2-06-1276/5

Tsiviilasi nr 2-06-1276 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, ja Mare Merimaa Tsiviilasja number 2-06-1276 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2006, Tallinn Tsiviilasi R.S.i kaebus kohtutäitur P.P.i 06.01.2006 otsusele Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.04.2006 rahuldamata jätmise osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.S.i määruskaebus määrus avalduse Menetlusosalised ja nende esindajad R.S., esindaja T.T., Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonna kohtutäitur P.P., esindaja E.H., R.E. AS-i/ pankrotis/ seaduslik esindaja pankrotihaldur L.Ü. Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta muutmata Harju Maakohtu 11.04.2006 määrus ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib apellant esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Riigikohtule Asjaolud R.E. AS-i (pankrotis, edaspidi sissenõudja) pankrotihaldur L.Ü. avalduse alusel algatas Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonna kohtutäitur P.P. (edaspidi kohtutäitur) täitemenetluse R.S.i (edaspidi avaldaja) suhtes Tallinna Linnakohtu 22.01.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2/5/322340/01 täitmiseks ja 18 704.85 krooni sissenõudmiseks. 22.11.2005 aktiga arestis kohtutäitur avaldaja pangaarved. 20.12.2005 esitas avaldaja kohtutäiturile 22.11.2005 akti peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 06.01.2006 otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused Avalduse kohaselt viibis avaldaja 13.10.2005 kohtutäituri vastuvõtul, kus nõudis suuliselt Tallinna Linnakohtu 21.01.2004 määruse alusel täitemenetluse lõpetamist. Nimetatud määrusest ilmneb, et täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus on täidetud. Täituri 06.01.2006 põhjenduste kohaselt rakendab ta täitemenetluses vaid formaliseerituse printsiipi ega ole volitatud kontrollima täitedokumendi sisu õiguspärasust. Avaldaja esitatud põhjendusega ei nõustu, kuna esinevad ja on leidnud ka tõendamist vara 1 arestimist välistavad asjaolud. Sissenõudja on kirjalikult loobunud sissenõudest, seega ei ole täitemenetluse algatamine ja selle käigus vara arestimine ka formaliseeritud täitemenetluse tingimustes seaduspärane. Nii varasem kui kehtiv täitemenetluse seadustik välistavad sissenõudja uue pöördumise kohtutäituri poole täitemenetluse taasalustamiseks. Eeltoodu alusel palub avaldaja tühistada Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonna kohtutäituri P.P.i 06.01.2006 otsus ja vara arestimise akt 22.11.2005 ning jätta kohtukulud kohtutäituri kanda. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja esindaja vaidles kaebusele vastu. Nii kirjalike vastuväidete kui istungil esitatud seletuste kohaselt olid sissenõudja ja avaldaja vahel samaliigilised kohustused ja tekkis kohustuste tasaarvestamise võimalus. 22.12.2003 esitas sissenõudja avaldajale avalduse kohustuste tasaarvestuseks, mida avaldaja ei vaidlustanud. Seetõttu tühistati sissenõudja taotluse alusel Tallinna Linnakohtu 21.01.2004 määrusega hagi tagamine. Kuna Riigikohtu 28.05.2004 otsusega aga tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti avaldaja nõue sissenõudja vastu 25 738.65 krooni saamiseks rahuldamata, langes tagasiulatuvalt ära nõuete tasaarvestamise alus. Seetõttu esitas sissenõudja 12.07.2004 avaldajale avalduse tasaarvestamise tühistamiseks, mida avaldaja ei vaidlustanud. Seoses tasaarvestamise tühistamisega ennistus endine olukord ning tekkis vajadus täita jõustunud Tallinna Linnakohtu 22.01.2002 otsust. Eeltoodu alusel palus sissenõudja jätta avaldus rahuldamata ja kohtukulud avaldaja kanda. Kohtuistungil jäi sissenõudja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et avaldaja õigusi pangaarvete arestimisega ei rikutud, kuna avaldaja ei ole senini nimetatud kohtuotsust täitnud. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Kohtutäituri otsuse tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused. Antud juhul ei eksisteeri ka mitte ühtegi kohtutäituri otsust, millega oleks lõpetatud täitemenetlus tsiviilasjas nr 2/5/32-2340/01 tehtud kohtuotsuse täitmiseks ja sissenõudja ei ole kirjalikult ega muul viisil oma nõudest avaldaja vastu loobunud. Samuti on ebaõige avaldaja viide Tallinna Linnakohtu 21.01.2004 määrusele, kuna seal tuvastati üksnes fakt, mille osas antud juhul vaidlus puudub. Pärast hagi tagamise tühistamist õiguslik olukord muutus, millest tulenevalt ei saanud lugeda viidatud kohtuotsust täidetuks. Täitemenetluse eesmärgiks on nõuete tegelik ja reaalne täitmine. Antud juhul püüab avaldaja eksitavalt ning pahatahtlikult oma kohustustest kõrvale hoida. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodud põhjustel jättiski kohtutäitur avaldaja kaebuse vaidlustatud otsusega rahuldamata. Seega palus kohtutäitur jätta avaldus rahuldamata ja kohtukulud (s h kohtutäituri kulud õigusabile) avaldaja kanda. Esimese astme kohtu seisukoht Harju Maakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leidis, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Alates 01.01.2006 kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada menetlusosaline otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Menetletav kaebus on esitatud Tallinna kohtutäituri otsusele 06.01.2006 täiteasjas nr 023/2005/
2. Nimetatud otsusega jättis täitur rahuldamata võlgniku 20.12.2005 kaebuse. Kuna kohus saab antud menetluses kontrollida vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest. Seega antud asjas on menetluse piirid määratletud võlgniku 20.12.2005 kaebusega. Nimetatud 20.12.2005 kaebuses viitas võlgnik vara arestimise ebaseaduslikkusele ja sellega temale tekitatavale varalisele kahjule, aga ka asjaolule, et ei olnud saanud kätte vara arestimise akti. 2 Antud asjas omavad kohtu jaoks tähtsust järgmised 20.12.2005 ja 06.01.2006 seisuga tõendatud faktilised asjaolud: 1) täitemenetlus oli algatatud; 2) täiturile oli esitatud täitedokumendina jõustunud kohtuotsus; 3) algatatud täitemenetluse raames oli täitur vormistanud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti sissenõudja avalduse alusel (taotlus sissenõude pööramiseks võlgniku varale t lk 41, akt t lk 49). Aktist nähtub toimingu läbiviimise seaduslik alus — kuni 01.01.2006 kehtinud TMS §
3. Nimetatud sätte kohaselt võis sissenõudja soovil pöörata sissenõude võlgniku hoiusele või pangaarvele. Kaebusest ei nähtu ühtki viidet konkreetsele seadusesättele, mida täitur akti tegemisega oleks rikkunud. Ka ei nähtu need kohtule esitatud avaldusest. Avaldaja viide alates 01.01.2006 kehtiva TMS § 55 punktile 1 ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud arestimise ajahetkel nimetatud seadusesäte veel ei kehtinud. Kõik muud kohtule esitatud avalduses välja toodud seisukohad ja asjaolud võisid aluseks olla konkreetse täitemenetluse algatamisele vastuväite esitamisel (kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 23 lg 4 mõttes) või võivad tähtsust omada täitemenetluse lõpetamise vaidluse lahendamisel. Antud tsiviilasja raamidest need aga kohtu hinnangul väljuvad ja maakohus seetõttu nende suhtes seisukohta ei võtnud. Kõik määruses käsitlemata konkreetset täitemenetlust ja täitedokumenti puudutavad menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid kaebuse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ka ei käsitlenud. Kuna tegemist on pärast 01.01.2006 kohtu menetlusse esitatud tsiviilasjaga, milline kuulub vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 15 läbivaatamisele hagita menetluses, tuleb kohtukulude osas lähtuda TsMS §-dest 172 ja
4. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, nähes ette, millised menetluskulud keegi neist kandma peab. Eeltoodu alusel määrab kohus, arvestades asjaolu, et avaldaja kaebus jääb rahuldamata, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused Kaebuse esitanud R.S. ei nõustu kohtumäärusega üheski punktis. Kaebuse kohaselt kohtutäitur arestis 22.11.2005 pangaarve, kuigi oli esitatud Tallinna Linnakohtu 21.01.2004 kohtumäärus pangaarve arestist vabastamise kohta. Esitatud kaebuses tugines R.S. kuni 1.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku paragrahvidele 28 lg 8, 35 lg1 p1 ja p 4, 35 lg 3 ja kehtiva täitemenetluse seadustiku paragrahvidele 49 lg 2 ja 55 p
5. Määruskaebuse kohaselt kohtumäärus on ekslik järgnevatel põhjustel.
6. Kohus ei ole õigesti aru saanud avaldaja poolt 30.12.2005 esitatud kaebuse sisust:
7. Kohus on jätnud tähelepanuta TMS normid, mis kehtisid detsembris
8. 3.Tähelepanuta on jäetud küsimus pangaarve arestimise seaduslikkusest ning on jäetud tähelepanuta, et täitedokument on ka kohtumäärus 21.01.2004, mis tühistas täitedokumendina varasema kohtuotsuse seoses kokkuleppega selle täidetuks tunnistamise kohta.. 4.Kohus ei rahuldanud taotlust täitetoimikute väljanõudmiseks, et selgust saada täitedokumentide täitekõlblikkuse osas. Tema esitas kohtutäiturile nõude vara arestist vabastamiseks ning kohtus vaidlustas taotletud menetlustoimingute sooritamisest keeldumist. Ekslik on kohtu seisukoht, et avaldaja ei ole teinud viidet seadusele. Selline viide oli tehtud nimelt TMS § 28 lg-le
9. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt täitemenetluse seadustiku ebaõiget kohaldamist ega 3 menetlusõigusnormi rikkumist, mis oleks määruse tühistamise aluseks. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik kaebust rahuldada. Kaebuse kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta pangaarve arestimise seaduslikkuse. Kolleegium ei tuvastanud asjaolu, et pangarve arestimine kohtutäituri poolt oli ebaseaduslik. Toimiku materjalidest ilmneb, et tõepoolest Tallinna Linnakohtu 21.04.2004 kohtumäärusega tühistati hagi tagamine R.S.i pangaarvete arestimise osas, see toimus aga tsiviilkohtumenetluses. Antud juhul on tegemist täitemenetluse tagamisega, so. täitemenetluse toiminguga, milleks on ka pangaarve arestimine. Toimikust ilmneb, et pooltevahelises vaidluses õiguslik olukord muutus tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2004 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-72-04, mille kohaselt jäeti R.S.i hagi R.E. AS/ pankrotis/ vastu rahuldamata. Sellele on juhtinud tähelepanu sissenõudja R.E. AS/ pankrotis/. Täitedokumendiks kohtutäituri jaoks oli jõustunud Tallinna Linnakohtu 22.
10. 2002 otsus nr 2/5/32-2340/01, millega mõisteti R.S.ilt R.E. AS/ pankrotis/ kasuks 18 704 ,85 krooni. Antud võlgnevus on tasumata, mistõttu oli kohtutäitur õigustatud algatama täitemenetluse. Kohtutäitur koostas õigustatult R.S.i osas vara hoiusel ja arvelduskontol arestimise aktid ja saatis need pankadesse 22.11.
11. Toimiku materjalide kohaselt täitemenetlus algatati sissenõudja avalduse alusel 07.10.2005 sel ajal kehtinud TMS § 23 lg 1 alusel. Hinnangu andmisel kohtutäituri tegevusele tuleb lähtuda toimingute tegemise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikust. 2005.aastal kehtinud TMS § 28 lg1 kohustas kohtutäiturit tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, sealjuures nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt oli õigus võlanõude katteks teha kindlaks vara ja see arestida. TMS § 28 lg 4 järgi oli kohtutäituril õigus täitedokumendi täitmiseks võtta tarvitusele järgmised sunniabinõud:
15. pöörata sissenõue võlgniku varale selle arestimise ja müümise teel; pöörata sissenõue võlgniku hoiusele; pöörata sissenõue võlgniku rahale ja varale, mis on teiste isikute käes; võtta võlgnikult ära kohtuotsuses või määruses märgitud esemed ja anda üle sissenõudjale;
16. võtta tarvitusele muud täitedokumendis märgitud seaduslikud abinõud. Seega oli kohtutäitur õigustatud ja ka kohustatud võtma meetmeid täitemenetluse läbiviimiseks. Pangaarvete arestimine toimus seaduslikult vastavalt TsMS § 28 lg-le 2 ja
17. Pooltevahelised kokkulepped, mis sõlmiti tsiviilkohtumenetluse ajal, ei saanud välistada täitemenetlust täitedokumendi, milleks oli jõustunud kohtuotsus, olemasolu korral. Kohtutäitur on õigustatult viidanud täitemenetluses olevale formaliseerituse printsiibile, mis ei anna kohtutäiturile õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kehtinud TMS § 28 lg 8 järgi ei olnud kohtutäituril tõepoolest õigust iseseisvalt vabastada vara arestist, peatada või lõpetada täitmist ja tagastada täitedokumente ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta, välja arvatud juhul, kui nõue on täielikult rahuldatud. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega kaebuses toodud viide TMS § 28 lg 8 ei võimalda kaebust rahuldada. Kaebaja seisukoht tagasitäimisest on ekslik, kuivõrd toimikust ei ilmne, et R.E. AS või R.S. oleks tsiviilasja menetluse käigus mingeid summasid teineteisele üle kandnud. 4 Kaebuse kohaselt kohus rikkus menetlusõigusnorme ka seetõttu, et ei nõudnud täitetoimikut välja. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõigusnormi rikkumist ka antud osas. Toimikus olevad materjalid võimaldasid kaebust läbi vaadata ka ilma täitetoimikuta. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et kaebuses toodud väited ei võimaldada kohtumäärust tühistada. Ülle Jänes Tiit Kollom Mare Merimaa 5