3-1963/2004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1963/2004 Haldusasi H. L. kaebus

) § 7 lõikele 3 vaidlustada teiste isikute, antud juhul külaelanike nimel vastustaja tegevust.

§ 7

lõige 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma 2 liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. KOKS ega muu õigusakt ei ole andnud volikogu liikmele õigust teda (väidetavalt) valinud elanike nimel kaebuse esitamiseks. 4.2 Vaidlustatud haldusaktid ja valla tegevus enampakkumise läbiviimisel olid seaduslikud. Loksa Vallavalitsuse 22.06.2004.a korraldus nr 255 ei ole antud pädevust ületades. Korralduse andja on viidanud Loksa vallavolikogu 25.01.1996.a määrusega nr 1 kinnitatud Loksa Valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja § 33 punktile 2a, mille kohaselt otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on kuni 50 000 krooni. Vastavalt vara hindamise aktile 25.05.2000.a oli hinnatud endine sõjaväe hoone Pärispeal Pähklimännikus maksumusega 10 000 krooni. Seega oli tegemist varaga, mille väärtus oli alla 50 000 krooni. Vastustaja ei nõustu ka kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldus oleks vastuolus Loksa Vallavolikogu 18.06.2002.a otsusega nr

1. Nimetatud otsusega ei ole vaidlusaluse vara müüki mingil viisil reguleeritud. Kuna kaebuses ei ole käsitletud, kuidas rikub kaebaja õigusi Loksa Vallavalitsuse 26.07.2004.a korraldus nr 263 ning ühtlasi 1 100 000 krooni laekumine vallaeelarvesse, siis ei ole vastustajal võimalik esitada kaebusele vastuväiteid nimetatud korralduse õiguspärasuse osas.
2. Kolmas isik on samal seisukohal vastustajaga ja palub jätta kaebuse rahuldamata (tl 223). KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Vastavalt Loksa Vallavolikogu 10.03.2005.a otsusega nr 8 „Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu kinnitamine“ ja Kuusalu Vallavolikogu 10.03.2005.a otsusega nr 18 „Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu kinnitamine“ kinnitatud Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingule ning Vabariigi Valitsuse 30.06.2005.a määruse nr 152 „Kuusalu valla ja Loksa valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ 20.01.2005.a jõustunud §-le 1 on Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemisel moodustatud uus kohaliku omavalitsuse üksus Kuusalu vald. Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu punkti 4.1 kohaselt lähevad ühinevate omavalitsuste õigused ja kohustused üle ühinenud omavalitsusele. Eeltoodust tulenevalt on 20.01.2005.a Kuusalu Vallavalitsusele üle läinud Loksa Vallavalitsuse haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused. 6.2

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Vaatamata kohtu 04.06.2004.a kaebuse käiguta jätmise määruses kaebajale antud selgitustele, et tühistamiskaebuse esitamiseks on vajalik kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja ettepanekule kaebajal näidata, milliseid tema subjektiivseid õigusi rikutakse (tl 114-116), leiti kaebuse täienduses jätkuvalt, et kaevatavate korraldustega rikutakse kaebaja, kui Loksa Vallavolikogu liikme õigusi. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja, kui Loksa Vallavolikogu liikme õigust osaleda Loksa Vallavolikogu istungil nimetatud küsimuse otsustamisel ja seeläbi Loksa valla elu korraldamisel (tl 121-122). Seega pole kaebaja näidanud, millised tema subjektiivseid õigusi kaevatavate haldusaktidega rikutakse. Riigikohus on asunud seisukohale, et „haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja –vabadusi, seadusest, 3 muudest õigusloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2002.a määrus haldusasjas nr 3-3-19-02). Kohus nõustub vastustaja, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikmestaatus ei anna isikule mingit täiendavat kaebeõigust lisaks

§ 7lõikes 1 märgitule.

Samuti pole volikoguliikmel võimalik halduskohtusse kaebusega pöörduda ka teda valinud isikute huvides

§ 7lõike 3 alusel, kuna ei KOKS ega muu seadus sellist õigust talle ei anna.

Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, jääb tühistamiskaebus nimetatud põhjusel rahuldamata ja kohus ei võta seisukohta kaevatavate aktide õiguspärasuse suhtes. 7.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kohtukulud.

Poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse aga vastavalt

§ 93lõikele 1 välja tema poolt kantud kohtukulud.

Vastustaja taotleb kohtukulude hüvitamist. Vastavalt kohtukulude nimekirjale koosnevad kohtukulud õigusabikuludest summas 9 912 krooni (tl 219). Õigusabikulude kandmine on tõendatud kontoväljavõttega ja OÜ Aare Raigi Advokaadibüroo arvega (tl 220-221). Õigusabikulud on kohased. Kohus jagab kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks viimase kantud õigusabikulude väljamõistmine võib pärssida põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses ettenähtud kaebeõigust, kuid leiab, et samas peab ka haldusorgan olema kaitstud tema haldusakti või toimingu põhjendamatu vaidlustamise eest.

§ 93

lõike 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2001.a määrus asjas nr 3-3-1-11-01). Nimetatud põhjusel peab kohus põhjendatuks käesoleva juhul kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks viimase poolt kantud õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jääb kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 4