KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamsie aeg Kohtuistungi aeg
- juunil 2006.a , Tartu Kohtumaja 08.juunil 2006 Tsiviilasja number 2-06- 1504 Tsiviilasi R.T. hagi S.K. vastu lapsele elatisraha nõudes . Istungil osalenud Hageja R.T. ( ik: 47305250033; elukoht : Mõisavahe 46-67 Tartu, 50708; töökoht : OÜ Tiksoja Puidugrupp; tel: 56 728394) Hageja esindaja: Maia Ploom ( Õigusbüroo Heaara Tartus Turu 5-6) Kostja: S.K. ( ik: 37107140001; elukoht: Ehitajate tee 4536,Tallinn , 12612;töökoht OÜ Arbalt ;tel: 5169742) Kostja esindaja: Inken Logberg menetlusosalised ( nende esindajad) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 434,435,442, kohus Otsustas: R.T. hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista S.K. igakuuselt 1750(üks tuhat seitsesada viiskümend ) krooni elatist lapse ülapidamiseks R.K., alates 01.veebruarist 2006 kuni X täisealiseks saamiseni. Elatise suurus muutub vastavalt muutuvale minimaalpalgamäärale. Välja mõista S.K.
- aasta eest 9295(üheksa tuhat kakssada üheksakümmend viis ) krooni elatist lapse ülapidamiseks R.K. Välja mõista S.K.
- aasta jaanuarikuu eest 700(seitsesada )krooni elatist lapse ülapidamiseks R.K. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kuluna kohtu postikulu ning lisanduvad muud kulud, hüvitada S.K. TsKMS § 174 korras. Kohtuotsusele apellatsioonkaebus esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. vastavuses TSKMS §
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abielu on sõlmitud ja registreeritud 28.12.1994.a. ja 10.12.2001 lahutatud Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt(tl.4, 5). Hageja ja kostja kooselust on sündinud laps . Lapse põlvnemine kostjast S.K. on tõendatud Saaremaa Laimjala Vallavalitsuse poolt 15.04.1993.a. koostatud sünniaktiga, mille alusel on välja antud sünnitunnistus CL 0274479 ( tl. 6). Hageja R.T. on esitanud hagi S.K. vastu lapsele igakuise elatise 1750 krooni nõudes , alates 26.
- 2005 kuni X täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil 08.06.2006 andis kohus pooltele võimaluse saavutada kokkulepe elatise maksmise osas. Kokkulepet ei saavutatud. Hageja põhjendustel ei ole 1750 kroonine elatisraha suur, on miinimumilähedane. Laps vajab rõivaid.Ainuüksi teksapaar maksab 490 krooni.Laps kasvab kiiresti ja rõivad jäävad väikseks ning garderoobi tuleb uuendada. Hageja maksab eluasemekulusid 1500 krooni kuus, millest lapse arvele jääks 1/3, s.o. 500 krooni. Elektri eest tasub hageja 250 krooni kuus, millest lapse osa 80 krooni. Tasu kaabeltelevisiooni eest ja interneti eest 384 krooni, millest lapse osa 120 krooni. Kokku lapse kulud 1030 krooni kuus. Sellele lisanduvad veel kulud hügieenitarvetele, puhastuvahendid jms. igapäevaseks eluks vajalik. Kulu koolitoidule 100 krooni kuus. Igakuine toidukorv lapsele on 1000 krooni. Ravim silmadele 79 krooni igakuiselt; vitamiinid 50-60 krooni kuus. Lapsel tuleb kanda ka ujula kulud , koolieksklursioonidel käimise kulud, teatrikülastuse kulud.Hageja arvestuste kohaselt kulub lapsele igakuiselt 3500 krooni, millest poole peaks maksma kostja. Hageja esindaja pidas nõutud 1750 kroonist elatisesummat kuus minimaalseks, millele kostjal ei tohiks küll olla vastuväiteid. Hageja esindaja ei pidanud kostja poolt seni makstud 500 kroonist summat elatiseks ,vaid taskurahaks ja summaks, mida poeg omal äranägemisel võis kasutada. Veebruarikust 2006 oli aga ka selle summa maksmine lõpetatud. Kostja esindaja ei olnud nõus elatise tagatjärgi maksmisega 2005 aasta eest, sest kostja S.K. on igakuuselt kandnud poja arvele 500 krooni; 2006 aasta jaanuaris koguni 800 krooni. Seega kostja on vabatahtlikult elatist maksnud. Kostja tõdes, et alates veebruarist 2006-elatisehagi esitamisest- ta enam pojale rahaülekandeid teinud ei ole. Kostja esindaja leidis, et kui senini piisas 500 kroonisest elatisest, siis miks praegu kostja peab kolm korda suuremat elatist maksma hakkama ning seda veel tagatjärele. Kostja elab üürikorteris ning maksab kuus 1400 krooni üüri. Samuti maksab kostja kommunaalkulusid korterilt. Kostja ning tema esindaja olid nõus maksma elatist 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest. Suurema elatise -,samuti ka tagatjärgi ühe-aastase elatise väljamõistmist kostjalt pidas kostja esindaja kostjale koormavaks ja ka mitteõiglaseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõuet osaliselt põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61
(4)alusel vähemalt 1500 krooni kuus. § 65
(5)alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal, kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest. Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduse ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Hageja väidetel on tema igakuine sissetulek palga näol 5000 krooni. Seda kinnitab ka palgatõend OÜ-st Tiksoja Puidugrupp. Kostja töötasu õiendist nähtub, et tema palk OÜ-s Arbalt ületab keskmise palga, olles veebruarikuus 2006 .a 9176 krooni.(tl.18 ).Asjas olevad S.K. pangakonto väljavõtted tõendavad, et S.K. on igakuiselt maksnud poja kontole 500 krooni( tl. 21 lisad). 2006.a jaanuarikuus on kostja tasunud poja kontole 800 krooni. Veebruarist 2006 kostja enam poja kontole raha üle kandnud ei ole. Kostja on kohtule esitatud kirjalikes vastuväidetes nimetanud oma palga suuruseks 7593 krooni. Asja materjalidest ja poolte seletustest nähtub, et eluaseme kulud tuleb mõlemal poolel kanda võrdsetel alustel. Nii hageja kui kostja ei ela nende omanduses oleval elamispinnal. Ka kulutused elamispinnale on samas suurusjärgus. Kostja kinnitas kohtus, et teisi temast põlvnevaid lapsi peale X temal ei ole. Seega on kostja kohustatud seaduse järgi maksma elatist oma lapsele ning seda vähemalt minimaalmääras, s.o.1500 krooni kuus. Kohus ei tuvastanud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 toodud asjaolusid , mis annavad aluse välja mõista kostjalt elatist alla minimaalmäära(alla 1500 krooni ). Liiatigi nõustus kostja 1500 kroonise elatise maksmisega kuus. Kohus käsitab kostja poolt 2005. aasta jooksul lapsel elatise maksmist 500 krooni kuus osalise elatise maksmise kohustus täitmisena. 2005 .a oli elatise minimaalmäär 1345 krooni. Kostja maksis lapsele 500 krooni elatist kuus. Seega maksis kostja 2005.a. igakuiselt elatist vähem 845 krooni võrra. Perekonnaseaduse § 70 alusel on saab isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust tagantjärgi ühe aasta eest elatise välja nõuda. Antud juhul oleks põhjendatud välja mõista kostjalt 2005.a 11 kuu eest 9295 krooni , 2006.a jaanuarikuu eest 700 krooni; alates 01.02.2006 aga 1750 krooni. Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika ( Ene-Margit Tiit , TÜ emeriitprofessor ) kohaselt on kulud 14- aastasele linnalapsele keskmiselt 3210 krooni. Selles on erivajadused (ravimid jne. )arvestamata. Arvestada tuleb sedagi, et hagejal on lapse kasvatamisel ja hoolitusel palju suurem koormus kui kostjal, kes ei võta osa lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisest ning kes vaid rahaliselt last toetab. Sellest tulevalt on mõistetav, et kostja rahaline kohustus lapsele elatist maksta peakski olema mõnevõrra suurem. Käesoleval juhul peab kohus hageja nõuet põhjendatuks ning reaalseks. Kostja peaks arvestama sellega, et elatis on lapse huvides ning vanem peab lapse huvisid arvestama. Hageja nõue tasuda elatist 1750 krooni on samuti miinimumilähedane nõue ning hageja poolt ka tõendatud. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud ning lisanduvad muud kulud, tuleb panna kostjale, sest kostja on rikkunud elatise maksmise kohustust, ega kinni pidanud elatise 1500 kroonisest määrast lapse kohta. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162
(4), § 173, § 174 ,§ 175. Kohtunik :