2-03-744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2006. a Tallinn Ts
§ 52lg-le 2 mõttes.
Kostja osutas kõlvatut konkurentsi
§ 50lg 1 mõttes sellega, et võttis teadlikult tööle J.P.
kui hageja ees lepingulisi kohustusi rikkunud isiku eesmärgiga omandada võimalus teenuste pakkumiseks hageja kliendile S.E.T. AS-ile. Hageja ja J.P. vahel 01.10.1999 sõlmitud töölepingus oli sätestatud konkurentsikeeld, mida J.P. kostja osa omandades ning kostja juurde tööle asudes teadlikult rikkus. Kuna J.P. oli alates 13.06.2002 kostja osanik, pidi kostja olema rikkumisest teadlik. 2002.a. kevadel pöördus kostja J.P. poole ettepanekuga asuda kostja juurde tööle eesmärgiga pakkuda Axaptaga seotud teenuseid muuhulgas hageja klientidele. J.P.le emiteeriti osa tema mõjutamiseks ja motivatsiooni tõstmiseks. Pärast osaluse omandamist alustas kostja J.P. Axaptaalast kompetentsi ära kasutades läbirääkimisi UAB Axapta Eesti filiaaliga Navision Solution lepingu sõlmimiseks. 27.08.2002 kostja ja UAB Axapta Eesti filiaali vahel Axaptaga seotud teenuse osutamise õiguse omandamiseks sõlmitud Navision Solution Center lepingus oli kostja kontaktisikuna näidatud J.P.. Seega tegutsesid kostja ja J.P. enne hagejaga töösuhte lõpetamist eesmärgiga osutada hagejale kõlvatut konkurentsi. Axaptaga seotud teenuste pakkumine kostja poolt sai võimalikuks üksnes tänu J.P.le, kuna ta omas vajalikke eelteadmisi Axapta tarkvarast ning vajalikke isiklikke sidemeid. Hageja on saanud talle osutatud kõlvatu konkurentsiga kahju saamata jäänud tulu vormis seisuga 01.09.2004 kostja poolt S.E.T. AS-ile osutatud teenustega kokku summas 806 803,02 krooni ning see summa kasvab. Hageja palus kohtul määrata kahju suurus VÕS § 127 lg 6 alusel ning kostjalt välja mõista mitte vähem kui 340 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamises ning sellega kahju tekitamises on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja sisustab kõlvatu konkurentsi mõistet ebaõigesti ega ole tõendanud kõlvatu konkurentsi olemasolu kostja tegevuses
§ 50lg 1 p 2 ja 52 lg 2 tähenduses.
Töötaja osanikuks asumine teises äriühingus ei tõenda iseenesest kõlvatut konkurentsi. J.P. tööle asumine DC. OÜ-sse ja tema osanikuks saamine äriühingus ei olnud seotud eeltingimusega S.E.T. AS-i kui hageja kliendi ülevõtmiseks. Initsiatiiv kostja kasutamiseks tuli S.E.T. AS-ilt pärast J.P. C.I.P.E. AS-ist lahkumist. Ei ole tõendatud, et J.P. oleks olnud teadlik, et temalt oodatakse osaluse omandamise kaudu konkreetseid tegusid uue tööandja huvides, näiteks kliendi kaasavõtmist. Hageja ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu osaluse emiteerimise ja kõlvatu konkurentsi osutamise vahel. Hageja väide, et kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi Navision Solution Center lepingu sõlmimisega 27.08.2002, on eksitav ja väär. Nimetatud lepinguga analoogseid lepinguid on Eestis sõlminud erinevad isikud ning alates 2002.a. suvest ei ole hageja enam ainuke teenuse osutaja turul. Asjaolu, et lepingus on kostja kontaktisikuks J.P., ei saa automaatselt seostada kõlvatu 2
(8)konkurentsiga. J.P. näidati kontaktisikuks seetõttu, et ta omas vastavat litsentsi. Kostja poolt Navision Solution Center lepingu sõlmimine ei olnud seotud S.E.T. AS-ile teenuste osutamisega. Asjaolu, et hageja ei olnud alates 2002.a. suvest ainuke Axapta esindaja Eestis, välistab kõlvatu konkurentsi. Kostja tegevus on turul toimunud muutusele reageerimine. Asjaolu, et see ei olnud hageja huvidega kooskõlas ning tekitas turul konkurentsi, ei saa käsitleda kostja süülise tegevusena. Hageja ja kostja poolt ei osutatud S.E.T. AS-ile sama teenust, valdkonnad olid jaotatud nii, et hageja tegeles metsafirmade ja kostja saeveskite teenindamisega. Jaotus tulenes kliendi nägemustest ja vajadustest. Initsiatiiv kostja kasutamiseks tuli S.E.T. AS-ilt. Tuvastatud ei ole toiminguid, mis viitaksid kostja poolt kliendi mõjutamisele või üle meelitamisele. Kõlvatu konkurentsiga on tegemist vaid siis, kui kliendi tahe valikut tehes on lubamatult mõjutatud ja tema nägemus turusituatsioonist moonutatud. Hageja jätkas teenuse osutamist S.E.T. AS-ile ka pärast J.P. lahkumist. S.E.T. AS-ile osutavate teenuste osakaal hageja majanduskäibes on järk-järgult kasvanud, mida kinnitavad hageja majandusaasta aruanded ning muud kirjalikud tõendid. Hageja kinnitas 2002.a. ja 2003.a. majandusaasta aruandes, et turusituatsioon turul muutub pidevalt ning konkurents tugevneb. Seega ei saa nimetatud arenguid seostada kõlvatu konkurentsiga, vaid turul toimivate reeglite ja arengutega. Endise töötaja teadlikku tööle võtmist eesmärgiga omandada võimalus osutada teenust S.E.T. AS-ile ei saa õiguslikult sisustada läbi
§ 50lg 1 p 2 ja 52 lg 1, sest antud sättes ei näe ette sellist koosseisu.
Tööle võtmine ei ole samastatav ärakasutamisega ega mõjutamisega tegutseda enda huvides. Seaduses sätestatud kõlvatu konkurentsi koosseisulised tunnused on tõendamata. Hageja õiguslik käsitlus töösuhte ja kõlvatu konkurentsi omavahelisest seotusest on vastuolus õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. J.P. pole töölepingut rikkunud. J.P. ja R.S. pidasid läbirääkimisi hagejaga võimaliku töölepingu jätkamise üle. See välistab töötajate tegevuse käsitlemise töölepingu rikkumisena ja kinnitab, et töötajad ei tegutsenud kõlvatu konkurentsi eesmärgil oma tööandja suhtes, vaid oli huvitatud töösuhte jätkamisest. Väär on hageja väide, et kuna J.P. oli alates 13.06.2002 DC. OÜ osanik, pidi kostja olema teadlik J.P. poolsest töölepingu rikkumisest. Äriühingu osanik ei ole äriühingu seaduslik esindaja ja kostja kui juriidilise isiku ning J.P. tegevust ei saa samastada. Tööandjal ei ole kohustust tutvuda töötaja eelmise töölepingu tingimustega. J.P. kinnitas, et ei avaldanud uuele tööandjale eelmise töölepinguga seotud tingimusi ega saladusi. Hageja nõude aluseks olevad kõlvatu konkurentsi koosseisud on vastuolus ja teineteist välistavad. Hageja ei sisustanud ega tõendanud, milles seisnes KonkrS § 52 lg-s 2 sätestatud mõjutamine. Hageja ei tõendanud, et töötaja mõjutamine toimus läbi töölepingu rikkumise. Kostja ei saa hinnata hageja ja tema töötaja vahelisi suhteid ega vastuta õigussuhte eest, mille pooleks ta ei ole.
§ 50
lg-s 1 antakse kõlvatu konkurentsi üldmõiste, milleks on ka heade tavade ja kommete vastane tegevus; p-des 1 ja 2 on välja toodud tegude loetelu, mida loetakse ebaausa äritegevuse, heade tavade ja kommete vastase tegevusena kõlvatuks konkurentsiks. Loetelu ei ole ammendav, kuid eeldab, et konkreetne rikkumine sisustatakse selle rikkumise koosseisu kaudu. Hageja peab heade tavade ja kommete vastasele tegevusele viidates selgitama, milles see avaldub ning seda tõendama. Hageja ei saa õiguslikult hinnata kostja tegevust kord heade tavade ja kommete vastasena, siis töötaja või konkurendi ärakasutamisena. Normitehniliselt eeldab
§ 50
lg 1, et viidates heade tavade ja kommete vastasele tegevusele, peab hageja sisustama seda muude tunnustega, kui on toodud p-des 1 ja 2. Tõendamata on töötaja poolt töölepingu rikkumine, samuti kostja informeeritus sellest. Tõendamata on ka kostja tegutsemine eesmärgiga töötaja töölevõtmise kaudu teenuse 3
(8)osutamiseks hageja kliendile. Kostja tegevus ei põhjustanud hagejale kahju. Tõendamata on kahju tekitamine kui ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos nende vahel. Arvestades kostja tegevuses kõlvatule konkurentsile viitavate tunnuste puudumist, on alusetu hageja esitatud kahju nõue. Kostja ei ole käitunud süüliselt ja seadust rikkudes. Isegi kui hagejal esineks kahju, siis kostja selle eest ei vastuta, sest puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ning C.I.P.E. AS-i kohtukulud tema enda kanda. Kohus mõistis C.I.P.E. AS-ilt DC. OÜ kasuks välja 15 000 krooni kohtukulude katteks. Osaluse omandamine konkureerivas äriühingus või sinna tööle asumine ei saa automaatselt osutada kõlvatut konkurentsi. Tõendatud peab olema konkureeriva äriühingu töötaja meelitamine või mõjutamine osaku ostmiseks või tööle asumiseks. Kostja seadusliku esindaja K.V.i seletuse ja tunnistajate R.S.i ning J.P. ütlustega kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja väide, nagu oleks DC. OÜ mõjutanud J.P. asuma viimase juurde tööle ja osakut omandama, ei ole õige. Kostja seaduslik esindaja ja tunnistajad kinnitasid, et nemad ja T.K. on vanad tuttavad kes 2002.a. suvel otsustasid taaskäivitada varem loodud DC. OÜ, kuna keegi neist ei olnud oma seniste tööandjatega ja seal avanevate perspektiividega rahul. Osanikud emiteerisid 2 uut 20 000 kroonise nimiväärtusega osa ning J.P. ostis nendest ühe osa. Kuivõrd läbirääkimised C.I.P.E. AS-i juhatuse liikmetega töösuhte võimalikust jätkamisest hageja juures ei andnud 2002.a. sügisel tulemusi, otsustasid J.P. ja R.S. töölepingu hageja juures nende endi algatusel lõpetada ning asusid tööle DC. OÜ-sse. Hageja väide, nagu oleks kostja kasutanud J.P.t ära enda huvides ja meelitanud viimase kaudu C.I.P.E. AS-i kliendi S.E.T. AS-i endalt edaspidi teenust ostma, ei leidnud tõendamist. Tunnistaja J.B. ütlustega ja tema kui S.E.T. AS-i IT juhi kirjaga 24.03.2005 advokaat Aivar Pilvele on tõendatud, et majandustarkvaraga Axapta seotud teenust otsustati 2002.a. sügisest hakata DC. OÜ-lt ostma seetõttu, et nii suure projekti puhul polnud põhjendatud olla seotud ühe firmaga. Selleks ajaks oli osades S.E.T. AS tütarettevõtetes majandustarkvara Axapta juurutatud ning osades mitte. Tööd jätkati nii, et DC. OÜ hakkas tegelema S.E.T. AS-i tehastega ja C.I.P.E. AS metsaettevõtetega. Initsiatiiv DC. OÜ kasutamiseks tuli S.E.T. AS-ilt ning koostöö kolme äriühingu vahel toimub siiani. J.B. väidetel kattuvad hageja ja kostja funktsioonid S.E.T. AS-ile teenuse pakkumisel vaid väikestes osades. Kohtuistungil seletusi andud K.V. kinnitas, et DC. OÜ oli üllatunud kui S.E.T. AS neilt teenust osta tahtis ning J.P. ütluste kohaselt pöördus S.E.T. AS tema poole koostöö jätkamise sooviga juba siis, kui ta C.I.P.E. AS-is töötas. J.B. ja J.P. kinnitasid, et Axapta tarkvara juurutamise maht on viimastel aastatel oluliselt vähenenud seoses alternatiivsete programmide kasutamisele võtmisega ning tulevikus lõpeb selle kasutamine ilmselt sootuks. Kostja ja UAB Axapta Eesti filiaali vahel Navision Solution Center lepingu sõlmimine 27.08.2002 ei osuta hagejale kõlvatut konkurentsi. Alates 2002.a. suvest ei ole hageja ainuke Axapta maaletooja, vaid on üks 13 äriühingust kellel on sõlmitud MBS-iga partnerleping ning Eestis on paarkümmend inimest kellel on Axapta sertifikaat. Nimetatut kinnitasid tunnistajad. Kuna hagi aluseks olevad asjaolud ei leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist, ei osutanud kostja hagejale kõlvatut konkurentsi
§ 50
lg 1 p 2 ja § 52 lg 2 sätestatud ebaausa äritegevusega ega ka heade kommete ja tavadega vastuolus olevate tegudega, mis seisnesid konkurendi töötaja ärakasutamises või tema mõjutamises tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. Asjaolu, nagu oleks kostja osutanud kõlvatut konkurentsi hagejale sellega, et ta võttis teadlikult tööle J.P. kui C.I.P.E. AS-i ees lepingulisi kohustusi rikkunud isiku eesmärgiga omandada võimalus 4
(8)teenuste pakkumiseks C.I.P.E. AS-i kliendile S.E.T. AS-le, ei saa õiguslikult sisustada läbi
§ 50lg 1 p 2 ja 52 lg 1, sest antud sätted ei näe ette sellist koosseisu.
Vaatamata sellele, et
§ 50
lõikes 1 ei ole loetletud kõiki tegusid millega on võimalik kõlvatut konkurentsi osutada, ei ole töötaja tööle võtmine samastatav töötaja ärakasutamisega ega mõjutamisena tegutseda konkurendi huvides. Asjassepuutuv ei ole endise töötaja ja hageja võimalik vaidlus töötaja lepinguliste kohustuste rikkumise üle ning sellega ei saa õiguslikult sisustada konkureeriva äriühingu poolt osutatavat väidetavat kõlvatut konkurentsi. Eeltoodu alusel ei ole kostja hagejale kõlvatut konkurentsi osutanud. Pooled tegutsevad tavapärases majandustegevuses konkurentidena. Kuna kostja hagejale kõlvatut konkurentsi ei osutanud, ei saanud kostja hagejale ka nimetatuga kahju tekitada. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus analüüsida väiteid ja vastuväiteid tekitatud kahju suuruse ja selle tõendatuse osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused C.I.P.E. AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Asjas kogutud tõendite ja tunnistaja ütlustega leidis tõendamist kostja poolt hagejale kõlvatu konkurentsiga kahju tekitamine. Kohus ei analüüsinud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja kasutas läbi J.P. hageja ärisaladusena käsitletavat konfidentsiaalset teavet teenuse pakkumiseks hageja kliendile S.E.T. AS-le. Kohus jättis hageja väited ärisaladuse ärakasutamise osas tähelepanuta, millega rikkus TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4. K.V.i, J.P. ja R.S.i seletused, mille kohaselt oli DC. OÜ-s J.P.le osaluse emiteerimine, äriühingu käivitamine ning S.E.T. AS-ile Axaptaga seotud teenuste pakkumise alustamine juhuslike kokkulangevuste jada ning, et kostja osanikel puudus selge visioon kavandatava majandustegevuse iseloomust ja ulatusest, ei ole usaldusväärsed. Töötaja mõjutamine KonkrS § 52 lg 2 tähenduses ei pea seisnema mõjutava äriühingu aktiivses tegevuses, kui mõjutatav töötaja on äriühingu osanikuks. Kohus ei analüüsinud tuvastatud asjaolusid lähtudes sellest, et J.P. oli kostja osanikuna huvitatud kostja edukast majandustegevusest. Kui mõjutatavaks isikuks on mõjutava äriühingu osanik, ei ole mõjutaja ja mõjutatava tegevus selgelt eristatavad. Olukorras, kus J.P. asus tegutsema tema osalusega äriühingu huvides ning vastuolus oma tööandja huvidega, on tegemist kõlvatu konkurentsi osutamisega kostja poolt hageja suhtes KonkrS § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg 2 tähenduses, sõltumata sellest, millistel asjaoludel toimus osaluse emiteerimine J.P.le. J.P., olles samaaegselt hageja töötaja ja kostja osanik, hakkas oma tööandja juures teadlikult tegutsema konkurendi huvides eesmärgiga võtta hageja juurest lahkudes kaasa viimase klient S.E.T. AS. Kohus jättis tähelepanuta, et juba hageja juures töötamise ajal asus J.P. kostja osanikuna tegutsema kostja huvides, eesmärgiga käivitada kostja tegevus ning alustada kostja kaudu hagejaga konkureerimist, sh kõlvatu konkurentsi osutamist. J.P. kasutas ära oma positsiooni hageja juures kostja huvides. J.P. ärakasutamisele ja tegutsemisele kostja huvides KonkrS § 52 lg 2 tähenduses viitab 27.08.2002 Navision Solution Center lepingu sõlmimine, kus kostja kontaktisikuna näidati J.P.. Lepingu sõlmimise eelduseks oli Axapta sertifitseeritud konsultandi olemasolu. Kuni 09.12.2002 oli J.P. ainsaks sertifitseeritud konsultandiks kostja juures. Nimetatud lepingu sõlmimine oli osa kostja plaanist alustada hagejaga konkureerivate teenuste pakkumist. Lepingu sõlmimise järgselt oli J.P. samaaegselt nii hageja kui kostja sertifitseeritud spetsialist. 5
(8)J.P. informeeris enne hageja juurest lahkumist S.E.T. AS-i IT juhti J.B.t enda lahkumisest ning asumisest tööle DC. OÜ-sse, mis pakub muuhulgas Axaptaga seotud teenuseid. Kuna J.B. teatas J.P.le, et on huvitatud tema teenuste jätkuvast kasutamisest, asus J.P. DC. OÜ-sse tööle kindlas teadmises, et S.E.T. AS jätkab temalt teenuse ostmist kostja kaudu. J.P. töötas hageja juures kostja huvides. 2002.a. oktoobrist kuni 2003 jaanuari-veebruarini kasutas S.E.T. AS kostja juures üksnes J.P. teenuseid, teenuse osutamine J.P. hageja juurest lahkumisel ja kostja juurde tööle asumisel ei katkenud. J.P. oli kostjale vältimatult vajalik isik osutamaks teenust S.E.T. AS-ile. J.P. tunnistajana antud ütluste kohaselt lahkus ta hageja juurest ning sidus ennast kostjaga, kuna leidis, et tema poolt osutatavaid teenuseid saab pakkuda paremini koos kostja osanikega. Seega oli kostja osanikel juba 24.05.2002, kui emiteeriti osa J.P.le, kavatsus alustada hagejaga konkureerivate teenuste pakkumist. Vastavat asjaolu kinnitas ka selleaegne kostja juhatuse liige R.S.. Kostja 2002.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt käivitus kostja majandustegevus alles pärast J.P. tööle asumist kostja juures S.E.T. AS-ile teenuse pakkumisega ning S.E.T. AS-ile teenuse osutamine moodustab u 50 % kostja kogukäibest. Kohtu järeldused kostjalt Axaptaga seotud teenuste ostmise alustamise põhjuste kohta on meelevaldsed. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta tunnistaja J.B. väited, mille kohaselt tingis Axaptaga seotud teenuste ostmise kostjalt üksnes asjaolu, et J.P. lahkus hageja juurest kostja juurde. Kostja kasutas J.P. kaudu hageja ärisaladusena käsitletavat teavet, mõjutamaks S.E.T. AS-i ostma Axaptaga seotud teenuseid kostjalt ning see oli kostjalt teenuse ostmise alustamise otseseks ajendiks. Kohus jättis hageja väite tähelepanuta. Sellega rikkus kohus TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4. J.P. oli teadlik tema töölepingus sisalduvast konkurentsipiirangust ning kostja juurde tööle asudes rikkus J.P. kui kostja osanik hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi tahtlikult. J.P. õigusvastasest käitumisest pidid olema teadlikud ka kostja teised osanikud ja juhtorgani liikmed, kuna TLS § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva ebaausa äritegevusena KonkrS § 50 lg 1 tähenduses on käsitletav isikuga töölepingu sõlmimine olukorras, kus tööandja on teadlik, et töölepingut sõlmides rikub töötaja oma kohustusi endise tööandja ees. J.P. varasem tegutsemine hageja juures projektjuhina oli teada kõigile kostja osanikele ja juhtorganite liikmetele. Kohus jättis hageja eeltoodud väited tähelepanuta. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et S.E.T. AS-ile Axaptaga seotud teenuste osutamise rahaline maht kasvas 2003.a. võrreldes 2002.a.-ga u 30 %. Kostja tegevuse tulemusena kaotas hageja oluliselt S.E.T. AS-ile osutatavate teenuste mahus. Teenuste mahu vähenemine töötaja konkurendi juurde tööle asuma mõjutamise läbi on käsitletav kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahjuna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1-03), mis kuulub kostja poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kahju seisneb kostja poolt osutatavate teenuste eest saamata jäänud tulus. Esinevad kõik õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud, kuna kostja on rikkunud KonkrS § 50 lg-st 2 tulenevat keeldu mitte osutada kõlvatut konkurentsi ning hagejal on kõlvatu konkurentsi osutamise tõttu jäänud saamata tulu S.E.T. AS-ile kostja poolt osutatavatelt teenustelt. Kostja süü kahju tekitamises on tõendatud asjaoluga, et kostja mõjutas J.P. tegutsema enda huvides, kasutades läbi J.P. hageja ärisaladusena käsitletavat konfidentsiaalset teavet ning tegutses äritegevuses ebaausalt 6
(8)ning vastuolus heade kommete ja tavadega. Kui J.P. ei oleks kostja juurde tööle asunud ja kui kostja ei oleks osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi, ei oleks S.E.T. AS-il olnud võimalust Axaptaga seotud teenuste ostmiseks kolmandatelt isikutelt ning teenuseid oleks osutanud hageja, saades selle eest kasu. Kostja poolt hagejale kõlvatu konkurentsiga tekitatud ja tulevikus tekitatava kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, kuna pole võimalik kindlaks teha, millise perioodi jooksul jätkab kostja Axaptaga seotud teenuste osutamist S.E.T. AS-ile. Hüvitise suuruse määramine kuulub VÕS § 127 lg 6 alusel kohtu pädevusse. Hageja saamata jäänud tulu ainuüksi kuni 01.09.2004 on 806 803,02 krooni ja kahju kasvab. Lisaks saamata jäänud tulule kandis hageja varalist kahju seoses sellega, et 2003.a. oli hageja sunnitud töötajaid koondama seoses käibelangusega, mille oluliseks mõjuteguriks oli planeeritud käibekasvu pidurdumine S.E.T. AS-i osas. Vastus apellatsioonkaebusele DC. OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb linnakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Ringkonnakohtu arvates on esimese astme kohus õigesti tuvastanud vaidluse lahendamisel olulised asjaolud ja hinnanud tõendeid õigesti. Majanduse toimimisele on omane konkurents, mille käigus äritegevuses osalejad püüavad parandada oma positsiooni turul. Konkurentsieelise saamiseks tehtud teod aga ei tohi olla vastuolus üldise ärieetikaga ja ühiskonnas valitsevate tõekspidamistega heast äritavast ja headest kommetest. Tulenevalt
§ 50
lg-st 1 ja 2 on keelatud konkurentsieelise saamine ebaausa äritegevuse ja heade kommete ning tavadega vastuolus olevate tegudega.
§ 50
lg 1 p 1 järgi on kõlvatuks konkurentsiks muuhulgas konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Apellant on kaebuses leidnud, et linnakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja käitumises kõlvatule konkurentsile iseloomulike tegude puudumise.
§ 52
lg 2 järgi on konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine tema mõjutamine tegutsema mõjutaja huvides. Apellant väitis kaebuses, et linnakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud
§ 52lg-s 2 sätestatut.
Kolleegium leiab, et apellandi väited ei ole õiged. Vaidlust ei ole selles, et kostja osanik ja töötaja J.P. töötas kuni 18.10.2002 hageja juures ja tema lahkumisel töölt asus lisaks hagejale ka kostja pakkuma tarkvaraga Axapta seotud teenust S.E.T. AS-le. Eelnevalt oli J.P. osutanud hageja töötajana teenust S.E.T. AS-le. Kuid ainuüksi nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et tegemist oleks olnud kõlvatu konkurentsiga. Kolleegiumi arvates on nõude üle otsustamisel oluline see, et vastavalt S.E.T. AS IT spetsialisti J.B. ütlustele (t. l. 348-351) oli otsus osta teenust kostjalt nendepoolne ja J.P. neid ei mõjutanud. Samuti ei loobunud klient teenuse ostmisest hagejalt ja hageja teenuse maht ei vähenenud. Ebaõige on apellandi väide, et juhul, kui kostja poleks asunud S.E.T. AS-le teenust osutama, oleks hageja edasi osutanud kogu Axapta majandustarkvaraga seotud teenust ja tema käive oleks seetõttu suurenenud. Kuni 2002 aasta suveni oli Eesti turul hageja ainuke isik, kellele oli antud õigus Axapta tarkvaraga tegelemiseks. Alates 2002 aasta suvest laiendas UAB Axapta Eesti filiaal isikute ringi, kellele anti vastav õigus. Poolte seletuse kohaselt on Axapta tarkvaraga seotud teenuse osutajaid praegu mitmeid. Tunnistaja J.B. ütluse kohaselt ostab S.E.T. AS vastavat teenust ka kolmandalt äriühingult. Seega arvestades 7
(8)turusituatsiooni ei saanud hageja eeldada, et kogu teenuse osutamine oleks pidanud jääma talle. Kolleegium märgib, et arvuti tarkvara juurutamise ja teenindamisega seotud teenus on laadilt selline, mis on seotud paljuski kliendile konkreetset teenust osutava töötajaga ja tööandjal on risk, et töötaja töölt lahkumisel ja mujale tööle asumisel võib talle järgneda ka klient. Samas ei tähenda selline juhtum alati kõlvatut konkurentsi. Kõlvatu konkurentsi tuvastamisel on oluline, et konkurendi töötaja kaudu on kliendi vaba tahet mõjutatud. Käesolevas asjas eeltoodut tuvastatud ei ole. Esimese astme kohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole hagejale kõlvatut konkurentsi osutanud, mistõttu ei olnud kostja tegevus õigusvastane. Õigusvastasuse puudumine välistas kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Ebaõige on apellandi väide, et J.P. lahkus hageja juurest alles siis, kui ta teadis, et S.E.T. AS hakkab kostjalt teenust ostma. Vastavalt J.B. ja J.P. ütlustele (t. l. 353-356) teatas J.P. oma töölt lahkumisest kliendile vahetult enne töölepingu lõpetamist hagejaga ja S.E.T. AS otsustas teenuse ostmise kostjalt peale J.P. lahkumist hageja juurest. Seega ei ole tõendatud, et J.P. töötas hageja juures kostja huvides. Linnakohus on õigesti hinnanud hageja väiteid J.P. väidetava töölepingu rikkumise kohta. Juhul, kui ka J.P. rikkus töölepingu tingimusi, ei tähenda see, et kostja oleks selle tõttu hagejale osutanud kõlvatut konkurentsi. J.P. väidetav hea usu vastane käitumine ei muuda kostja äritegevust ebaausaks ja heade kommetega vastuolus olevaks. Hagejal on võimalik esitada töölepingu rikkumisest tulenev nõue J.P. vastu. Kuna linnakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole hagejale osutanud kõlvatut konkurentsi, siis ei olnud linnakohtul vajadust hinnata tekkinud kahju suurust. Samuti ei ole ringkonnakohtul vajalik vastata apellatsioonkaebuse kahju suurust puudutavatele põhjendustele. Apellant on kaebuses väitnud, et kohus ei analüüsinud hagis esitatud asjaolusid konfidentsiaalse teabe seadusevastase kasutamise kohta. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 147 lg 1 p-le 5 pidi hageja hagiavalduses välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole tuginenud hagiavalduses ega selle täienduses 09.02.2005 (t. l. 255-267) asjaoludele, mis põhistaks kostja poolt tema konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist. Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant täpsustanud, millist teavet käsitleb ta konfidentsiaalsena ja milliste seadusevastaste tegudega on kostja seda teavet kuritarvitanud. Kolleegium ei pea võimalikuks apellandi täpsustamata väidetele, mida ta ei ole esitanud asja menetlemisel linnakohtus, vastata. Vastustaja on palunud apellandilt välja mõista kulud õigusabile summas 39 199,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb menetluskulude jagamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kolleegium leiab, et kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 1 alusel tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista kulu õigusabile summas 2 000 krooni, arvestusega 5% 340 000 kroonist on 17 000 krooni ja linnakohus on otsuses välja mõistnud õigusabikulu summas 15 000 krooni. Ülle Jänes Margo Klaar Tiit Kollom 8
(8)