Obsah (8)

§ 335§ 292§ 296§ 101§ 113§ 94§ 162§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-21515 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Ande Tänav Tsivii

§ 335

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude hüvitamist lepingus kokkulepitud ulatuses. Üürilepingu lisas 1 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale ühes kuus järgmised summad: amortisatsioonikulud 17,50 krooni; teenustasu ja ekspluatatsioonipersonali ülalpidamine 241,50 krooni; tasu keskkütte eest 9,95 m2 kohta; tasu külma vee eest 5,60 krooni/m3; tasu kanalisatsiooni eest 7,40 krooni/m3; prügi väljavedu 4,20 krooni elaniku kohta; tasu sooja vee eest 38,30 kr/m3; üür 175 krooni (tl 13). Antud juhul tuleb aluseks võtta lepingus kokkulepitud üür 175 krooni kuus, millele lisanduvad lepingus kokkulepitud kõrvalkulud. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt halduskulusid 205,80 krooni, remondifondi 30,57 krooni ja abonenttasu 23,60 krooni. Samas on hagejal õigus nõuda kostjalt teenustasu 241,50 krooni. Järelikult tuleb hageja nimetatud summadest maha arvestada 18,50 krooni (260 - 241,50). Hageja esitatud arvestuse kohaselt tuleb võlasummast maha arvestada seega 407 krooni (18,50 x 22 kuud). 7. Hageja ei ole alates aprillist 2004 arvestanud tasu kütte eest. Samuti ei nähtu, et hageja nõuaks kostjalt tasu elektri eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus vee ja prügiveo eest, milline kohustus tulenes üürilepingust (

§ 292lg 1).

Kostja ei ole 2 tõendanud, et tal oleks õiguslik suhe korteriühistuga ning mis alusel ta korteriühistule tasus. Kuna kostja ei esitanud omapoolseid arvestusi vee tarbimise kohta, tuleb aluseks võtta hageja esitatud tabel (tl 26) ning lisaks kostja esitatud maksekorraldused (16.01.2006, 19.02.2006, 27.02.2006). Hageja leidis, et kostja esitatud maksekorraldustes toodud summad võib võlgnevusest maha arvestada. Seega jääb kostja võlgnevuseks 511,47 krooni, millest tuleb maha arvestada 407 krooni. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 104,47 krooni, mis tuleb temalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja kasuks tuleb üür välja mõista

§ 335

alusel, ei saa rakendada üüri alandamist

§ 296alusel.

Üürileping lõppes 20.09.2004, kuid kostja jätkas asja kasutamist. 8. Hageja nõuab kostjalt viivise 7227,10 krooni välja mõistmist. Kostja viivisearvestusele ja suurusele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tasumisega viivitamise põhjustas hageja, kes ei esitanud kostjale üüriarveid. Kostja taotles viivise vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113

lg 1 ja

§ 94on hagejal õigus nõuda viivist.

Kostja kohustus tasuma üürilepingu p 7.3 järgi viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summast. Vaidlust pole selles, et kostja ei tasunud üüri õigeaegselt. Õige ei ole kostja väide, mille kohaselt ei ole hagejal õigus viivist nõuda, kuna ta ei esitanud üüriarveid õigeaegselt. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, mille eest ja kui palju peab kostja üüri ja kommunaalteenuste eest tasuma. Kostja väitel ei esitanud hageja maist 2004 üüriarveid õigeaegselt ja alates septembrist 2004 ei ole ta administraatorilt üüriarvet küsinud. Seega ei ole kostja teinud kõike endast olenevat, et üüri täpset suurust teada saada. Kostja ei ole alates septembrist 2004 tasunud isegi üürilepingus kokkulepitud üüri 175 krooni kuus (tl 26). Kostja taotles viivise vähendamist, kuid ei ole oma majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud. Samas on kohtu arvates hageja nõutud viivis ebamõistlikult suur, arvestades, et elamus on moodustatud korteriühistu, kes samuti esitas elanikele arveid. Kostja seletustel tasus ta korteriühistule elektri, vee ja prügiveo eest. Elamu haldamises valitsev õiguslikult ebaselge olukord ei ole tekkinud kostja süül. Hageja ei selgitanud kostjale kui üürnikule, et korteriühistu esitatud arveid ei pea tasuma ning kõigi esitatud kommunaalteenuste eest tuleb tasuda hagejale. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et viivist tuleb vähendada 3613,50 kroonini. 9. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1460 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulu 13 251,40 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 10. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsuse osas, millega temalt mõisteti välja viivis summas 3613,50 krooni, riigilõiv 1120 krooni ning õigusabikulu summas 10 006,40 krooni. Hageja viivisenõue on alusetu, kuna viimane ei esitanud üüriarveid õigeaegselt. Hageja ei osutanud kõiki kokkulepitud teenuseid. Hageja ei teavitanud, kellele tuleb kommunaalteenuste arveid tasuda, sest samal ajal tasus ta nende eest ka korteriühistule. Viivisearveid ei ole hageja esitanud. Kohus käsitles üürilepingus kokkulepitud viivist leppetrahvina ja kohaldas

§ 162

. Hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul kostjale leppetrahvi nõudest ja ta on

§ 159lg 2 järgi kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

Hageja esitas kohtukulude nimekirja summas 6490 krooni, mis nähtub ka õigusbüroo 01.03.2006 arvest. Asjaolu, et arvel on kajastatud veel mingi õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad, ei tõenda, et seda abi oleks antud selles asjas. Seega vähemalt 6761,40 krooni on välja mõistetud alusetult. Kostja arvates on mõistlik summa õigusabi eest 3245 krooni. Hageja tasus väljatõstmise nõudelt, mis rahuldati täielikult, riigilõivu 60 krooni. Hageja rahaline nõue 15 567 krooni rahuldati osaliselt summas 3717,47 krooni, millele vastab hagiavalduse esitamisel riigilõiv 280 krooni. Seega ei ole kostjalt riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine 3 õige. Kostja palub jätta kohtukulud rahalise nõude osas poolte kanda või mõista temalt välja üksnes riigilõiv 340 krooni (väljatõstmise nõudelt 60 krooni ja hagi rahuldatud osalt 280 krooni). Apellatsioonkaebuse vastus

1. Hageja nõustub kostjaga, et kohus mõistis ekslikult kostjalt välja 01.03.2006 arves märgitud summa. Samas ei nõustu hageja kostjaga, et kohus oleks pidanud välja mõistma ainult 5% rahuldatud rahalisest nõudest. Kostja ei arvestanud, et tasus põhivõla menetluse käigus. Hageja ei vähendanud rahalist nõuet, vaid aktsepteeris kostja poolt raha tasumist võla katteks. Kohus menetles ka mittevaralist nõuet, mille eest õigusabikulud võisid ulatuda kuni 50 000 kroonini. Õigusabikulusid ei arvestata igalt nõudelt eraldi. Hageja palub kostjalt välja mõista esimese astme kohtukulud summas 6490 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Kooskõlas TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati, s.o osas, millega kostjalt mõisteti välja viivis 3613,50 krooni, riigilõiv 1460 krooni ning õigusabikulu 13 215,40 krooni. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus kohustas kostjat vabastama hagejale kuuluva eluruumi ja mõistis välja põhivõla 104,47 krooni.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus viivise 3613,50 krooni väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, ei pea ta neid vajalikuks tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses viivisenõude osas korranud põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid ja maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Kuna kostja ei väitnud esimese astme kohtus, et hageja pole talle viivisearveid esitanud ega ole selle asjaolu esitamist kaebuses põhjendanud, jätab ringkonnakohus selle väite tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust tähelepanuta. Maakohus tuvastas, et kostja ei tasunud üüri ja kommunaalteenuste arveid õigeaegselt, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Pooled on üürilepingu p-s 7.3 viivisemääras kokku leppinud. Kohus ei käsitlenud üürilepingus kokkulepitud viivist leppetrahvina. Kostja taotles viivise vähendamist oma majandusliku olukorra tõttu.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Maakohus vähendas viivist, juhindudes

§-st

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus rahuldas hageja nõude eluruumi vabastamiseks ja osaliselt võlgnevuse väljamõistmiseks, s.o kogusummas 11 546,77 krooni. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja riigilõivu 1460 krooni.
3. Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vähendanud menetluse kestel oma nõuet, vaid kostja rahuldas menetluse käigus hageja nõude osaliselt, tasudes põhivõlast 7828,80 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla osas summas 407 krooni (arvestus kohtuotsuse põhjenduste III osa lk.4-5). Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 1050 krooni varaliselt nõudelt (põhivõla nõue 8340,27 krooni – kohtuotsusega rahuldamata jäetud 407 krooni + viivis 3613,50 krooni=11 546,77 krooni). Sellele vastav riigilõiv on 1050 krooni. Asjaolu, et kostja hüvitas hagejale pärast hagi esitamist 7828,80 krooni, on aluseks kostjalt tasutud summa võrra väiksem summa võla katteks väljamõistmiseks, kuid see ei anna alust vähendada 4 väljamõistmisele kuuluvat riigilõivu. Kuna hageja esitas kaks nõuet ja mittevaralise nõudekohustada kostjat vabastama eluruum- kohus rahuldas, kuulus väljamõistmisele ka hagiavalduse esitamisel mittevaraliselt nõudelt tasutud riigilõiv 60 krooni.
4. Hageja nõustub sellega, et kostjalt mõisteti alusetult välja õigusabikulu 13 251,40 krooni ja leiab, et kostjalt tuleks välja mõista õigusabikulu 6490 krooni. Kostja arvates on mõistlik summa õigusabi eest 3245 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades antud asjas hageja esindaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust, tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud kulu tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu ning seaduses sätestatud õigusabikulu suuruse piirangut ei ole kostjalt väljamõistetud õigusabikulu 6490 krooni ülemäärane.
5. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kohtukulud poolte endi kanda. U. Loonurm M. Merimaa A.Tänav 5