← Eesti

3-05-578/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-578 Haldusasi N. V., A. R., M. V., V. K. S., K. R., A. V., korteri- ühistu (KÜ) *, KÜ **; KÜ ***, KÜ **** ja KÜ ***** kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korralduse nr 1198-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.05.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. V., A. R., M. V., V. K. S., K. R., A. V., KÜ *, KÜ **; KÜ ***, KÜ **** ja KÜ ***** määruskaebus RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
  2. mai 2006 määrus haldusasjas nr 3-05-
  3. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korraldusega nr 1198-k „Tartu mnt 15 krundi detailplaneeringu kehtestamine kesklinnas“ kehtestati Tartu mnt 15 krundi detailplaneering, millega määrati 0,3 ha suurusel maa-alal asuvale kinnistule ehitusõigus kuni 35-korruselise, absoluutkõrgusega 114,5 m merepinnast, äripindade ja parklaga mitme korteriga elamu ehitamiseks.
  5. 19.07.2005 esitasid N. V., A. R., M. V., V. K. S., K. R., A. V., KÜ *, KÜ **; KÜ ***, KÜ **** ja KÜ ***** Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korraldus e nr 1198-k tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus , milles paluti keelata Tallinna Linnavalitsusel vaidlustatud korraldusega kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitamist käsitlevate haldusaktide väljaandmine.
  6. Tallinna Halduskohtu 21.07.2005 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3-05-578
  7. Tallinna Halduskohtu 27.07.2005 määrusega rahuldati kaebajate 25.07.2005 esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korralduse nr 1198-k kehtivus kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt lükkuks kaevatava haldusakti kehtivuse peatamise korral edasi vaid võimalus anda välja ehitusluba ja alustada detailplaneeringuga kavandatu elluviimist. Haldusakti kehtivuse peatama ta jätmine võib aga kahjustada kaebajate õigusi pöördumatult, kuna kohtumenetluse vältel võidakse väljastada ehitusluba, mille alusel saab alustada detailplaneeringus kavandatu elluviimist. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik kohtuotsust täita, kuna ehitustegevusega on juba alustatud. Sellisel juhul võivad saada kahjustatud ka kolmandate isikute huvid. Asja materjalidest ei nähtu sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis kaaluks üle kaebajate õiguse saada selgust kaevatava korralduse õiguspärasuses.
  8. 23.09.2005 taotlesid kolmandad isikud AS * ja ** AS esialgse õiguskaitse määruse tühistamist. Määruse tühistamist taotles ka Tallinna Linnavalitsus.
  9. Halduskohtu 12.04.2006 määrusega kohustati kaebajaid esitama kaebuse terviktekst.
  10. Kaebuses ja täpsustatud kaebuses esitati järgmised põhjendused: 1) KÜ * ja KÜ ** juhatuse liikmed esitasid vastuväite detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Materjale edastades ei selgitanud linnavalitsus, et vastuväide oli tähtaegne ja kannab SAPA-s registreerimise kuupäeva. Maavanem tagastas materjalid järelevalve- menetlusse võtmata. Seega ei ole planeering läbinud maavanema kohustuslikku järelvalvet. 2) Viiralti 3/5/7, Pronksi 10/Gonsiori 14 korterelamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Elamu on ehitatud 1920-1930-ndatel aastatel ja saanud kannatada sõjaaegse pommitamise ja Gonsiori 10/12 ehitamise ajal. Elamu asub geodeetiliselt ebastabiilsel pinnasel. Linnavalitsus pidi hindama detailplaneeringu koostamise käigus kavandatava ehituse keskkonnamõju arhitektuurimälestiseks olevale elamule, kuid ei teinud seda. Linnavalitsus on asetanud elamule kaasnevad riskid kaebajatele, seejuures on riskid suunatud kaebajate varale ja tervisele. 3) Vaatamata hiljem (03.05.2005) jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHAS) ja planeerimisseadusele (01.01.2003), tuli linnavalitsusel kaevatavas korralduses lähtuda 16.10.2002 korraldusega nr 2542-k kinnitatud lähteülesandest nr 1005, kuid täitmata jäeti p-de 5.2.3, 5.2.3, 5.3.2, 5.3.4-5.3.5 nõuded. Samuti ei ole hinnatud Tartu mnt 15 parkla ja gaasikatla mõju ümbrusele. Parkla osa on planeeritav 3 ja 4 korruselisena, parkimiskohti on ettenähtud
  11. See tähendab, et võimalikke heitgaaside tekkekoht asub elamu 2-3 korruse tasemel. Kuna Tartu mnt 15 krunt on ca 98% täisehitusega ning ümberringi tihedasti asuvad ka teised majad, siis on tõenäoline, et kinnisel territooriumil kogunevad kahjulikud heitgaasid elamu hoovi. 4) Lähteülesande p 5.1.1 kohaselt tuli teostada topo-geodeetilised tööd ja p 3.5 kohaselt arvestada planeeritaval alal paiknevate objektide projekteerimise käigus tehtud ehitusgeoloogiliste uurimistöödega. Detailplaneeringu järgi lubatakse püstitada kuni 35-korruseline ehitis, absoluutkõrgusega 114,5 merepinnast. Nii kõrge ehitise püstitamise võimalikkuse uurimiseks ei ole uuringuid tehtud. Detailplaneeringus kasutati
  12. aastal koostatud AS *** aruannet, mis koostati 5-korruselise parklahoone jaoks ja pole 35-korruselise ehitise puhul kasutatav. 35-korruselise ehitise mass, vundamendi (sh vaiade) sügavus ei ole võrreldav 5korruselise parklahoonega. 5) Tartu mnt 15 krundi täisehitus on ca 98%, ehituskeeluvööndiks on määratletud 2,5-3 m, kohati see isegi puudub. Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks on jäetud kuja (ehitiste väiksem lubatud vahekaugus) määratlemata ning miks on lubatud krundi täisehitus ca 98% ulatuses. Nii suure täisehitusega krunt keset tihedasti asustatud kvartalit nõuab keskkonnamõjude igakülgset hindamist. Kaebajate arvates ei ole selles rajoonis õige lubada nii kõrge ehitise püstitamist. 2

(10)3-05-578 6) Korralduse seletuskirja väide, et kõrghoone ehitamisega ei kaasne linna teedevõrgu ümberehitamist ega suurene oluliselt ümbritsevate teede ja tänavate liiklus- ja parkimiskoormus, ei ole tõene. Alates Liivalaia/Pronksi/Tartu mnt ristmikust on kehtestatud sissesõidukeeld Tartu mnt- le. Tartu mnt 15 parkimismajas on ette nähtud 212 parkimiskohta, mis parkla normaalse kasutamise käigus tähendab tänava suurt liiklustihedust ja koormust. Tartu mnt osa on tehtud jalakäijate alaks. Jalakäijatele mõeldud teekate ei ole ettenähtud autode sõiduks, see kate ei pea ka rasketele ehitusmehhanismidele vastu; 7) Muinsuskaitseamet ei ole ehitise püstitamiseks luba andnud. Elamu kanti mälestisena detailplaneeringule alles peale 15.12.2004 toimunud arutelu, kuid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja kooskõlastas 19.01.2004 plaani, kuhu mälestised ei olnud kantud. 8) Käesolevas asjas tuleb lähtuda sellest, mil määral Tartu mnt 15 püstitatav hoone vähendab kõrvalhoone loomulikku valgust. Planeeringu ja kaebajate poolt tellitud uuringute käigus on hinnatud vaid elamule otsese päikesevalguse vähenemist. Kaevatava korralduse juurde lisatud seletuskirja väide, et insolatsiooni kestvus ehitatava hoone tõttu ei muutu, sest otsest päikesevalgust hakkab enne kavandatud hoonet varjama Tornimäe tn 2 olev SEB Eesti Ühispanga büroohoone, on väär. Tartu mnt 15 35-korrulise ehitise püstitamisega ja krundi ca 98 % täisehitusega surutakse elamu pimedasse kaevu. Valgustingimused ei ole seotud üksnes otsese päikesevalgusega, seda mõjutavad ka muud tegurid (ehitiste paiknemise kaugus, kõrvalhoone kõrgus, laius jm). On üldteada, et paiknemine vööndis, kus loomulikku valgust on vähe, mõjutab oluliselt inimeste tervist. 9) T. M. insolatsioonihinnangud ei tundu usaldusväärsed. Insolatsioonihinnangut Viiralti 3 hoovis paiknevale korteriomandile, Viiralti 7, Pronksi 10 ja Gonsiori 14 osas ei ole tehtud. Läbiviidud insolatsiooniuuringuid ei ole võimalik kontrollida, esitatud graafikutel pole mõõtkava. T. M. lähtub SEB Ühispanga hoone absoluutkõrgusest 94,4 m, mis tegelikult on 93,06 m. Hoone kõige kõrgem tipp on 78,08 m ja hoone on mitme tasapinnaline. Kuna T. M. hinnangus pole hoone tegelikku kõrgust ja erinevaid tasapindu arvestatud, ei pruugi olla õige tema hinnang Gonsiori 10 ja 12 osas ning ka Tallinna Tervisekaitsetalituse 05.10.2004 otsus. Kaebajate 22.04.2006 tehtud ja täpsustatud kaebusele lisatud fotod kinnitavad P. S. hinnangu õigsust ja T. M. hinnangu ebaõigsust. Gonsiori 10 ja Gonsiori 12 eluruumide aknad asuvad kavandatavast hoonest ca 6 m kaugusel. 10) Parkimismaja planeerimisel lähtut i ebaõigest standardist ja see projekteeriti ca 2 korda ettenähtust suuremana. Kaebajate esitatud arvamuse Tartu mnt 15 parkimislahenduse kohta koostas EPN 17 ja EVS 843: 2003 üks autoritest – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste projekteerimise erakorraline dotsent Ilmar Pihlak. Detailplaneeringus kohaldati vahevööndi parkimisnormatiivi, kuid planeeritud ala ei asu vahevööndis. Tegemist on I klassi linna linnakeskusega ja tuleks kohaldada selle normatiivi. 8. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Esitatud vastuväidete alusel teostati planeeringus järgmised muudatused – tähistati tingmärgiga kultuurimälestised; vastati, et ehitustehnilisi küsimusi käsitletakse ehitusprojekti koostamise käigus, kusjuures välistatakse rammvaiade kasutamine; täiendati planeeringut insolatsiooniarvutustega Viiralti 3 ja 5 siseõue poolsetes korterites. Planeeringusse lisati parklasse sundventilatsiooni rajamise kohustus, mille abil juhitakse heitgaasid korstna kaudu välisõhku. Korterite turuväärtuse langemise kartusele vastas TSAPA, et tegu on avaldajate hüpoteetilise subjektiivse hinnanguga. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet seadis planeeringu kooskõlastamisel tingimuse, et keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia ehitusprojekti koostamise käigus. Kinnistu suurus on 2652 m² ja lubatud hoonetealune pind 2085 m², seega on kinnistu maksimaalne täisehitus 78,62 %. Ühe ehitise suhtes ei ole kuja võimalik määrata. Hoonetevahelised võimalikud minimaalsed kaugused on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kinnitatud nõuetele (§ 19 lg 2). Planeeringuga ette 3
(10)3-05-578 nähtud lä hiala liiklusskeem on kooskõlastatud Tallinna Kommunaalameti liiklusteenistuse poolt. Samuti on planeeringu kooskõlastanud Kultuuriväärtuste Amet.
  1. Kolmandate isikute vastuses paluti samuti jätta kaebus rahuldamata. Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud KeHAS ei nõudnud keskkonnamõju hindamist. Hoone kõrgus ja selle sobivus ümbruskonda on põhjendatud. Tallinna üldplaneeringus on tegemist kesklinna segahoonestus-alaga, planeeritud hoone on kavandatud 35-korruselisena Tartu mnt ääres, kvartali siseosasse jääb 4-korruseline parkla ja 3-korruseline äripindade blokk. Menetluse käigus on planeeringu kinnitanud ja kontrollinud Tallinna Tuletõrje ja Päästeamet. Kõigile hoonetele on tagatud juurdepääs, tuleohutus on tagatud. Planeeringuga on määratletud kaugused teistest hoonetest. Planeeringudiskretsioon võimaldab kesklinnas määrata minimaalsed ehitiste vahekaugused. Valgustustingimusi uuriti põhjalikult ja leiti, et uusehitis ei muuda valgustustingimusi Viiralti tänava poolsetes eluruumides. Otsest päikesevalgust varjab Tornimäe tn 2 olev SEB Ühispanga büroohoone. Valgustustingimuste teatav halvenemine ei kaalu üle kolmandate isikute õigust püstitada üldplaneeringuga lubatud ehitisi. Kaebajate ettepanekute alusel täpsustati detailplaneeringut. Geodeetiliste tööde aruanne on koostatud ja see oli kõikide detailplaneeringute aluseks, sh välisvõrkude projekteerimisel. Geoloogia aruannet üldaktid ei nõua. Pinnasega seonduvad küsimused ei välista tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste juures kõrghoone püstitamist. 16.10.2002 korraldusega nr 2542-k esitatud geodeesia alased nõuded on täidetud.
  2. Tallinna Halduskohtu 09.05.2006 määrusega tühistati AS * ja ** AS taotluse alusel 27.07.2005 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. Määruse kohaselt võimaldavad kohtu poolt väljaselgitatud asjaolud ümber hinnata kaebajate väidetest tulenevad kaebuse eduväljavaated ja kaebuses märgitud õiguste rikkumise. 1) Kaevatav haldusakt võib riivata KÜ liikmete (korteriomanike) õigusi, kuid kaebajateks on ka KÜ-d, kelle tegevust reguleerivatest seadustest (korteriühistuseadus ja mittetulundusühingute seadus ) ei tulene õigust pöörduda oma liikmete huvides kohtusse. Kaebusest ei selgu, missuguste KÜ- le kuuluvate subjektiivsete õiguste kaitseks on kaebus esitatud ja esialgset õiguskaitset taotletud. Seega ei ole kohtul alust kohaldada esialgset õiguskaitset lähtudes KÜ-te nimel esitatud kaebustest. Käesolevas asjas väidetakse üldiselt, et rikutakse KÜ-te õigusi. Teiste kaebuse esitajate osas ei ole samuti õiguste rikkumist täpsustatud nii, et saaks kontrollida, missugustes tingimustes kaebajad elavad. Kohtule ei esitatud andmeid ja tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajate senised elutingimused (eelkõige insolatsiooni küsimuses) hoone ehitamisel muutuvad. 2) Põhjendamatu on kaebajate väide, et detailplaneeringuga ei ole määratletud kuja. Ehitusõigus puudutab vaid Tartu mnt 15 asuvat krunti (kinnistut). Detailpla neeringu kehtestamisel on määratletud planeeritaval alal asuva hoone vahekaugused külgnevate ehitistega. Planeeringus on kaugused teistest hoonetest määratletud hoonestusalaga (detailplaneeringu tugiplaanil kirjas lubatud ehitusalana) ja hoonetealune pind. Seega on detailplaneeringuga hõlmatud ala l ja selle lähialadel on kujad määratletud. Tallinna Linnavalitsuse vastuses toodud andmetest selgub, et hoonete vahele jääb piisav vahemaa, mis kindlustab ohutusnõuded vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 §- le 19 lg
  3. 3) Uuringu puhul tehakse kindlaks pinnase omadused, nendest andmetest saab lähtuda kõigi tulevaste projektide puhul. See ei välista vajadusel uute uuringute läbiviimist. AS ***
  4. aasta aruande puhul on pinnast uuritud kuni 40,8 m sügavuseni. Tihedad pinnased (kihid 7,8) algavad 34,5 m sügavusel. Uuringutega on välja selgitatud piisava tugevusega pinnakihi sügavus. Detailplaneeringu järgi on keelatud rammvaiade kasutamine. Muude tehnoloogiate kasutamine vaivundamendi rajamisel (puurvaiad) peab võimaldama rajada vundamendi ilma ümbritsevaid hooneid kahjustamata. 4
(10)3-05-578 4) Iga uue hoone rajamine eeldab liikluskoormuse kasvu. Dotsent I. Pihlaku arvamus lähtub teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 kehtestatud projekteerimisnormist EPN 17 „Linnatänavad“. Määrusest ja sellega kinnitatud normidest ja nõuetest lähtumine on ebaõige, sest nendega reguleeritakse teede ja maanteede projekteerimist, mitte ehitiste projekteerimist. 5) T. M. poolt teostati 2003 jaanuaris hoonete E. Viiralti 3 ja 5 insolatsiooni käsitlev eksperthinnang nr 151 “Tallinna Tartu mnt 15 projekteeritud hoone mõju naabermajade insolatsioonile”. Nimetatud hinnangule koostati 2005 jaanuaris lisa ja selle täiendustest nähtub, et projekteeritav hoone ei mõjuta E. Viiralti 3 ja 5 hoonete loodekülje ruumide insolatsiooni, kuna SEB Ühispanga hoone ja teised naaberhooned varjutavad päikese kuni loojumiseni. Kaebuses on esitatud liialt üldised väited, et saada selgust, missuguse kaebaja korteris elamistingimused langevad. Kaebusest ei nähtu, et ehitise ümbruskonnas valitsev elamute tavaline valgustus muutuks, kuna see muutus juba SEB Ühispanga hoone ehitamisest ja suure tõenäosusega muutub ka siis, kui kaebajate elamutest ehitatakse kaugemale uusi kõrghooneid. Kaebajad üksnes väidavad, et T. M. hinnang ei ole usald usväärne ja mõõtmine ei peaks piirduma otsese päikesevalguse langemise mõõtmisega eluhoonetele. Samas ei selgu kaebusest, missuguse planeeringuga on kaebajate korterid ja kas nad asuvad Tartu mnt 15 kavandatud hoovi poolses küljes või mitte. Kaebusest ei nähtu, et hoone kõrgusest tulenevalt on rikutud kaebajate õiguslikult kaitstav hüve. Kaebajate nimetatud võimalikud rikkumised ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebajate õiguste rikkumist. 6) Väide parkla ja gaasikatla mõju arvestamata jätmisest on ümber lükatud seletuskirjaga, millest nähtub, et „parkimismaja avatud seinaosad kaetakse võrgu ja ronitaimedega“ ning parklale on ette nähtud sundventilatsioon. See peaks välistama avatud parklast tulenevad ohud, kuna kahjulikud mõjutused suunatakse korstna kaudu välisõhku ja mitte sisehoovidesse. Gaasikatlamaja tuleb kõrghoone tippu. Seega peaks mõju ümbruskonnale olema vähene. 7) Kuna Kultuuriväärtuste Amet on planeeringu kooskõlastanud, on täidetud ka kultuurimälestise kaitseks kehtestatud nõuded. 8) Antud juhul ei piirne tulevane ehitis ühegi kaebajate hoonega. Kaebajatel tuleb omanikena lahendada hoonete halva tehnilise seisukorra ja remondi küsimused sõltumata ümberringi uute hoonete ehitamisest. Tänapäevane tehnoloogia peab kindlustama ohutusnõuded ja kohtul tuleb vältimatult usaldada senist praktikat, mis on võimaldanud ehitada kõrghooneid. 9) Kuna kaebajate vastuväiteid sisaldav kiri oli dateerimata ning TSAPA esitas vastuväited ja planeeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks, on TS APA käitunud õiguspäraselt. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi taotlust seoses maavanema järelevalvega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate vastuväidetega on arvestatud ja planeeringut vastavalt täiendatud, mistõttu ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega, mis võis mõjutada kaevatava korralduse andmise otsustamist. Kuna ettepanekud planeeringu küsimuses lahendati, siis ei jäänud sisuliselt lahendamata planeeringuküsimusi. 10) HKMS § 122 lg 3 kohaselt võib kohus protsessiosalise taotluse alusel või oma l algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kohus kogus asjas täiendavaid andmeid ja kontrollis kolmandate isikute ja vastustaja taotluse alusel, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt vajalik. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-13-05, 3-3-1-8-5-04 ja 3-3-1-3-06 leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub (3-3-1-3-06). 11) Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebus tuleb käesoleval hetkel lugeda perspektiivituks. 5
(10)3-05-578 Kohtu käsutuses olevad andmed kinnitavad, et detailplaneeringut on võimalik läbi viia vastavuses kehtivate normidega. Ehitusloa andmise käigus kontrollitakse veelkord võimalikke keskkonnamõjutusi. Parkimiskohtade arvu suurenemine, asukoht ja liiklusskeem näitavad, et kesklinnas on liiklusest tulenev müra endiselt vältimatu ja seda häirivat tegurit ei saa välistada. Tiheasustusega alal elades ei saa nõuda, et kaebajateni üldse liiklusmüra ei kostuks. Tallinna linnaruumi arendavad spetsialistid on leidnud, et Tartu mnt äärde sobivad kõrghooned ja kohtul tuleb vältimatult arvestada spetsialistide kompetentsusega. Kuigi kaebajad ei saavutanud detailplaneeringu menetlemisel krundile ehitamise keelamist, ei tähenda see, et nende ettepanekutega ei ole arvestatud ja põhjendatust kaalutud. Seadusega ei ole keelatud naaberkinnisasja omaniku poolt naaberkinnisasjale seadusega kooskõlas olevat ehitamist. Kaebajad on keskkonna kahjulike mõjutuste osa mõistnud vääralt; detailplaneeringu alale rajatava ehitisega ei kaasne neid kahjulikke mõjustusi, mis ei vastaks keskkonnakaitse nõuetele ja kahjustavad kaebajate kinnisasja kasutamist. 12) Detailplaneerimise seiskamine on toonud kaasa kolmanda isiku kohustuse kanda olulisi materiaalseid kulutusi. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on ** AS sõlminud seoses Tartu mnt 15 hoone projekteerimise ja ehitamisega laenulepingu summaga 56 000 000 krooni. Samuti kannab kolmas isik kahju seeläbi, et peab tasuma laenuintresse, kuid äriplaani ei ole võimalik seoses alusetu kaebusega realiseerida. 13) Avaliku huvina tuleb arvestada, et kvartalis kulgeks detailplaneeringu alusel vajaliku hoone valmimiseks edasine menetlus, saaks väljastada ehitusloa ja alustada ehitustegevusega. Tallinna linna arengut planeerinud pädevad isikud ei ole taganenud otsustusest rajada Tartu mnt äärde kõrghooneid. Kuna vastupidist tendentsi ei ole suudetud arendada, siis tuleb lugeda kavandatu elluviimist oluliseks avalikuks huviks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 11. Kaebuse esitajate määrusekaebuses paluti tühistada halduskohtu 09.05.2006 määrus, kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada vaidlustatud korralduse kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Määruskaebuse põhjendused olid järgmised: 1) Väär on kohtu järeldus, et korteriühistutel puudub kaebeõigus. Korteriühistute kaebeõigus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-st 1 ja korteriühistuseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Planeeringu vaidlustamisel on raske eristada, milline huvi on korteriomanikul ja milline korteriühistul. Kaebajate ühine huvi on välistada naabruses nii suure krundi täisehitust ja nii kõrge hoone püstitamist, sest kaebajad leiavad, et selline hoone mõjutab oluliselt nende elukeskkonda ja võib ohustada nii elamu seisundit kui ka elamu elanike tervist. 2) Väär on kohtu järeldus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et saaks kontrollida, missugustes tingimustes kaebajad elavad ja kuidas nende senised elutingimused muutuvad. Kuigi halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, ei ole kohus nõudnud kaebajatelt täiendavate tõendite esitamist ja asjaolude täpsustamist. Kaebajad esitasid kõik tõendid omal algatusel koheselt peale seda, kui uued tõendid ilmnesid või ilmnes vajadus mingi asjaolu tõendamiseks. Kaebajate käsutuses on P. S. insolatsioonihinnangu koostamisel aluseks olnud elamu inventariseerimise plaanid. See hinnang kinnitab, et peale Tartu mnt 15 ehitise püstitamist halvenevad elamu insolatsoonitingimused kordades. Kavandatava hoone varju liikumise trajektoor ulatub üle Gonsiori 10 – Viiralti 3 elamute, SEB Ühispanga hoone vari nii kaugele ei ulatu. 3) Kohus eiras kaebuse väiteid, et SEB Ühispanga absoluutkõrgus ei ole 94,4 m ja hoone ei ole ühtse kõrgusega, nagu arvestati T. M. hinnangutes. SEB Ühispanga hoone joonistest nähtuvalt on hoone absoluutkõrgus 93,06 m. Sellel kõrgusel asetseb konstruktsioon, mis päikest ei varjuta. Hoone on mitme tasapinnaline, kõrgusega 78,08 kuni 20,04 m. Seega peaks ka mittespetsialistile olema ilmne, et T. M. toetub valedele lähteandmetele. Selline viga näitab 6
(10)3-05-578 hinnangu mitteusaldusväärsust. P. S. hinnangule lisatud Tartu mnt 15 hoone varju trajektoori skeem kinnitab, et kavandatava hoone vari hakkab mõjutama kõiki Viiralti 3-Gonsiori 14 kortereid. Planeeringu menetlustoimingute (ka ekspertiisi) õigsuse peab tagama kohalik omavalitsus. Ei ole kohane panna omavalitsuse kohustust kaebajatele. Kaevatavale korraldusele lisatud seletuskirjas toodud väide, et insolatsiooni kestvus ehitatava hoone tõttu ei muutu, sest otsest päikesevalgust hakkab enne kavandatud hoonet varjama hoopis Tornimäe 2 olev büroohoone, on ilmselgelt väär. Kuna T. M. hinnangus ei arvesta- tud SEB Ühispanga hoone tegelikku kõrgust ja tasapindu, ei pruugi tema hinnang Gonsiori 10 ja 12 osas olla samuti õige. Sellest tulenevalt ei pruugi olla õige ka Tallinna Tervisekaitse- talituse 05.10.2004 otsus, milles lähtuti T. M. insolatsiooni tingimuste prognoosist. T. M. kasutab hinnangus valikuliselt Soome no rme, kuid jätab arvestamata normide p 2.4 lõike 2, mille kohaselt ei tohi projekteeritav hoone asuda teisele elamule lähemal kui 8 m. Gonsiori 10 ja 12 asuvad kavandatavale hoonele lähemal kui 8 m. Väide, et kaebajad elavad linnakeskuses ja peavad arvestama valgustustingimuste olulise halvenemisega, ei ole põhjendatud. Ei ole õiglane eelistada ühe isiku ärihuve piirkonnas elavate inimeste huvidele. Asjaosaliste huvide vahel peab leidma mõistliku tasakaalu. 4) Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-25-96, et kohus peab asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel välja nõudma kaevatava akti. Kohus ei ole seni välja nõudnud detailplaneeringu toimikut. Kohus on tõendite hindamisel lähtunud mitte kaevatava haldusakti juurde kuuluva detailplaneeringu toimiku dokumentidest, vaid menetlusosaliste poolt valikuliselt esitatud dokumentidest, rikkudes sellega HKMS § 12 lg 2 p 2 ja § 19 lg 4 nõudeid. 5) Linnakeskuses nii kõrge ja suure hoone püstitamine võib oluliselt halvendada olemasolevaid keskkonnatingimusi. Seetõttu on vajalik igakülgne keskkonnamõjude hindamine teha detailplaneeringu menetlemise staadiumis, mitte ehituse projekteerimisel. 6) Kohus ei ole määruses andnud hinnangut kõikidele kaebuses toodud väidetele. 7) Detailplaneeringu käigus parkimismaja projekteerimisel kohaldati ebaõiget standardit, mistõttu parkimismaja on projekteeritud ca 2 korda ettenähtust suuremana, määratud ebaõigesti parkimishoone kujad ja kaugused naaberhoonetest. Mingil moel ei ole põhjendatud, et kohalik omavalitsus, kes oma territooriumil kasutab I klassi linnakeskuse parkimisnormatiive, lubab vaidlustatud planeeringu puhul kasutada vahevööndi normi, suurendades sellega parkimishoone suurust ja võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale. 8) Väär on kohtu järeldus, et maava nema järelevalve ei olnud kohustuslik ja kaebajate vastuväidetega on arvestatud detailplaneeringu avaliku arutelu käigus. Linnavalitsus ei püüdnud erimeelsusi lahendada ega saavutada tasakaalustatud lahendust. PlanS § 23 lg 3 p 5 ja lg 4 järgi on maavane ma pädevuses aidata asjaosalisi kokkuleppe saavutamises (teostada ka lepitusmenetlust). Linnavalitsus edastas maavanemale ebaõiged andmed Viiralti 3 ja Viiralti 5 korteriühistute ja elanike protesti esitamise aja kohta ning jättis sellega asjaosalised ilma ühest seaduses ettenähtud detailplaneeringu läbivaatamise staadiumist. See piirang pole põhjendatud. Kuna vaidlustatud planeering pidi linna ehitusmääruse § 19 lg 3 kohaselt läbima järelevalve, tuli planeering kehtestada linnavolikogu otsusega, mitte linnavalitsuse korraldusega. Kaevatav korraldus võib olla tühine haldusakt HMS § 63 lg 2 p 3 mõttes ja kehtetu algusest peale. 9) Esialgne õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt otstarbekohane ja kohtu 27.07.2005 määrus põhjendatud. Täiendavalt esitatud tõendeid (P. S. ja I. Pihlaku hinnangud), kaebuse ja määruskaebuse väited annavad põhjendatud kahtluse selleks, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel rikuti kehtivat õiguskorda ja kaebajate õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt on kolmandad isikud võtnud laenu 7 718 000 krooni (mitte 56 000 000 krooni, nagu väitis kohus). Seejuures ei nähtu dokumentidest, et seda summat oleks kasutatud käesoleva detailplaneeringu menetluskuludeks. Detailplaneeringu menetlus on küll kulukas, kuid antud staadiumis ei saa kantud kulutused olla miljonites kroonides. 10) Kohus ületas kaebuse ilmse perspektiivituse hindamise piire. Kaevatava määruse näol on sisuliselt tegemist kohtuotsusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamise või tühistamise määruses ei 7
(10)3-05-578 saa tuvastada faktilisi asjaolusid. Kohus hindas kaebust kohtuistungit läbiviimata, tõendeid vahetult kontrollimata ja omamata vaidlustatud korralduse juurde kuuluvaid detailplaneeringu toimiku materjale, rikkudes sellega HKMS § 19 lg 1 nõudeid. Kuigi detailplaneeringut on võimalik vaidlustada ka selleta, et rikutaks isiku subjektiivseid õigusi, on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et isiku õiguste väidetavat rikkumist on võimalik kontrollida üksnes haldusasja sisulisel läbivaatamisel.
  1. Kolmandate isikute kirjalikus vastuses nõustuti kaevatava kohtumääruse põhjendustega ja paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses leiti, et maavanema järelevalve ei ole antud vaidluse esemeks. Kui maavanem on kaebajate arvates keeldunud õigusliku aluseta järelevalve teostamisest, pidanuks kaebajad esitama selles osas iseseisva kaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole kolmandate isikute esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotluse lahendamisel rikkunud HKMS-s sätestatud nõudeid.
  3. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotluse lahendamisel teatanud taotlusest teistele protsessiosalistele ning nõudnud neilt tõendite ja arvamuse esitamist. Kaebuse esitajad on saanud esitada kohtule taotluse kohta oma vastuväiteid.
  4. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõu tühistamisel järginud uurimisprintsiipi ning nõudnud taotluse lahendamiseks protsessiosalistelt tõendeid ja vastuseid tõusetunud küsimustele. Ilmselt oleks põhjendamatu nõuda, et kohus oleks suutnud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotluse lahendamiseks koguda kõik asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud tõendid. Paratamatult tuleb halduskohtul lahendada nii esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kui ka esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlus olukorras, kus ei ole veel jõutud koguda kõiki asjas tähtsust omada võivaid tõendeid.
  5. Halduskohus ei ole ületanud kaebuse perspektiivikuse hindamise piire. Halduskohus on andnud vaid eelhinnangu kaebuse põhjendustele seni kogutud tõendite põhjal. Eelhinnangu andmine kaebuse põhjendatusele on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi praktikaga. Riigikohus on leidnud 17.06.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04, p-s 30, et "esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged." Sama seisukohta on rõhutatud Riigikohtu 22.11.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p-s
  6. Asjakohane on ka halduskohtu viide Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-13-05, 3-3-1-8-5-04 ja 33-1-3-06, milles on leitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Riigikohtu 02.03.2006 määruses nr 3-3-1-3-06, p-s 9 on märgitud, et kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu järeldusega, et käesolevas asjas puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus kaebuse perspektiivituse tõttu.
  8. Riigikohus on mitmes lahendis (nt nr 3-3-1-76-04 p 8, nr 3-3-1-85-04 p 16) rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. 8
(10)3-05-578
  1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on planeeringualale kavandatava kõrghoone mõju naabermajade insolatsioonile hinnanud spetsialistid T. M. ja P. S. lähtunud erinevatest eeldustest ja jõudnud erinevatele tulemustele. Ehituskonsultant T. M. OÜ eksperthinnangu (halduskohtu toimiku I kd lk 199-214) kohaselt jääb insolatsioonikestus Gonsiori 10 ja 12 asuvates elamutes kesklinna tingimuste jaoks heaks ka pärast kavandatava kõrghoone ehitamist ning eksperthinnangu lisa (samas lk 215-221) kohaselt ei mõjuta projekteeritav hoone Viiralti 3 ja 5 asuvate hoonete loodekülje akende insolatsiooni ja insolatsioonikestus säilib valdavalt 1,5 kuni 2 tundi. P. S. OÜ-st ****, kes hindas kavandatava kõrghoone mõju Viiralti 3, Viiralti 5, Viiralti 7, Pronksi 10 ja Gonsiori 14 asuvate korterite insolatsioonikestusele, leidis, et T. M. lähtus ebaõigest tõlgendusest ja see tingis eksperthinnangu jaoks lubamatult suure vea, mis jääb -13 % ja +38 % vahele. P. S. analüüsile (halduskohtu toimiku II kd lk 16-29) lisatud joonistelt (samas lk 19-20) nähtub, et Viiralti * (kus asuvad N. V. korter nr * ja A. R. korter nr *) insolatsioonikestus vaatluspunktis nr 1 on praegu kokku 2 tundi ja 11 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist 1 tund ja 19 minutit, mis moodustab 60 % esialgsest väärtusest ja 53 % soovituslikust 2,5 tunnist; vaatluspunktis nr 2 on praegu kokku 2 tundi ja 33 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist 55 minutit, mis moodustab 36 % esialgsest väärtusest ja 36 % soovituslikust 2,5 tunnist. Joonistelt (lk 21-22) nähtub, et Viiralti ** (kus asub M. V. korter nr *) insolatsiooni- kestus vaatluspunktis nr 3 on praegu kokku 2 tundi ja 35 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist 1 tund ja 4 minutit, mis moodustab 41 % esialgsest väärtusest ja 43 % soovituslikust 2,5 tunnist; vaatluspunktis nr 4 on praegu kokku 3 tundi ja 28 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist 1 tund ja 38 minutit, mis moodustab 47 % esialgsest väärtusest ja 65 % soovituslikust 2,5 tunnist. Joonistelt (lk 23-24) nähtub, et Viiralti *** (kus asub V. K. S. korter nr *) insolatsioonikestus vaatluspunktis nr 5 on praegu piisav (3 tundi ja 31 minutit) ja pärast kõrghoone ehitamist kokku 2 tund ja 22 minutit, mis moodustab 67 % esialgsest väärtusest ja 95 % soovituslikust 2,5 tunnist; vaatluspunktis nr 6 on praegu 2 tundi ja 3 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist 1 tund ja 26 minutit, mis moodustab 70 % esialgsest väärtusest ja 57 % soovituslikust 2,5 tunnist. Joonistelt (lk 27) nähtub, et Pronksi **** (kus asub K. R. korter nr *) insolatsiooni- kestus vaatluspunktis nr 9 on praegu 2 tundi ja 19 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist kokku 1 tund ja 24 minutit, mis moodustab 60 % esialgsest väärtusest ja 56 % soovituslikust 2,5 tunnist. Joonistelt (lk 25-26) nähtub, et Gonsiori ***** (kus asub A. V. korter nr *) insolatsioonikestus vaatluspunktis nr 7 on praegu 3 tundi ja 59 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist kokku 3 tund ja 4 minutit, mis moodustab 78 % esialgsest väärtusest ja 124 % soovituslikust 2,5 tunnist; vaatluspunktis nr 8 on praegu 7 tundi ja 5 minutit ning pärast kõrghoone ehitamist kokku 6 tund ja 10 minutit, mis moodustab 85 % esialgsest väärtusest ja 246 % soovituslikust 2,5 tunnist. Kuigi kavandatav kõrghoone võib mõjutada insolatsiooni- kestust A. V. korteris, jääb see endiselt väga heaks ega saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi.
  2. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt vajalik. Juhul, kui leiab tõendamist, et kavandatav kõrghoone mõjutab N. V., A. R., M. V., V. K. S. või K. R. korterite insolatsiooni, võib see rikkuda nende subjektiivseid õigusi ja tuua kaasa kaevatava haldusakti tühistamise. Seega ei saa eeldada, et tegemist on ilmselt perspektiivitu kaebusega. Samas ei pruugi haldusakti tagajärgede kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist olla enam mõistlik. 9
(10)3-05-578
  1. Haldusasja materjalidest ei nähtu ülekaalukat avalikku või kolmandate isikute huvi, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu lükkub kolmanda isiku äriplaani realiseerimine edasi. Kuna planeeringute koostamine on avalik ja igaühel on õigus vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust, siis pidi kolmas isik arvestama planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalusega.
  2. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus kaevatava halduskohtu määruse ja jõusse jääb halduskohtu 27.07.2005 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. Lauri Madise Viive Ligi Lilianne Aasma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.