) §-dest 20 ja
lg 1 ja kostja põhikirja p 7.1 kohaselt kutsub mittetulundusühingu üldkoosolekuid kokku juhatus. 1/10 mittetulundusühingu liikmetest võib koosoleku kokku kutsuda ainult siis, kui juhatus seda ei tee. Ühistu 25.10.2004 üldkoosolek kutsuti kokku ebaseaduslikult, sest GÜ K. juhatus ei ole saanud 8 ühistuliikme nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja registritoimikus olev sellekohane kiri on kuupäevata. GÜ K. liikmetele ei ole saadetud põhikirja p 7.3 nõuete kohast kutset 25.10.2004 koosolekule, milles sisalduks koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosolekul osalesid H.K. ja S.L., kes ei olnud nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist ning kellest H.K. ei olnud GÜ K. liige.
lg 1 ja § 21 lg 5 kohaselt tohivad mittetulundusühingu koosolekul osaleda ja hääletada ainult ühingu liikmed või nende esindajad. 15.11.2004 kutsuti kokku GÜ K. uus üldkoosolek, mille kohta ühistu liikmetele samuti ei saadetud teadet. Kuivõrd kõnealuseid üldkoosolekuid ei kutsutud kokku seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras, rikuti GÜ K. liikmete õigust koosolekul osaleda. GÜ K. 15.11.2004 erakorralisel üldkoosolekul osales 2 liiget 8 häälega 72 võimalikust. Koosolekute otsused on tühised ka seetõttu, et koosolekutel ei osalenud ühtegi GÜ K. liiget, kes nõudsid üldkoosoleku kokkukutsumist.
lg-st 4 tulenevalt oli ainult nimetatud liikmetel õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Hagejate arvates on 25.10.2004 ja 15.11.2004 üldkoosolekute protokollid jm dokumendid, mis on esitatud Tallinna Linnakohtu registriosakonnale õigustloovate kannete tegemiseks, fiktiivsed. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kui H.K. soovis 26.08.2004 astuda GÜ K. liikmeks senise liikme R.J. asemele, selgus, et garaažiühistu juhatus ei tegutse ja juhatuse esimees H.K. on surnud. Et viia registrikanded vastavusse tegelikkusega, esitas 8 ühistu liiget juhatusele kirjaliku nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mis saadeti tähitud kirjaga GÜ K. registriaadressile. Kirjale ei vastatud ja huvitatud isikud kutsusid ise kokku GÜ K. liikmete 25.10.2004 ja 15.11.2004 üldkoosolekud teadete avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes Postimees. Ühistu koosolekud kutsuti kokku ja toimusid seaduse ja põhikirja nõuete kohaselt. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis 15.07.2005 otsusega hagi täielikult rahuldamata. 2
§-s 20 sätestatud mittetulundusühingute üldkoosoleku kokkukutsumise korrale. Ühistus on 72 liiget, seega 8 liiget moodustas üle 1/10 liikmetest. Kuivõrd juhatus ei reageerinud 8 ühistuliikme nõudele üldkoosoleku kokkukutsumiseks, võisid liikmed ise
üldkoosoleku kokku kutsuda. Kiri juhatusele oli saadetud GÜ K. registrisse kantud aadressil. Nõudekirjal kuupäeva puudumine ei muuda koosolekute kokkukutsumist ebaseaduslikuks. Kirjas palusid ühistu liikmed üldkoosoleku kokku kutsuda 20 päeva jooksul pärast tähitud kirja kättesaamist. Seadus ja ühistu põhikiri ei keela koosoleku kokkukutsumist ajalehe kaudu. Teated GÜ K. üldkoosolekute toimumise kohta avaldati ajalehes Postimees. Teadete avaldaja isik tähtsust ei oma. Asja materjalidest nähtuvalt toimus kaks üldkoosolekut: 25.10.2004 ja 15.11.2004. Tulenevalt GÜ K. põhikirja p-st 8.2 on taas kokkukutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust, kuid esindatud peab olema vähemalt kaks liiget. 15.11.2004 üldkoosolek oli seega otsustusvõimeline põhikirja p 8.2 ja
lg-te 1 ja 4 mõttes, kuna see oli seadusega ettenähtud korras teistkordselt kokku kutsutud ja päevakord oli sama, mis eelmisel koosolekul. Eelnevalt väljakuulutamata küsimustes otsuseid ei tehtud. Asjaolu, et GÜ K. koosolekutel viibis ja protokollis koosolekuid H.K., kes ei olnud ühistu liige, ei ole koosolekute otsuste tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hagejad paluvad tühistada Tallinna Linnakohtu 15.07.2005 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega tuvastada GÜ K. 25.10.2004 ja 15.11.2004 erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisus. Apellandid jäävad hagis esitatud seisukoha juurde, et GÜ K. üldkoosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti mittetulundusühingute seaduse ja ühistu põhikirja nõudeid, ja leiavad, et esimese astme kohus on eksinud asjaolude hindamisel, rikkunud protsessiõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel oluline teate kättesaamine kõigi liikmete poolt, teatel märgitud kuupäev ja koosoleku päevakord, kuna vastavalt GÜ K. põhikirja p-le 7.3 antakse koosoleku kokkukutsumise ajast ja päevakorrast kõigile liikmeile teada vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Apellantide hinnangul ei kutsunud 25.10.2004 üldkoosolekut kokku ega osalenud koosolekutel ühistuliikmed, kes olid väidetavalt esitanud juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõude ning kes
GÜ K. üldkoosoleku kutsus kokku H.K., kellel puudus selleks volitus, ta ei ole ka ühistu liige. Apellandid leiavad samas, et ühistu koosoleku kokkukutsumise pädevus ei läinud juhatuselt üle ühistu liikmetele, kuna juhatus ei saanud kätte 1/10 ühistu liikmete nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt peab kirjaliku tahteavalduse kättesaaduks lugemiseks see jõudma isiku asukohta ja tahteavalduse saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda. Koosoleku kokkukutsumise avaldus saadeti surnud juhatuse liikme aadressil ja ükski juhatuse liige sellega tutvuda ei saanud. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kõik kostja liikmed teadsid, et juhatuse esimees on surnud ning ühistu asju ajavad juhatuses hagejad. Ühistu liikmete väidetaval tahteavaldusel üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus koostamise kuupäev, mis ei võimalda täita 3
09.09.2004 AS-i Eesti Post kviitungist ei nähtu saadetise saatja ega sisu. Ei ole välistatud, et kostja esindaja tõi tagastatud kirja postiasutusest ära seoses hagejate avaldatud kahtlustega kirja sisu osas. Selle kohta paluvad apellandid ringkonnakohtul vastu võtta AS-i Eesti Post tõendi. Kuna GÜ K. juhatus ei saanud teada 1/10 ühistu liikmete nõudest üldkoosoleku kokkukutsumiseks, siis kutsuti üldkoosolek kokku
Koosoleku kutsus kokku isik, kellel puudus selleks pädevus (H.K.), ja ühistu liikmete teadasaamine koosoleku toimumisest ei olnud tagatud, sest venekeelsed ühistu liikmed ei loe ajalehte Postimees. Seega rikuti koosoleku kokkukutsumisel põhikirja p 7.3. Lisaks ei kattu ajalehes Postimees üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldatud koosoleku päevakord ühistu liikmete nõudekirjas toodud päevakorraga. Eeltoodud põhjustel osales koosolekutel kaks isikut − H.K. ja S.L.. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 21 lg-st 5 ei ole kolmandatel isikutel garaažiühistu üldkoosolekutel osalemine lubatud. Sisuliselt võttis GÜ K. liige S.L. koosolekutel otsuseid vastu 72 ühistuliikme eest. Kuivõrd GÜ K. 25.10.2004 üldkoosolek oli ebaseaduslik, oli ebaseaduslik ka 15.11.2004 teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek, olenemata sellest osavõtjate arvust. Protsessiõiguse rikkumistest toovad apellandid välja selle, et kostja väljastas volikirja kohtus esindamiseks juriidilise isiku nimele, mis raskendas kostja esindaja akadeemilise juriidilise kõrghariduse kontrollimist. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja palub hagejatelt solidaarselt välja mõista oma kohtukulu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 4 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Poolte vahel toimus vaidlus selle üle, kas vaidlusalused GÜ K. erakorralised üldkoosolekud, mis toimusid 25.10.2004 ja 15.11.2004, olid seaduslikud või mitte olukorras, kus juhatuse liikmed ei saanud kätte initsiatiivgrupi nõudekirja üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Linnakohus asus seisukohale, et ühistu nimekirjas on 72 liiget ning nõudekirjale kirjutasid alla 8 liiget, millega oli täidetud põhikirja punktis 7.2 olev nõue. Kuivõrd kiri saadeti garaažiühistu äriregistrijärgsele aadressile, siis sellega oligi täidetud ka juhatuse teavitamise kohustus. Kolleegium nõustub apellantide seisukohaga, et oluliseks ei saa pidada mitte ainult nõudekirja saatmist, vaid oluline on see, et see kiri jõuaks adressaadini või saaks seda kätteantuks lugeda. Vaidlustatud üldkoosolekute ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse paragrahv 20 lõike 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, siis võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. 4
lg 3 järgi kui üldkooselu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Kolleegium leiab, et antud vaidluses oli tegemist nimelt
Seega on apellantide taotlus otsuse tühistamiseks põhjendatud ning on võimalik teha uus otsus, rahuldades hagi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kostja lepinguline esindaja vastas seaduses toodud nõuetele ning omas akadeemilist juriidilist kõrgharidust, mille kohta on tõend esitatud. Apellandid taotlevad kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Toimiku materjalide kohaselt on apellant A.-J.T. maksnud õigusabi eest 2715 krooni ning riigilõiv on makstud summas 120 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 2835 krooni, sellest riigilõiv 120 krooni ja õigusabikulu 2715 krooni, milline kuulub väljamõistmisele vastustajalt apellandi A.-J.T. kasuks. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.