§-s 263 ettenähtud tähtaja möödumisega. Hageja leidis, et kuna tehingut varjati tema eest ja kostja OÜ T võttis korteri valduse üle alles pärast ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumist, on tal jätkuvalt õigus astuda S. G. ja OÜ T vahelises ostu-müügilepingus ostja asemele. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 5 ja § 150 lg-le 1 ei ole hagi aegunud. 02.10.2003 Tallinna Linnakohtule S. G. ja OÜ T vastu esitatud hagis palus V. Š.
lg 3 alusel tunnustada tema ostueesõigust Tallinnas XXX asuva korteriomandi ¼ mõttelise osa ostmiseks vaidlusaluse ostu-müügilepingu järgi ja kanda V. Š. kinnistusraamatusse XXX asuva korteri omanikuna. Menetluse käigus selgus, et OÜ T on kõnealuse korteriomandi ¼ mõttelist osa 21.05.2003 edasi võõrandanud OÜ-le R. OÜ R kanti 01.10.2003 kinnistusraamatusse korteriomandi ¼ mõttelise osa omanikuna. OÜ R võõrandas ¼ mõttelist osa XXX asuvast korteriomandist 03.05.2004 L. B.le, kes kanti 22.06.2004 kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikuna. Hageja loobus hagist S. G. vastu ja suunas oma nõude lisaks OÜ-le T ka OÜ R ja L. B. vastu, kes kaasati protsessi kostjatena. 21.09.2005 kohtuistungil jäi hageja 02.10.2003 esitatud nõude juurde. Kostja OÜ R hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja on mööda lasknud ostueesõiguse teostamise tähtaja, mis kinnisasja puhul on VÕS §-st 250 tulenevalt kaks kuud alates müügist teadasaamisest. Hageja on omaks võtnud, et sai kõnesoleva korteriomandi müügist teada 2003. a. juulis, kuid ei ole esitanud müüjale notariaalselt tõestatud avaldust ostueesõiguse teostamise kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, missuguses ostu-müügilepingus soovib hageja ostja asemele astuda, seega on hagi nõue ebaselge. Kostjad OÜ T (osales menetluses seadusjärgse esindaja K. V. kaudu) ja L. B. ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt hagi suhtes suuliselt ega kirjalikult seisukohta avaldanud. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis hagi 10.10.2005 otsusega rahuldamata ning mõistis 05.12.2005 täiendava otsusega V. Š.lt OÜ R kasuks välja 4 500 krooni õigusabikulu. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaja ostueesõigus hagimenetluses tunnustamist. VÕS § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab notariaalselt tõestatud või kinnitatud avalduse tegemisest. Ostueesõiguse teostamiseks peab ostueesõigust omav isik tegema seaduses ettenähtud vormis ostueesõiguse kasutamise avalduse müüjale ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul. VÕS § 250 kohaselt on kinnisasjade puhul tähtajaks kaks kuud pärast teate saamist. Hageja ei ole tähtaegselt esitanud ostueesõiguse teostamiseks notariaalselt tõestatud avaldust ei müüjale ega 2
lg 1) või müüja keeldumisel esitada hagi kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kinnisasjale omandiõiguse tunnustamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus oluliselt rikkunud nii protsessiõiguse norme (siin ja edaspidi enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi) kui ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. VÕSRakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune ostu-müügileping sõlmiti 08.02.2002 ja hageja esitas hagi ostueesõiguse tekkimise hetkel ehk 15.03.2002 kehtinud asjaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse normide alusel. Korteriomandi ¼ mõttelise osa omaniku vahetumisest sai hageja teada 01.08.2003, s. o poolteist aastat pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Hageja pöördus kohtusse nõudega pikendada ostueesõiguse teostamise tähtaega ja kanda ta
Apellandi arvates kahjustas linnakohus menetlusnormide rikkumisega tema kui hageja õigusi. Tallinna Linnakohus seadis hagi tagamise eesmärgil 06.10.2003 määrusega XXX asuva korteriomandi ¼ mõttelisele osale võõrandamiskeelu, kuid
lg 2 kohaselt vastutab ostueesõigust omavale isikule ostu-müügilepingu ärakirja esitamata jätmisest tekkinud kahju eest müüja. Kaevatavas otsuses on ebaõigesti kohaldatud VÕS § 244, kuna sel hetkel, kui hageja sai teada vaidlusaluse korteriomandi mõttelise osa võõrandamisest OÜ-le R ja L. B.le, oli hagi ostueesõiguse tunnustamiseks ja ostja asemele astumiseks juba kohtu menetluses. Seega ei olnud hageja kohustatud esitama VÕS § 244 lg-s 4 nimetatud ostueesõiguse teostamise avaldust müüjale. Kohus ei andnud kaevatavas otsuses hinnangut kostjate õigusvastastele toimingutele, kes rikkusid jämedalt nii võlaõigusseaduse kui asjaõigusseaduse nõuet esitada ostueesõigust omavale isikule ostu-müügilepingu ärakiri. Kostjad varjasid hageja eest ostu-müügitehinguid. Eeltoodud asjaoludel tõi nii kostjate kui Tallinna Linnakohtu tegevus kaasa kahju tekkimise hageja seaduslikele õigustele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja OÜ R vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatavad kohtuotsused (sealhulgas Tallinna Linnakohtu 05.12.2005 otsuse kohtukulude jaotamise kohta) muutmata. Vastustaja palub apellandilt enda kasuks välja mõista 3 540 krooni õigusabikulu. Vastustaja lisab uue asjaoluna, et OÜ T ja OÜ R vahel 21.05.2003 sõlmitud ostumüügilepingu tingimuste järgi oleks hageja pidanud ostuhinna ja muude kulutuste katteks tasuma müüjale kokku 40 080,25 krooni, kuid tegelikult tasus hageja kohtu deposiitarvele 30 600 krooni. Kohtule hagi esitamise ajaks oli S. G. ja OÜ T vahelise ostu-müügilepingu järgi ostueesõiguse teostamise tähtaeg (
OÜ R omalt poolt informeeris hagejat 05.05.2004 tähitud kirjaga korteriomandi ¼ mõttelise osa võõrandamisest L. Bogdanovale, millele hageja ei reageerinud. Kostjad OÜ T ja L. B. hageja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 4
järgi tuli ostueesõiguse teostamiseks ostueesõigust omaval isikul teatada müüjale notariaalselt tõestatud avaldusega oma soovist ostueesõigust teostada; kui kinnisasi oli juba läinud ostja omandisse, võis selle avalduse esitada müüja asemel uuele omanikule. Alates 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS § 244 lg.4 ja 5 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale, kusjuures avaldus peab olema tehtud samas vormis nagu müügileping. Kuivõrd hageja ei ole ühelegi kostjatest esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust, puudub tal õigus esitada ostueesõiguse teostamisest tulenevaid nõudeid (antud juhul on ta esitanud nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks). Kaaskostjate protsessi kaasamine ei tähenda ostueesõiguse teostamist. Seetõttu on ebaõige ja asjakohatu apellandi väide, et ajal, mil hageja sai teada korteriomandi osa võõrandamisest OÜ-le R ja L. B.le, siis oli juba kohtu menetluses hageja avaldus ostueesõiguse tunnustamiseks ja ostja kohale astumise kohta, mistõttu notariaalselt tõestatud avalduse esitamine ei olnud enam kohustuslik. Kuna antud juhul ei ole tegemist kahju hüvitamise hagiga, siis on asjakohatud kaebuse etteheited linnakohule selles, et kohus ei pööranud tähelepanu kostjate poolt ostueesõigust omavale isikule müügilepingute esitamata jätmisega olulise kahju tekitamisele, samuti et kohus viivitas hagi tagamise määruse tegemise ja edastamisega. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et VÕS § 244 lg.2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.