KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18430 Tsivi

§ 31

lg 1 sätestatu kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 3).

Ringkonnakohus nõustub linnakohtu seisukohaga, et 4 OÜ V on ajutiselt maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamine ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus põhjendas otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järelduse rajas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste tegemiseks.

1. Maakohus arvestas võlgniku maksevõime tuvastamisel muu hulgas põhjendatult võlgnikule nii käesoleval ajal laekuvate kui ka tulevikus tõenäoliselt laekuvate summadega tema võlausaldajatelt. Läti äriühingult A laekub igakuiselt 10 000 krooni, mis kantakse üle OÜ-le B pankrotiavalduse aluseks oleva võla katteks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks võlgnik seda teinud, on vastuolus asjas esitatud tõenditega ja ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatuga. Ringkonnakohtule esitatud 31.03.2006 maksekorraldusest nähtub jätkuv võlakohustuse täitmine. Lisaks maakohtu otsuse tegemisel aluseks olnud tõenditele tuleb käesoleval ajal arvestada ka asjaolu, et 12.04.2006 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2006 otsusega Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsus, millega mõisteti M. M.-lt võlgniku kasuks välja 155 824,30 krooni. Kuna eelnimetatud asjaolu sai teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ja see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus nimetatud kohtuotsuse TsMS § 652 lg 2 p 2 alusel asja juurde ning arvestab sellega lisaks varem esitatud tõenditele ka käesoleva kohtuotsuse tegemisel. Nimetatud nõude tagamiseks on seatud M. M.-le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn, hüpoteek summas 636 513 krooni võlgniku kasuks, mille kohta esitatud uue tõendi – kinnistusraamatu väljavõtte – võtab ringkonnakohus samuti TsMS § 652 lg 2 p 2 alusel asja juurde, kuna selle kohta varasem tõendi esitamise vajadus ei olnud teada (kohtuotsus ei olnud jõustunud). Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsuse täitmine M. M.-lt 155 824, 30 krooni saamiseks reaalselt võimalik ning nimetatud summat tuleb käsitada võlgniku varana, mille arvel on võimalik võlgniku võlakohustusi täita.
2. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et võlgniku varalise olukorra hindamisel tuleb arvestada kõiki nõudeid võlgniku vastu. Kuna arvestada saab vaid sissenõutavaks muutunud võlgu, jättis maakohus otsuse tegemisel õigesti arvestamata nii hageja nõude Soome äriühingu OY C vastu 62 681,16 EUR saamiseks kui viimase vastunõude 108 750,86 krooni saamiseks. Ka siis, kui käsitada palga- ja laenuvõlga võlgniku seaduslikule esindajale V. M.-le võlgniku võlgadena, ei ole nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest tulenevalt antud juhul mõistlik kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikult võla kättesaamiseks ei ole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust. Pankrotimenetluse kulud võivad olla suuremad kui võlausaldaja saadav kasu. OÜ-l B on võimalik algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks, kui teda ei rahulda seni toimunud võla tasumise viis.
3. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 2 mõistab ringkonnakohus OÜ-lt B OÜ V kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 8024 krooni. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu peab ringkonnakohus seda vajalikuks ja 5 põhjendatud õigusabikuluks, mis tuleb OÜ-l B hüvitada. Apellandi kohtukulud jäävad tema enda kanda. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav