KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-312 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006, Tallinn Tsiviilasi Avatud AS M. hagi T.-I. AS-i vastu pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.-I. AS-i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avatud AS M., esindaja adv Raul Talts, T.-I. AS, esindaja adv Kristina Schotter Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 09.01.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Välja mõista T.-I. AS-lt 12 332 (kaksteist tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) krooni õigusabikulu Avatud AS M. kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
- Tallinna Linnakohtu 03.12.2003 otsusega kuulutati välja AS B.N. (likvideerimisel) pankrot nii võlgniku kui ka hageja pankrotiavalduse alusel. 08.03.2004 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus hageja nõue jäi kaitsmata kostja esitatud kirjaliku vastuväite tõttu.
- Hageja nõue põhineb jõustunud Viljandi Maakohtu 20.05.2002 otsusel, millega mõisteti AS-ilt B.N. hageja õiguseellase M.T.H. kasuks välja 1 248 488, 05 krooni. Hageja esitas pankrotiavalduses nõudeavalduse summas 1 369 422, 65 krooni, millest 1 248 448, 05 krooni moodustas Viljandi Maakohtu 20.05.2002 otsusega väljamõistetud summa ja 120 974, 60 krooni viiviseid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Õigusjärgluse tõendamiseks esitas hageja koos nõudeavaldusega ärakirja 31.12.2002 vastu võetud AS H. põhikirjast. Samuti esitas hageja koos nõudeavaldusega ärakirjad M.T.H. ja Avatud AS M. registreerimistunnistustest koos tõlgetega. Registreerimistunnistustest nähtub mõlema juriidilise isiku registreerimisnumbrite samasus, mistõttu on ainuvõimalik asuda seisukohale, et tegemist on sama juriidilise isikuga. Sama registreerimisnumber on märgitud ka hageja põhikirja tiitellehele. Hageja õigusjärgluse on lugenud tuvastatuks nii Tallinna Linnakohus oma 04.12.2003 otsuses AS B.N. pankroti välja kuulutamise kohta kui ka Tallinna Ringkonnakohus oma 06.02.2004 otsuses, millega jäeti rahuldamata apellatsioonkaebus pankrotiotsusele. Apostilliga kinnitatud üleandmise vastuvõtmise aktist nr 186 nähtub, et AS H. võtab endale ümberkorraldatud ettevõtete T.e H. ja H.H.-M. kõik varalised õigused ja kohustused kõikide nende kreeditoride ja võlgnike suhtes.
- Kostja hagi ei tunnista, kuna Viljandi Maakohtu 20.05.2002 otsus on tehtud M.T.H., mitte aga käesolevas vaidluses hagejana esineva hageja kasuks. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, et ta on M.T.H. õigusjärglane ning tal on õigus nõuda teise isiku kasuks tehtud kohtulahendi täitmist endale.
- Hagiavalduses ei ole välja toodud õigusnorme, mille alusel hageja leiab, et hageja põhikiri ja üleandmise akt nr 186 on piisavad õigusjärgluse tõendamiseks ning õiguste ja kohustuste ülemineku kinnitamiseks. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus rahuldas hagi ning tunnustas AS B.N. pankrotimenetluses Avatud AS M. nõuet summas 1 369 422, 65 krooni. Oma õigusjärgluse tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte Avatud AS-i M. põhikirjast koos tõlkega, ärakirja Avatud AS M. registreerimistunnistusest koos tõlkega, apostilliga kinnitatud üleandmise vastuvõtmise akti nr 186 tsiviilasja toimikust nr 2/231-9075/
- Hageja õigusjärglus on tuvastatud samuti Tallinna Linnakohtu 04.12.2003 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2/231-9075/03 AS B.N. (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamise nõudes ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2004 kohtuotsuses, millega jäeti rahuldamata apellatsioonkaebus pankrotiotsusele. Kostja ei ole nimetanud ega tõendanud, millist Valgevene õigusnormi on väidetavalt rikutud.
- Kohtuotsusega väljamõistetud summa näol on tegemist nõudega, mis saab ja võib õigusjärgluse korral üle minna. Apellatsioonkaebus
- T.I. AS palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
- Hagiavaldus rajaneb väitel, et hageja näol on tegemist M.T.H. õigusjärglasega ning seetõttu on hagejal õigus nõuda Viljandi Maakohtu 20.05.2002 otsuse täitmist endale. Hageja ei ole tõendanud õigusjärglust ning seetõttu puudub tal õigus nõuda teise isiku kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist endale.
- Kohtuotsus ei ole seaduslik, kuna kohus on justkui tuvastanud õigusjärgluse, samas ei sisaldu kohtuotsuses ühtegi õigusnormi, mille alusel kohus õigusjärglase tuvastas. Asja menetluse jooksul on puudunud vaidlus selles, et antud juhul kohaldub hagejale kui juriidilisele isikule Valgevene õigus. Juriidilise isiku õigusjärgluse tuvastamiseks tuleb välja selgitada vastava õigusjärgluse lubatavus vastavale juriidilisele isikule kohaldatava 2
(4)õiguse ehk selle riigi õiguse alusel, mille kohaselt ta on asutatud. Järelikult eeldab kohtu poolt hageja õigusjärgluse tuvastamine antud juhul õigusjärgluse aluseks oleva Valgevene õigusnormi väljaselgitamist ning seejärel vastava normi hindamist ja kohaldamist antud kaasuse asjaoludele.
- Kohtuotsuses ei ole viidatud ühelegi Valgevene õigusnormile, mille alusel kohus õigusjärgluse tuvastatuks loeb. Kohtuotsus, mis tuvastab hageja õigusjärgluse teise isikuga, ei saa tugineda paljasõnalisele nendingule, et kostja ei ole tõendanud, millist õigusjärglust reguleerivat Valgevene õigusnormi on väidetavalt rikutud. Kohus, tuvastades õigusjärgluse, peab identifitseerima ka konkreetse õigusnormi, mille alusel ta õigusjärgluse tuvastab. Asjaolu, et teised kohtud on teises menetluses leidnud, et õigusjärglus eksisteerib, ei anna kohtule antud asjas õigust jätta kohtuotsus motiveerimata ning kohtuotsuse aluseks olevad õigusnormid märkimata.
- Kohtuotsuses on ka palasõnaliselt nenditud, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma näol on tegemist nõudega, mis saab ja võib õigusjärgluse korral üle minna. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel kohus sellisele järeldusele on jõudnud. Kuna antud juhul tuleks õigusjärglus tuvastada Valgevene seaduse alusel, siis tuleks ka Valgevene seaduse alusel otsustada see, kas antud juhul on tegemist sellise nõudega, mis saab ja võib õigusjärgluse korral üle minna.
- Kohus ei saa eeldada, et kui Eesti seaduse kohaselt nt registrinumbri samasus või muud sellised asjasolud võimaldaksid arvata, et tegemist on õigusjärglasega, siis ka Valgevene õiguse kohaselt on see täpselt samamoodi, ilma et kohus selgitaks välja Valgevene õiguse ja vastavate väidete aluseks olevad konkreetsed Valgevene õigusnormid.
- Oluline on ka see, kas tegemist on üldõigusjärglusega või eriõigusjärglusega, samuti õigusjärgluse tekkimise hetk. Hageja väited ja tõendid on siinjuures vastuolulised ning nendest ei nähtu, kas õigusjärglus tekkis põhikirja, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või hoopis hageja registrisse kandmisega.
- Hageja ei ole kogu menetluse kestel püüdnud kordagi esitada väljavõtteid ega isegi viidanud ühelegi Valgevene õigusnormile, millel tema väited põhinevad. Kui kohus hageja esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei tuvasta hageja õigusjärglust Valgevene õiguse kohaselt, siis ei ole kohus õigusjärglust tuvastanud ning hagi tuleb rahuldamata jätta. Vastus apellatsioonkaebusele
- Avatud AS M. peab apellatsioonkaebust põhjendamatuks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
- Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas Avatud AS M. on M.T.H. (edaspidi T.) õigusjärglane. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja on tõendanud oma nõude aluseks olevat asjaolu, et ta on T. õigusjärglane. Hageja esitas selle tõendamiseks ärakirja oma põhikirjast, mille p-st 1 tuleneb, et hageja on loodud Valgevene Vabariigi Majandusministeeriumi 31.12.2002 käskkirja nr 186 alusel T.e ja J.H.-M. ümberkujundamise teel. Selts on nimetatud ettevõtete õiguste ja kohustuste õigusjärglane vastavalt üleandmisaktile. Samuti on kohtule esitatud apostilliga kinnitatud varade üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt on hageja ühendatud ettevõtete kõigi varaliste õiguste ja kohustuste õigusjärglane. Vaieldamatult on käesoleval juhul tegemist varalise nõudega. Hageja esitas ka ärakirjad T. ja oma registreerimistunnistustest. Nendest nähtub mõlema juriidilise isiku registreerimisnumbrite samasus. Sama 3
(4)registreerimisnumber on märgitud ka hageja põhikirja tiitellehele. Kolleegiumi arvates on esitatud tõendid piisavad õigusjärgluse tuvastamiseks.
- Õigusjärglus ei tekkinud mitte seaduse alusel, vaid ettevõtete ümberkujundamise teel, mille kohta on tõendid esitatud. Kostja ei ole neid tõendeid ümber lükanud ega väitnud, et tegemist oleks valede või võltsitud tõenditega või et ettevõtete ümberkujundamine ja ühinemine oleks toimunud vastuolus Valgevene seadustega.
- Hageja põhikirja p-s 1 on selgelt väljendatud, et ta on T. õigusjärglane. Hageja põhikiri on kinnitatud Valgevene Vabariigi Majandusministeeriumi poolt ja riiklikus registris on hagejale antud T.e registreerimisnumber. Kolleegium leiab, et Eesti kohus ei pea omaalgatuslikult kontrollima, kas aktsiaseltsi asutamine ja registreerimine Valgevene Vabariigis on toimunud sealsete seaduste kohaselt. Kinnitatud põhikirja ja registriandmete õigsust tuleb eeldada. Kui kostja leidis, et hageja asutamine T.e baasil viimase õigusjärglasena on toimunud vastuolus Valgevene seadustega ja on seetõttu kehtetu, pidi ta oma väidet tõendama.
- Kolleegium jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väited selle kohta, et hageja ei ole näidanud õigusjärgluse tekkimise hetke ja seda, kas tegemist on üld- või eriõigusjärglusega. Nendes küsimustes esimese astme kohtus vaidlust ei olnud. Esitatud tõenditest nähtub üheselt, et tegemist on üldõigusjärglusega.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega peab apellant TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel hüvitama vastustajale apellatsioonimenetluse kohtukulud. Vastustaja taotleb õigusabikulu väljamõistmist summas 12 332 krooni. Kolleegium leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ning taotlus tuleb rahuldada. G. Kivinurm M. Seppik K. Mõlder 4
(4)