ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-21146 Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J P`i avaldus lapse perekonnanime muutmiseks. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja: J P (IK xxx) Puudutatud isik: N F (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Keelduda J P`i avalduse lapse perekonnanime muutmiseks menetlusse võtmisest.
- Tagastada hagiavaldus koos lisadega avaldajale. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD J P esitas 09.08.2006 Viru Maakohtule avalduse lapse perekonnanime muutmiseks ning Viru Maakohtu
- juuni 2006 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-05-20 muutmiseks. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 07.06.2006.a otsusega tuvastatud, et J P on alaealise M F`i bioloogiline isa. Avaldaja soovib, et laps kannaks tema perekonnanime „P.“ Avaldaja palub muuta lapse perekonnanime. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus tuleb tagastada esitajale. Avaldaja palub muuta Viru Maakohtu
- juuni 2006 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-05-
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 p 1 kohaselt maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Avaldajale on kohtuotsus edastatud ning kohtulahendi peale apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Avaldajale edastati
- augustil 2006 Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-05-20 jõustunud kohtulahend. Seega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja maakohtu otsus 1
(2)jõustunud ning kohtuotsuse muutmise õigus esimese astme kohtul puudub. Ka on möödunud TsMS § 448 lg 2 sätestatud täiendava otsuse tegemise avalduse esitamise tähtaeg. Avaldaja palub oma bioloogilisele lapsele perekonnanimeks „P.“ Kooskõlas TsMS § 550 hagita menetluses lahendatakse järgmised perekonnaasjad: 1) alaealisele isikule eestkostja määramine; 2) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine; 3) lapsendamine; 4) alaealise teovõime laiendamine; 5) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma; 6) nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks; 7) muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 16 lg 1 isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib sama avalduse alusel taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist. Kooskõlas NS § 20 lg 1 kui lapse ema abiellus pärast lapse sünniakti koostamist mehega, kelle isadus on kindlaks tehtud või tuvastatud, antakse lapsele uus perekonnanimi perekonnaseisuasutuses vanemate ühise avalduse alusel /---/ lähtudes lapse huvidest. Seega on avaldajal koos puudutatud isikuga õigus esitada ühine avaldus lapse perekonnanime muutmise kohta perekonnaseisuasutusele ning antud asja lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg1, § 372 lg 4, lg 5, § 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ning tagastab avalduse koos lisadega avalduse esitajale. Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 2
(2)