) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vastavalt
Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Narva Linnakohtu 12.07.2001.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 400 krooni kuus hageja kasuks alates 24.05.2001.a kuni tütre Jana, kes on sündinud …, täisealisuseni, s.o kuni … .
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et Jana vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni on põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on hagihind 13200 krooni (1500-400) x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 1050 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1050 krooni. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.