2-04-139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-139 Tsiviilasi Osaühing (OÜ) V. (likvideerimisel) hagi korteriühistu (KÜ) V17 ja J.B.i vastu 138 770,20 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ V. (likvideerimisel) apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ V. (likvideerimisel) ja tema esindaja adv Ants Nõmmik Kostja KÜ V17 ja tema esindaja adv Ulvi Reimets Kostja J.B. RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 21.03.2006.a otsus muutmata ja OÜ V. (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Hageja teostas elamu V17 Pärnus katuse remonttöid ja katuse värvimistöid maksumusega 153 270,20 krooni, millest on tasutud 14 500 krooni. Seega moodustab võlgnevus 138 770,20 krooni. Hageja teostas kõik hinnapakkumises märgitud tööd ja esitas kostjale KÜ V17 arve nr 3 12.10
- a ning teostatud tööde vastuvõtu akti, kuid kostjad on põhjendamatult keeldunud akti allkirjastamast. Kostjad ei ole hagejale pretensioone teostatud tööde kohta esitanud ja seega on kostjad võtnud tööd vastu. J.B. kinnitas hagejale teostatud tööde mahtu kui ka kohustust hagejale võlgnevus tasuda ning kinnitas, et tasumise viivitus tekkis sellest, et paberimajanduse aeglase liikumise tõttu ei suudetud registreerida V17 ühistut, mistõttu on viibinud pangalaenu saamine. Seega tunnistas kostja J.B. hagi moodustamisel olnud KÜ V17 juhatuse esimehena. Hagejal on seaduslik alus esitada hagi mõlema kostja vastu. Hageja palus kostja J.B.ilt välja mõista 138 770,20 krooni ja kohtukulud. Kui kohus leiab, et hagi J.B.i vastu ei ole põhjendatud, siis välja mõista KÜ-lt V17 138 770,20 krooni ja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostja KÜ V17 hagi ei tunnistanud. Kostja ei soovinud hagejalt tööde teostamist V17 elamus. Kostjale teadaolevalt ei oma hageja erialaseid teadmisi ehitustööde tegemiseks. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumise oli hageja toimetanud kostja aadressile novembris 2003, pärast seda, kui kostja oli keeldunud tasumast olematute tööde eest. Kostja ei ole töid hagejalt tellinud ja hageja ei ole töid teostatud. 2003 septembris ja oktoobris on erinevatel aegadel teostatud kostjale teadmata isikute poolt lammutus ja remonditöid V17 elamu katuse ja korstnate juures. Vastutuse omavoliliste tööde eest võttis endale R.K., kes väitis, et lammutustööd on vajalikud tema tütre L.B.ile kuuluva korteri huvides. Katust ja korstnaid asuti R.K. korraldamisel lammutama vaatamata KÜ V17 keelule. R.K. lubas lõhutu taastada. KÜ V17 ei ole saanud käesoleva ajani vajalikke katuse remonttöid teostada ja on pidanud vajalikuks OÜ V. tehtud omavoliliste lammutus- ja taastamistööde säilitamist sellises olukorras nagu need jäid. See annab võimaluse hinnata millise kahjutekitamisega OÜ V. poolt on tegemist. 28.11.2002 leppisid V17 elamu kaasomanikud kokku, et kaasomanikke esindab J.B., kuid lepingute sõlmimiseks hinnaga üle 10 000 krooni lepivad kaasomanikud eelnevalt kirjalikult kokku. Seega ei saanud J.B. tellida kaasomanike nimel katuse remonttöid hagejalt. Väidetavad tööd teostati ajal, mil KÜ-d V17 juriidiliselt ei eksisteerinud. Kostja J.B. hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole katuse remonttööde tegemiseks esitanud hinnapakkumist ega arvet. Hageja viidatud hinnapakkumine pisteti kostja ukse vahelt sisse novembris
- Tööde vastuvõtu akti ei ole allkirjastatud. Seega ei ole töid koguseliselt ega kvaliteedilt vastu võetud. Kostja ei leppinud hagejaga kokku tööde teostamist ega arve tasumist. 23.10.2003 kinnituses kostja küll kinnitas, et OÜ V.-lt on tellinud remonttöid, kuid selles pole fikseeritud tööde mahtu, maksumust ja teostamist. Kostja ei vormistanud kinnitust ise, selle tõi talle töö juurde R.K. ja nõudis selle allkirjastamist. R.K. tütrele kuulus 2003.a. sügisel korteriomand V17-
- Teised korteriomanikud ja kostja arvasid, et R.K. teeb remonttöid katusel oma tütre korteri kohal. Hageja teostas töid omavoliliselt. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis J.B.ilt välja 43 269,45 krooni OÜ V. (likvideerimisel) kasuks. Kohus jättis hagi KÜ V17 vastu rahuldamata. Kohus jättis kohtukulud poolte endi kanda. Hageja väitel teostas ta sügisel 2003 katuse remonditöid V17 Pärnus ja tööde teostamise tellis KÜ V17 juhatuse liige J.B.. Nähtuvalt äriregistri kaardiandmete väljatrükist on kostja KÜ V17 registreeritud mittetulundusühinguna 17.11.2003, seega pärast nõude tekkimist. Kostja J.B. kinnitas kohtuistungil, et tal polnud õigus korteriühistu nimel tellida katuse remonditöid OÜ-lt V. ja KÜ V17 pole tehingut heaks kiitnud. Sama kinnitasid ka tunnistajad V17 korterite omanikud V.E., Ü.J. ja K.K.. Hageja esitas kohtule 23.10.2003 J.B.i allkirjastatud kinnituse, et OÜlt V. telliti katuse ja korstna pitside remonttööd ja kuna kortermajas polnud võimalik registreerida korteriühistut, mistõttu ei saanud pangalaenu, kuid samas ei olnud võimalik edasi lükata remonttöid (tlk 25). Nimetatud tõendiga, milles J.B. kinnitas tööde tellimist hagejalt, ja tööde eest osalise tasumisega summas 14 500 krooni ning tööde tegemisega hageja poolt on tõendatud poolte vahel tööettevõtulepingu sõlmimine, kuid kuna korteriühistu ei tunnista tööde tellimist ja lepingu sõlmimist korteriühistu nimel ning pole tööde tegemist heaks kiitnud, tuleb vastavalt MTÜS § 11 lgle 3 tehtud tööde eest tasu välja mõista tehingu teinud J.B.ilt. 2
(4)Hageja koostas ja allkirjastas tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ja esitas selle J.B.ile. Kostjad leidsid, et töid ei teostatud nõuetekohaselt. Kuna hageja on likvideerimisel, ei ole võimalik töö parandamine või uue töö tegemine. Tellija ei ole lasknud töid parandada ega nõudnud hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt VÕS § 646 lg-le 5. Leidis tõendamist, et hageja ei teostanud töid vastavalt esitatud hinnapakkumisele ja arvele nr 3/12.10.2003 ja kõiki töid ei teostatud nõuetekohaselt ega seda liiki töödele omase kvaliteediga (tlk 6,8). Ehitustehnilise ekspertiisi arvamuse kohaselt ei olnud võimalik kõiki hageja märgitud ja ekspertiisimääruses nimetatud töid kohapeal tuvastada ja tehtud tööde maksumus on alljärgnev: korstnapitside ladumine 7147 krooni, korstnate ümbriskatteplekkide valmistamine ja paigaldus 2090 krooni, elamu vanale katusele paikade panek roostes kohtadele 728 krooni, antennipüstiku lühemaks tegemine ja eemaldamine 66 krooni, katuse keemiline puhastus 19 344 krooni, katuse värvimine 45 226 krooni, pööningul korstnapitside lammutamine ja prahi koristamine 1780 krooni, ehitusprahi laadimine veoautole ja äravedu kuni 10 km 897 krooni. Katuse all olevate korstnaosade juures ei ole tööde jälgi näha, neljal korstnal vahetati plekid, laotud korstnapitsid on halvasti tehtud, vuugid kattuvad ja nõutud korstna katusest väljaulatus ei ole tagatud. Normide järgi peab korsten ulatuma üle katuse pinna 80 cm, aga kolmel korstnal on üleulatus maksimaalselt 70 cm. Katuse all on näha vanu tõenäoliselt mittevajalikke juhtmeid rippumas, osaliselt koristamata ehituspraht on pööningul, katusel on näha rooste jälgi, hoone Riia mnt poolses osas on tehtud osaliselt veeärastussüsteemide korrastust, teises otsas tööd tegemata ja veeärastussüsteem puudub (tlk 58- 67). Põhjendatud on VÕS § 637 lg 1 järgi tasu vähendamine ja väljamõistmine järgmiste tööde eest korstnate ümbriskatteplekkide valmistamine ja paigaldamine 2090 krooni ja antennide eemaldamine 66 krooni, milliste tööde tegemisega kostjad nõustusid. Katuse keemilise puhastuse eest ½ 19 344 kroonist so 9672 krooni, kuna tööd ei teostatud nõuetekohaselt. Ekspertiisiaktist ja tunnistajate Ü.J.i ning K.K.i ütlustest nähtub, et katusel on näha rooste jälgi (tlk 60,141,142). Esialgselt hageja väitis, et katuse pesu tehti 2 korda, kuid hageja tunnistaja R.K. ütluste kohaselt tehti seda 1 kord (tlk 139). Samal seisukohal on ka kostjad (tlk 91, 138). Kuna korstnad on vastavalt ekspertiisiaktile laotud halvasti, vuugid kattuvad ja nõutud korstna väljaehitus ei ole tagatud ning need vajavad ümberehitust, tuleb esitatud summast välja mõista 1/2 7147 kroonist, so 3573,50 krooni, mis on praktiliselt materjalide maksumus, mida on võimalik ka ümberehitusel kasutada. Kuna korstnapitsid on uuesti laotud, siis on järelikult vanad lammutatud ja ehituspraht käsitsi välja veetud, selle eest on põhjendatud tasu 1780 krooni. Katuse plekk-katte remondi eest on põhjendatud tasu 728 krooni ja ehitusprahi laadimise eest veoautole ja äraveo eest 897 krooni vastavalt ekspertiisiaktile. Kostjad ega tunnistajad ei väitnud, et nimetatud tööd tegid nemad. Katuse värvimise eest koos krundiga on põhjendatud tasu 2/3 so 30 150,65 krooni. Ekspertiisiakti kohaselt hoonel on 7 varikatust ja nendest 2 on saanud ühekordse värvikatte, katuse vintskapp on osaliselt värvitud, kuid töö on tehtud lohakalt, katusel on näha rooste jälgi (tlk 60). Kostja KÜ V17 FKSM-lt tellitud katusetööde hinnangu kohaselt katuse värvimistööde teostamine 3 korda on ebatõenäoline. Katuse ülevaatusel oli näha roostet (tlk 43- 44). Tunnistaja K.K.i ütluste järgi värviti katust 1 kord ja tunnistaja R.K. ütluste kohaselt värviti katust 2 korda (tlk 139,142). 1 korra värvimist tõendavad ka kostjad (tlk 9092). Seega on tehtud tööde eest põhjendatud tasu 2090+66+9672+3573,50+1780+728+897+30 150,65=48 957,15 krooni+käibemaks 18%=57 769,45 krooni–tasutud 14 500=43 269,45 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ V. (likvideerimisel) palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega jäeti J.B.ilt välja mõistmata hageja kasuks 95 500,75 krooni ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. 3
(4)Kohus pidi tööde maksumuse hindamisel lähtuma ekspertiisiaktis toodud maksumusest mitte kostjate ja tunnistajate ütlustest. Tunnistajatel puuduvad erialased teadmised ehitustööde hindamiseks. Kostja tellitud FKSM hinnang ja tunnistaja K.i ütlused ei lükka ümber ehitustehnilise ekspertiisi aktis fikseeritut. Kohus andis ebaõige hinnangu asjas kogutud tõenditele, hinnates põhjendamatult kogutud tõendeid kostja kasuks. Töid teostati rohkem kui kuu aega, mistõttu on asjakohatud kostja viited, et hageja teostas ebaseaduslikke töid päev-kaks. Töid ei teostatud omavoliliselt. Ehitustööde teostamisest ekspertiisi toimumiseni möödus üle aasta ning käesoleva ajani ei ole kostjad puuduse kõrvaldamise nõudega hageja ega ühegi teise ehitusfirma poole pöördunud. See tõendab, et tööd teostati kvaliteetselt. Otsus on ebaõige osas, milles kohus tuvastas, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvestada 14 500 krooni. Nimetatud summa ei käsitle suhet poolte vahel, vaid on tasutud kolmanda isiku poolt maja renoveerimise kulude katteks. Puuduvad tõendid, et kostjad oleks hagejale nimetatud summa üle andnud. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ V17 ja J.B. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see tähendab osas, millega jäeti J.B.i vastu nõue osaliselt rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli töövõtuleping ja kohustus tööde eest tasumiseks tulenes VÕS § 637 lg-st 1. Apellant väitis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt tehtud tööd ja nende eest tasumisele kuuluva summa. Kolleegium apellandi väitega ei nõustu. Maakohus on igakülgselt ja põhjalikult tõendeid hinnanud ning tuvastanud, milliste tööde teostamine V17 asuva maja juures on tõendatud, ning sellest tulenevalt leidnud, kui palju kostja hagejale maksma pidi. Maakohus ei pidanud lähtuma ainult eksperdi poolt antud arvamusest, vaid eksperdi arvamust tuli hinnata koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega, mida maakohus on teinud. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud täpseid väiteid selle kohta, milliste tööde tegemise on maakohus ebaõigesti tuvastanud ja millist tõendit ebaõigesti hinnanud. Kuna hageja on likvideerimisel ja tema majandustegevus on lõppenud, siis ei olnud kostjal võimalik nõuda hagejalt tööde parandamist või nende ümbertegemist. Vaidlust ei ole selles, et hageja teostas töid kostja J.B.i teadmisel ja nõusolekul ning tegemist ei olnud omavolilise tööde teostamisega. Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti tasumisele kuuluvast summast maha arvanud 14 500 krooni, on eksitav. Apellant on hagiavalduses toonud välja asjaolu, et teostatud tööde eest on tasutud 14 500 krooni, mille kohus ka väljamõistmisele kuuluvast summast maha arvestas. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lgtele 1 ja 8 tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Kai Kullerkupp 4
(4)