omakorda teatas, et soovib asja menetluskulude jaotuse määramist täiendava otsusega kas proportsionaalselt või jätta kummagi poole kulud nende endi kanda. Õiguslik põhistus
lg.1 p.2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
lg.3 alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Hageja poolt tasutud riigilõiv kuulub talle tagastamisele Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg.1 p.3 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud kohtukulude jaotamist.
lg.4 kohaselt ei pea täiendava otsuse tegemiseks pidama istungit, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. 2
lg.6 kohaselt täiendava otsuse /analoogiat kohaldades-määruse/ tegemise taotluse rahuldamise korral tehtav lahend ei ole kaevatav. Kohus peab menetluskulude jaotuse reeglina määratlema asja menetlust lõpetavas lahendis, mis on kaevatav. Ehkki täiendava lahendi tegemise taotluse rahuldamise korral tehtav lahend ei ole kaevatav, leiab kohus, et antud juhul peab jääma menetlusosalistele võimalus kasutada kaebeõigust menetluskulude jaotuse osas ja kohaldab kaebeajana 02.06.2006 määruses toodud 10 päevast määrusekaebuse esitamise tähtaega. Eeltoodut kokkuvõttes ja kohaldades täiendava otsuse tegemise norme analoogia alusel menetlust lõpetavale määrusele, peab kohus võimalikuks kohtuistungit pidamata määrata pooltevahelise kohtukulude jaotuse, lahendades samas määruses menetluse ökonoomika printsiipe arvestades ka hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Hageja kulud on riigilõiv 1000 krooni ja maksekäsu vormistamise kulud 300 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele riigituludest ja seega ei saa seda arvestada kostjalt väljamõistetava kuluna.
lg.1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega kannab hageja ise kõik oma kulud ja kostja neid hüvitama ei pea. Kostja kuluks on vastuväite vormistamise eest tasutud õigusabi kulud 1700 krooni. Kostja poolt kantud kulusid õigusabile peab kohus vastuväite sisu silmas pidades ebaproportsionaalselt suureks ja leiab, et vastuväite blanketil lünkade täitmine ja ühelauseline vastuväite kirjutamine ei ole liiga aja- ja töömahukas ja on hinnatav kuluna 30% ulatuses kostja poolt esitatud tegelike kulude suuruses. Kohus peab mõistlikuks, et pool saab käesoleva määrusega kindlaksmääratud kulude jaotuse alusel kulud tasutud ka kohtuväliselt, kui see ei peaks aga osutuma võimalikuks, on kostjal õigus
lg.1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtumäärus jõustus 28.augustil 2006.a Nooremreferent M.Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.