lg 1 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. TsMS § 362 lg 3 kohaselt tähtaja järgimise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks tuleb seega lugeda 04.09.2006. Apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt ning selle esitajal on apellatsioonkaebuse esitamise õigus. 2.
lg 3 kohaselt esitatakse koos apellatsioonkaebusega kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. RLS § 37 lg 14 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Kuni 31.08.2006 kehtinud RLS § 37 lg 9 kohaselt tasuti kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu 10 krooni. Alates 01.09.2006 jõustunud RLS § 37 lg 9 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 80 krooni. 3-06-704 Sätte sõnastusest tuleneb otse, et apellatsioonkaebuse esitamise pealt tasutava riigilõivu suurus seotakse ulatusega, milles tuleks apellatsioonkaebuse esitamise ajal tasuda riigilõivu samasisulise vaidluse algatamiseks kaebuse esitamisel. Käesoleval juhul ei tingi teistsugust seisukohta ka asjaolu, et kaebus esitati halduskohtule ajal, mil riigilõivu suurus oli 10 kr. TsMS § 6 kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigilõivuseaduse muudatustest ei nähtu seadusandja tahet kohelda protsessiosalisi juba menetluses olevates haldusasjades soodsamalt võrreldes isikutega, kes pöördusid kohtusse pärast 01.09.2006. Seega on riigilõivu suuruseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 08.08.2006 otsuse peale 80 krooni. 3. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni.
lg 2 kohaselt kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik tähtaeg riigilõivu tasumiseks on kuni 20. septembrini. Nimetatud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmisel või apellandi riigilõivu tasumisest osaliselt vabastamiseks taotluse mitteesitamisel tuleb apellatsioonkaebus tagastada. 4. Muus osas vastab apellatsioonkaebus
5.
lg 2 sätestab, et poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti. Alates 01.09.2006 kehtiv
lg 1 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 8 sätestab edasikaebamise õiguse sellise ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Määruskaebuse esitamist ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus jätab apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, halduskohtumenetluse seadustik eraldi ette ei näe. Ringkonnakohus on seisukohal, et
lg 2 ja
1 lg 1 reguleerivad määruskaebuse esitamise õigust erinevalt, olles omavahel vastuolus. Õiguse tõlgendamisel tuleb kahe omavahel vastuolus oleva normi kehtivuse korral kohaldada hilisemat normi.
lg 1 võeti vastu ning jõustus hiljem kui
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.