Obsah (8)

§ 100§ 155§ 646§ 637§ 650§ 230§ 654§ 110

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht 12. juuni

) § 155 lg. 1 kohaselt garantii andja võtab võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii) lepingu alusel. Kostja esindaja A.B. on

1. oktoobril
2. a. veelkordselt vormistanud sama ekskavaatori remonttööde tellimuse. Kummastki tellimusest ei nähtu ka 3 tööde täitmise tähtaeg. A.B.u sõnul oli hageja ekskavaatorit kasutaja poolt väga halvasti ekspluateeritud ja remonttööde tellimuses märgiti ära vajalikud tööd ning remondi liik. Dokumentaalselt on tõendamist leidnud, et
3. detsembril
4. a. saadetud kirjaga nr. 356 on kostja teatanud hagejale tellimuse täitmisest, lisanud arve ja palve tasuda ka varasemad võlad. Seega olid selleks ajaks ekskavaatori remonttööd lõpetatud. Hageja juhatuse liige A.S. on
5. aprillil
6. a. allkirjastanud kinnituse saldoteatele, mille kohaselt hageja võlgnevus kostjale seisuga
7. detsember
8. a. on 16.111 krooni, samal kuupäeval on allkirjastatud ka garantiikiri kostjale selle summa tasumiseks. Hageja ei ole selgitanud, miks ta pole tasunud ekskavaatori remonttööde eest või töökorras ekskavaatorit kostja juurest ära viinud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks ekskavaatorit õigusliku alusta oma valduses hoidnud. Seega asjaolu, et hageja rentis oma tööde jaoks ekskavaatorit teistelt firmadelt ja kandis seoses sellega kulusid, ei oma õiguslikku tähendust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli tööde teostamise tähtaeg kokku lepitud. Remonttööde käigus ilmnes, et tööde maht on planeeritust suurem ning käigukasti põhjalikuks remondiks tuli see demonteerida. Oma majandustegevuses vajas hageja ekskavaatorit ja rentis seda teistel firmadelt. Selline tegevus pidi olema hagejale majanduslikult kasumlik ja õigustatud. Tunnistaja B.O.u ütlustel ei ole vaidluse esemega puutumust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse § 101 lg. 1 p. 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju tekitamist kostja süülise käitumise tõttu hageja tõendanud ei ole. Kostja ei pea kandma vastutust hageja ilmselt ebamajandusliku tegevuse eest. Kostja teavitas hagejat kirjalikult remonttööde lõpetamisest ja esitas tasumiseks arve. Hageja keeldus arvet tasumast, mistõttu talle ekskavaatorit ei väljastatud.

1. aprillil
2. a. anti ekskavaator hagejale üle, kuna selle kostja territooriumil pidamise kulud viisid töövõtja kahjumi kasvamisele. Hageja kirjutas alla tööde tellijana ekskavaatori vastuvõtu aktile, kinnitades sellega, et kostja töövõtjana täitis oma remondikohustuse nõuetekohaselt. Remonttööde eest hageja tasunud ei ole. Puudub kostja süü hageja poolt teistelt äriühingutelt renditud tehnika eest rendikulude tasumises ning saamata jäänud kasumi tõttu väidetava kahju tekkimises. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Poolte vahel on vaidlus ekskavaatori Fermec 860 remonttööde algusaja üle. Hageja andis ekskavaatori kostjale üle garantiiremondi teostamiseks
3. augustil
4. a. Kuna
5. septembril
6. a. selgus, et remondi alustamise aeg ei ole teada, rentis hageja AS-ilt M. oma kokkulepitud tööde teostamiseks ekskavaatori. Kostja esitas tellimuse ekskavaatori remondi kohta, mis on dateeritud ja alla kirjutatud
7. septembril
8. a., hageja esindaja aga seletas, et tellimusel ei ole tema allkiri ja ta ei ole kunagi pöördunud kostja poole tellimuse vormistamise nõudega, kuna tellimuse remondi tegemiseks esitas kostjale B.O.. Kostja seletas, et remonttööde käigus avastati uusi defekte, mille tõttu vormistati kostja esindaja poolt
9. oktoobril
10. a. teistkordne tööde tellimus. Tellimustest aga järeldub, et remonttööde maht oli
11. septembril ja
12. oktoobril
13. a. vormistatud tellimustel sama. Seega ei saa lugeda remonttööde alguskuupäevaks
14. septembrit
15. a. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ekskavaator oli antud kostjale üle garantiiremondi teostamiseks. Maakohus viitas

§ 155

lõikele 1 ja leidis, et kuna pooltel ei olnud garantii kohta kirjalikult vormistatud lepingut, siis ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt defektide kõrvaldamist garantiikohustuse täitmise korral. Hageja esitas kohtule kostja poolt hagejale 4 esitatud arve-saatelehed ekskavaatori pumba ja käigu vahetaja remondi teostamise eest; nendest järeldus, et hageja pöördus kostja poolt käiguvahetajast õli jooksmise tõttu 10., 18. ja 25. jaanuaril, 6. ja 8. mail, 19. juunil, 24. juulil ja 30. augustil 2002. a. Kõik need pöördumised olid seotud varem mittekvaliteetselt tehtud käigu vahetaja ja pumba remondiga. Pooltevahelised suhted ekskavaatori remondi teostamiseks on hinnatavad töövõtulepinguna.

§ 646lg.

1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja esitatud arve-saatelehed ekskavaatori pumba ja käigu vahetaja remonttööde teostamise eest tõendavad, et hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses varasema ebakvaliteetselt teostatud tööga ja hagejal oli õigus nõuda kostjalt töö parandamist kostja kulul.

1. augustil
2. a. anti ekskavaator uuesti remonti kostja ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu ning hageja oli kostja süül sunnitud ekskavaatorit rentima teiselt äriühingult. Maakohus otsustas, et tõendatud on, et
3. detsembriks
4. a. oli ekskavaatori remont kostja poolt teostatud.
5. märtsil
6. a. tehtud tagaseljaotsusega aga rahuldas maakohus hagi, märkides otsuses, et juba
7. septembril 2002 sai hageja teada, et talle ekskavaatorit ei tagastata; hageja püüdis ekskavaatorit korduvalt välja nõuda, kuid kostja keeldus seda tagastamast. Seega ei ole kostja tõendanud, et remont oli lõpetatud
8. detsembril, mil kostja saatis hagejale kirja. Hageja omakorda tõendas, et
9. septembril
10. a. teatati talle telefoni teel, et ekskavaatori remont on teostatud, kuid ekskavaatorit temale kuni võla kustutamiseni ei anta.

§ 637lg.

5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Pooltevahelise praktika kohaselt tasus hageja tööde eest 7 päeva jooksul peale asja kättesaamist esitatud arve alusel. Seega enne ekskavaatori kättesaamist ei pea hageja tööde eest tasuma. Hageja teised võlad kostja ees ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Tõendamist on leidnud, et kostja hoidis ekskavaatorit enda valduses põhjusel, et hagejal oli kosja ees tasumata võlg. Kui hageja on maksekohustust rikkunud, on kostjal õigus

§-s 101 ettenähtud kaitsevahenditele, kuid tal ei ole õigust hoida hageja ekskavaatorit enda valduses. Maakohus jättis analüüsimata rea hageja poolt esitatud tõendeid, mis kinnitavad kostja poolt hagejale varalise kahju põhjustamist. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja ei ole kindlaks määranud, milline on tema nõude õiguslik alus ning kostja ei anna vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 oma nõusolekut hagi eseme ega aluse muutmiseks, kuna selleks puudub nii vastav avaldus kui ka tähelepanu vääriv mõjuv põhjus. Ei ole selge, kas vaidluse esemeks on kahju tekitamine seoses sellega, et kostja hoidis ilma õigusliku aluseta oma valduses hageja ekskavaatorit või on kahju tekkinud seoses ebakvaliteetselt teostatud remondiga või on hagejal varaline kahju tekkinud kasumi kaotusest. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kohtukulude jaotamise osas tuleb maakohtu otsus tühistada, uue otsusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 13.726 krooni. Ülejäänud osas jõudis maakohus vaidlust lahendades õigele lõppjäreldusele ja apellatsioonkaebus ei anna alust seda tühistada või muuta, kuid otsuse põhjendust tuleb täpsustada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis oma ekskavaatori Fermec 860 kostjale üle remondi tegemiseks. Oma kahju hüvitamise nõude alusena tugines hageja asjaolule, et tegemist oli garantiiremondiga. Kostja sellega ei nõustunud, leides, et tegemist oli jooksva remondiga hageja tellimuse alusel ning kostjal ei olnud garantiikohustust hageja ekskavaatori remontimiseks. 5

650 lg. 1 lause 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega on garantiikohustuse tekkimise eelduseks seadusest tulenevalt töövõtja poolne garantiikohustuse võtmine. Hageja ja kostja vahel töövõtugarantii olemasolu pidi põhjendama ja tõendama hageja, kes garantii olemasolule tugines. Hageja tõi esile, et

1. a. jaanuaris remontis kostja sama ekskavaatorit, et kostja andis töövõtugarantii tähtajaga 6 kuud, kuid et jaanuaris tehtud remont oli mittekvaliteetne. Kostja kinnitas ekskavaatori remontimist
2. a. jaanuaris ja töövõtugarantii andmist tähtajaga 6 kuud, väites, et garantii lõppes
3. juulil
4. a. Hageja väitega, nagu oleks olnud jaanuaris tehtud remont mittekvaliteetne, kostja ei nõustunud, väites omakorda, et ekskavaatori rikke põhjustas selle ebaõige ekspluateerimine hageja poolt. Eespool refereeritud

§ 650lg.

1 lausest 1 tulenevalt katab töövõtugarantii kõiki garantii kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et jaanuaris kostja poolt antud töövõtugarantii tähtaeg lõppes 10. juulil 2002. a. Osundatud sättest tulenevalt saab tellija tugineda töövõtugarantiile ainult selle kehtivuse ajal.

§ 650lg.

1 lause 2 kohaselt kohaldatakse töövõtugarantiile vastavalt

§-des 230 ja 231 sätestatut.

§ 230lg.

2 lause 3 kohaselt peatub garantiitähtaja kulg ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Seega peatub ka töövõtugarantii tähtaja kulg ajal, mil töövõtja ei saa remonditud asja kasutada mittekvaliteetse remondi tõttu, kuid isik, kes garantii jätkuvat kehtimist väidab, peab esile tooma faktilised asjaolud, mis seda kinnitavad, ja esitama tõendid, mis neid asjaolusid tõendavad. Seega pidi hageja esile tooma, milles

1. a. jaanuaris tehtud remondi väidetav mittekvaliteetsus seisnes ja millise aja jooksul ei saanud ta remonditud ekskavaatorit mittekvaliteetse remondi tõttu kasutada, aga samuti esitama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Hageja väited jaanuaris tehtud remondi mittekvaliteetsuse kohta on üldsõnalised, väidetavad puudused on konkretiseerimata (hageja ei ole esile toonud, milliseid töid kostja selle remondi käigus tegi, millised tööd olid tehtud puudustega, millal ekskavaatoril vead ilmnesid, milliste vigadega oli tegemist ja kuidas olid vead seotud kostja poolt tehtud töödega), ka ei esitanud hageja mingeid andmeid selle kohta, millise ajavahemiku jooksul ei saanud ta ekskavaatorit kostjast tulenevatel põhjustel kasutada. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud garantiikohustus, laieneks tema vastutus üksnes kokkulepitud töödele, mis tehti mittekvaliteetselt, mitte ekskavaatori kasutamise käigus tekkida võinud muudele riketele. Asjaolu, et kostja on remontinud vaidlusalust traktorit ka pärast
2. a. jaanuaris tehtud remonti, ei anna iseenesest alust järeldusele, nagu oleks jaanuarikuine remont olnud mittekvaliteetne. Kostja remondi mittekvaliteetsust eitab. Mingeid konkreetseid väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta kostjale jaanuaris tehtud remondi mittekvaliteetsuse kohta pretensioone oleks esitanud, hageja ei esitanud. Vastupidi, hageja kinnitas istungil, et ekspertiisi ta tööde mittekvaliteetsuse kindlakstegemiseks teha ei lasknud ja kirjalikku pretensiooni kostjale ei esitanud (tl. 99). Hageja esitas kohtule vaid kostja poolt talle ajavahemikul
3. a. jaanuarist augustini remonditööde eest esitatud arved, leides, et nendest iseenesest nähtub jaanuaris tehtud remondi mittekvaliteetsus. Kolleegium hagejaga ei nõustu. TsMS § 4 lg. 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled muuhulgas vaidluse eseme, § 363 lg. 1 punkti 2 kohaselt tuleb hagejal hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse) esile tuua hagiavalduses. Kohus ei ole õigustatud tuletama kohtule esitatud tõenditest asjaolusid, millega hageja võiks eelduslikult oma nõuet põhjendada. Faktiväited tuleb esitada hagejal endal, TsMS § 238 lõikest 1 tulenevalt esitab hageja tõendeid nende asjaolude kohta, millel on asjas tähtsust. Seega tuleb tõendeid esitada asjas oluliste faktiliste asjaolude kohta, selle eelduseks on nendele faktilistele asjaoludele kui oma nõuete või vastuväidete alusele tuginemine. 6 Kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja poolt
4. a. jaanuaris antud töövõtugarantii tähtaja kulg oleks peatunud, siis eeldatakse tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõikest 2, et tähtaeg lõppes
5. juulil
6. a. ning et samaaegselt lõppes kooskõlas

§ 650lõikega 1 ka kostja garantiikohustus.

Sellele, nagu oleksid pooled

1. a. sügisel ekskavaatori remonti andmisel kokku leppinud, et remont tehakse garantiiremondina, ei ole hageja tuginenud. Ka muudele eespool kirjeldamata asjaoludele, millest võiks järeldada kostja garantiikohustust ning
2. a. sügisese remondi tegemist kostja garantiikohustuse täitmiseks, ei ole hageja tuginenud. Esimese astme kohtu menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et
3. septembri
4. a. kuupäeva kandvale tellimusele ekskavaatori remondiks (tl. 33) on hageja esindaja alla kirjutanud: hageja pool kinnitas seda
5. detsembri
6. a. ja
7. oktoobri
8. a. eelistungitel (tl. 42 ja 98). Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu ei oleks hageja esindaja kunagi pöördunud kostja poole tellimuse vormistamiseks ning nagu ta ei oleks ka tellimusele alla kirjutanud. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitust selle kohta, miks on hageja oma seisukohta võrreldes esimese astme kohtu menetluses avaldatuga muutnud. Ka maakohtu poolt tunnistajana üle kuulatud B.O. ei kinnitanud hageja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väidet, nagu oleks tellimuse remondi tegemiseks esitanud nimetatud tunnistaja; B.O. väitis üksnes, et toimetas ekskavaatori
9. augustil
10. a. kostja territooriumile (tl. 106). Seega ei ole apellatsioonkaebuse kirjeldatud väited kooskõlas asja materjalidega. Pooled vaidlevad selle üle, millal ekskavaator faktiliselt kostjale üle anti, kolleegium leiab aga, et sel ei ole vaidluse lahendamiseks olulist tähtsust. Tähtis on töövõtulepingu sõlmimine. Hageja on küll väitnud, et tellimus remondiks koostati mitte 12., vaid
11. augustil (tl. 98) või
12. septembril
13. a. (tl. 42), kuid ei ole kirjaliku dokumendi (
14. septembri
15. a. tellimuse) ümberlükkamiseks tõendeid esitanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kokkulepe remondi tegemiseks oleks sõlmitud enne tellimuse vormistamist. Hageja on väitnud, et pöördus remondi tegemise taotlusega kostja poole
16. augustil, kuid veel
17. septembriks ei olnud remondi algusaeg teada (tl. 150). See viitab pigem asjaolule, et enne tellimuse vormistamist ei olnud pooled töövõtulepingut sõlminud, ja langeb kokku kostja väidetega, mille kohaselt hageja küll taotles ekskavaatori remonti võtmist augusti lõpus, kuid suure töökoormuse tõttu nõustus kostja võtma selle remonti alles
18. septembril
19. a. (tl. 42). Seega tuleb lugeda tõendatuks, et töövõtulepingu ekskavaatori remontimiseks sõlmisid pooled
20. septembril
21. a. Maakohtu poolt otsuses tuvastatud asjaolu, et töövõtulepingu sõlmimisel ei leppinud pooled kokku remondi tegemise tähtajas, ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega ei olnud aga pooled kokku leppinud selles, mis ajaks tuleb kostjal kui töövõtjal oma kohustused täita. Sellele, nagu oleks kostja tööde tegemise tähtaega rikkunud, et ole hageja oma nõude alusena ka tuginenud. Ka ei ole hageja väitnud, nagu oleks kostja remonditööde tegemisega põhjendamatult viivitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled ei jõudnud kokkuleppele selles, kas hageja peab ekskavaatori remondi eest tasuma: hageja pidas remonti garantiiremondiks, mille eest ta ei pea tasuma, ning kostja töövõtu korras tehtud tööks, mille eest tuleb tasuda. Eespool on kolleegium põhjendanud, miks ei saa pidada remonti garantiiremondiks. Vastavalt

§ 637

lõikes 1 sätestatule kuulub töövõtulepingu puhul tasu maksmisele ka juhul, kui tasus või selle suuruses ei ole kokku lepitud. Seega oli hagejal kohustus

1. septembril
2. a. tellitud remonditöö eest tasuda. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks ta nõudnud kostjalt ekskavaatori üleandmist enne
3. novembrit
4. a. Samas ei ole vaidlust selle üle, et
5. novembril
6. a. nõudis hageja kostjalt politseitöötaja juuresolekul ekskavaatori valduse üleandmist, kostja aga keeldus valdust üle andmast, põhjendades seda hageja keeldumisega 7 töö eest tasumisest ja oma pandi- ning kinnipidamisõigusega. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et tehtud remondi eest tasumast hageja keeldus. Kolleegium leiab, et kostja oli õigustatud keelduma ekskavaatorit hagejale välja andmast kuni hageja poolt töövõtu korras tehtud töö eest tasumiseni.

§ 654lg.

1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg. 1 kohaselt võib asja pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 281 lg. 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele vastavalt käsipandi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, sama paragrahvi lg. 1 kohaselt on käsipandi tekkimise eelduseks pandipidaja valdus asjale. Kostja õigus ekskavaatorit kinni pidada tulenes ka AÕS vaidlusalusel ajal kehtinud § 320 lõikest 1, mille kohaselt juhul, kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Hageja on tunnistanud, et ka enne vaidlusalust remonti oli tal sama ekskavaatoriga seotud võlg kostja ees summas 16.111 krooni (tl. 56, 99). Selle üle, et osundatud pandi- ja kinnipidamisõigust puudutavate sätete kohaldamise eeldused on täidetud, ei ole hageja vaidlust tõstatanud. Kostja esitas siiski omalt poolt kirjaliku tõendi, milles hageja esindaja ekskavaatori valduse üleandmisel 14. aprillil 2003. a. kinnitas, et tal ei ole kostjale ekskavaatori tehnilise seisukorra osas pretensioone (tl. 13). Seega võis kostja keelduda töö eest tasumiseni hagejale pandiga (kinnipidamisõigusega) koormatud asja (ekskavaatorit) välja andmast. Ekskavaatori valduse hagejale üle andmata jätmiseks andis kostjale aluse ka

§ 110lg.

1, mille kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti; eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et ekskavaatori viis hageja kostja juurest ära

1. aprillil
2. a., ilma et oleks remonditöö eest tasunud, siis ei ole kostja ekskavaatorit õigusvastaselt enda käes hoidnud ja hagejal ei ole alust temalt ekskavaatori õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks. Väidetele selle kohta, nagu ei oleks tal olnud võimalust remonditud ekskavaatorit üle vaadata ja nagu ei oleks tal seetõttu remonditööde eest tasumise kohustust tekkinud, ei ole hageja esimese astme kohtu menetluses tuginenud. Uue asjaolu lubatavust ei ole hageja oma kaebuses põhjendanud ja tulenevalt TsMS § 652 lõikest 4 jätab kolleegium selle tähelepanuta. Tagaseljaotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 201 lõigetest 1, 4 ja 5 tulenevalt oli tagaseljaotsus sanktsioonina korratu poole kahjuks tehtav otsus, mille põhjendus esitati lihtsustatud vormis ja mille resolutsioon ei sõltunud poole poolt oma väidete tõendamisest. Vastavalt TsMS § 201 lõikes 7 sätestatule ei jõustunud tagaseljaotsus, kui selle peale esitati kaja ja menetlus tsiviilasjas taastati. Vaidlusaluses tsiviilasjas menetlus pärast tagaseljaotsuse tegemist taastati ja tagaseljaotsusel ei ole seega asjas tähendust. Oma väidete tõendamisel ei saa hageja tugineda tagaseljaotsuses märgitule. Kohtukulude jaotamisele poolte vahel kohaldas maakohus ebaõiget seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna vaidlusaluses tsiviilasjas alustati menetlust
3. a. 8 juunis, tuleb kohtukulude jaotamisele kohaldada enne
4. jaanuari
5. a. kehtinud TsMS-i sätteid. Selle TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja pool on taotlenud hagejalt esimese astme kohtu menetluses kantud õigusabikuluna 29.500 krooni väljamõistmist. Kuna hagi summas 274.520 krooni jääb täies ulatuses rahuldamata, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetava õigusabikulu maksimaalmääraks seaduse kohaselt 13.726 krooni. Kolleegium leiab, et selles ulatuses oli õigusabikulu vaidluse keerukust ja kestust arvestades põhjendatud ja vajalik. Selles osas tuleb kostja taotlus rahuldada. Lisaks sellele on kostja taotlenud apellatsioonimenetluse õigusabikulu 11.800 krooni väljamõistmist. Kuna TsMS § 61 lg. 1 p. 1 ei võimalda aga mõista poole kasuks välja õigusabikulu suuremas ulatuses kui 5% hagisummast vaidluse kohta, siis ei saa kostja taotlust apellatsioonimenetluse õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldada. Hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik