Obsah (5)

§ 367§ 128§ 113§ 8§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-713 Tsivii

§ 367lg 3 järgi tuleb arvestada vara väärtust tagastamise hetke seisuga.

Traktor müüdi edasi 415 000 krooni eest, seega müügikahjum ei saa olla 33 346,51 krooni, vaid sellest 15 000 krooni võrra väiksem. Viivis, mida kostja on nõus tasuma, so 18 854,08 krooni, katab kahju täielikult. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt tunnistas kostja kohtuistungil hageja nõuet vara väljaostumaksete 8022,08 krooni, intressi 10 280,47 krooni ja kindlustusmaksete 6407 krooni ning transpordikulu 4425 krooni osas. Viivise nõuet tunnistas kostja 18 854,08 krooni ulatuses. Juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 tuleb hagi õigeks võetud osas rahuldada.
2. Kostja ei tunnistanud vara tagastamisega seotud õigusabikulu 9440 krooni ja müügikahjumi 33 346,51 krooni nõuet, kuid hagi kuulub ka selles osas rahuldamisele. Õigusabikulu seoses traktori valduse taastamisega on hagejal õigus nõuda tulenevalt

§ 128lg-st 3 ja § 367 lg-st 4.

Kuna kostja jättis täitmata kohustuse traktor pärast lepingu lõppemist hagejale tagastada, siis tuleb lugeda hageja poolt põhjendatuks õigusabi kasutamist, et valdust traktorile taastada. Viivise tasumises ja suuruses leppisid pooled lepingus kokku. Hageja poolt esitatud viivise arvestusmetoodikat kostja ei vaidlustanud. Kuna kostja poolt on kohustus käesoleva ajani täitmata, on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113lg-st 1 tulenevalt ja seda ka osas, mida kostja ei tunnistanud.

6.

§ 367lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja müügikahjumi nõue.

Hageja tõendas müügikahjumit arvega nr 869 ja tunnistajana ülekuulatud J. S. ütlustega, mille kohaselt keeldus AS T., kes hagejale traktori müüs, seda tagasi ostmast, kuna hageja poolt pakutud hind ei olnud neile vastuvõetav. Kuna riik toetas põllumajandustehnika ostmist läbi PRIA 50%-ga, siis oli palju odavat tehnikat. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt oli traktori edasimüümine 415 000 krooniga ime. Hageja müüs traktori S-le 400 000 krooni eest. Tavapärane on, et S ei maksnud hagejale traktorit ostes sama hinda, millega ta traktori edasi müüs. Äriühingu eesmärgiks on kasumi saamine. 3 7. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et müügikahjum ei kuulu väljamõistmisele selle tõttu, et kahjumi katab viivis. Viivis on sanktsioon lepingu rikkumise eest, mistõttu sellega ei saa katta tekitatud kahju. Nõustuda ei saa ka kostja seisukohaga, et leping on hagejakeskne ja seetõttu vastuolus heade kommetega. Kostja oli hagejaga lepingu sõlmimisel vaba otsustama, kas seda sõlmida või mitte. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et lepingu sõlmimine toimus vastuolus

1. peatükis sätestatuga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. OÜ T palus maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud õigusabikulude 9440 krooni, müügikahjumi 33 346,51 krooni, viivise 42 786,51 krooni ja kohtukulude osas.
3. Kostjal oli liisingulepingu lõpetamise ajaks tasutud ¼ traktori maksumusest, kuid hageja nõudis täiendavalt 127 154,65 krooni tasumist. Sisuliselt kohustus kostja tasuma traktori 10-kuulise kasutamise eest ligikaudu poolt traktori maksumusest. Liisingulepingu tingimused olid kostjale koormavad ja eelistasid liisinguandjat liisinguvõtjale.
4. Kostja tunnistas hagi 47 988,60 krooni ulatuses ja oli nõus summat suurendama 50 000 kroonini. Kostja ei nõustunud tasuma õigusabikulu 9440 krooni, kuna see on põhjendamatult suur ja hageja esindaja sõnade kohaselt seisnes teenus traktori äratoomisel akti koostamises. Antud asjas ei ole esile toodud, millise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks pidi traktori üleandmise akti koostamiseks ostma õigusabi 9440 krooni ulatuses.
5. Kostja ei tunnistanud nõuet ka müügikahjumi osas summas 33 346,51 krooni, kuna tegelikkuses müüdi traktor ühel päeval kaks korda, so OÜ-le S 400 000 krooni eest ja viimase poolt koheselt edasi 415 000 krooni eest. Kohtu seisukoht, et vahendusfirma pidi kasumit teenima ja seetõttu tuli talle turuhinnast odavamalt müüa, ei ole piisav argument. Traktori tõendatud turuhind on 415 000 krooni, millega see ka edasi müüdi ja nn müügikahjum on kaetud viivisega vastavalt kostja poolt tehtud kompromissettepanekule. Vastus apellatsioonkaebusele
6. L AS palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7. Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas TsMS § 440 lg 1 alusel hageja nõuded vara väljaostumaksete võla 8022,08 krooni, intressivõla 10 280, 47 krooni, kindlustusmaksete võla 6407 krooni, transpordikulude 4425 krooni ja viivisevõla 18 854,08 krooni väljamõistmiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi vara tagastamisega seotud õigusabikulu 9440 krooni, müügikahjumi 33 346,51 krooni ja viivise 42 786,51 krooni väljamõistmiseks ning kohtukulude jaotamise osas. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
8. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli vaba otsustama, kas lepingut selles sätestatud tingimustel sõlmida või mitte ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks lepingu sõlmimine vastuolus

2.peatükis sätestatuga.

§ 8

järgi on 4 leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu sõlmimiseks avaldas kostja vastavuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 2 oma tahet otsese tahteavaldusega, milles sõnaselgelt avaldus tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks pidada lepingut või mõnda selle osa TsÜS 5 ptk 1. jaos toodud alustel tühiseks. Iseenesest kostja väide, et liisingulepingu tingimused olid temale liialt koormavad ja eelistasid liisinguandjat, ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus. 15. Maakohus leidis õigesti, et kostja on kohustatud

§ 128

lg 3 ja § 367 lg 4 järgi hüvitama hagejale õigusabikulu, mis hageja kandis seoses kostjalt liisingueseme tagasisaamisega. Kostja ei tagastanud pärast lepingu lõpetamist traktorit viivitamatult hagejale, nagu nägi ette lepingu p 11.4, mistõttu oli hageja õigustatud vara tagasisaamiseks kasutama õigusabi. Õigusabi kulu on liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu, mille liisinguvõtja peab hüvitama. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite hagetud õigusabikulu liigse suuruse kohta, kuna esimese astme kohtus kostja sellist vastuväidet ei esitanud.

1. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks traktori tegelik turuhind olnud 415 000 krooni. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusaluse traktori kohaliku keskmise müügihinna kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. OÜ S poolt traktori edasimüümine 415 000 krooniga ei tähenda iseenesest seda, et viimases tehingus kajastus kohalik keskmine müügihind, nagu apellant leiab. Nimetatud tehingul ei ole puutumust kostja kahju hüvitamise kohustuse suurusega.
2. Ekslik on kostja seisukoht, nagu ei oleks hageja õigustatud kostjalt nõudma 33 346,51 krooni suuruse müügikahjumi hüvitamist seetõttu, et müügikahjum on kaetud viivisega. Kahju hüvitamine ja viivise nõudmine on kohustuse rikkumise korral

§ 101lg 1 järgi erinevad õiguskaitsevahendid.

Viivis on sanktsioon, mida kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ja selle nõudmine ei välista liisinguandja nõuet liisinguvõtja vastu

§ 367lg-tes 1 ja 4 sätestatud kulude hüvitamiseks.

Hageja viivisearvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud ja viivise vähendamist ta

§ 113

järgi

§-s 162 sätestatud alustel ei nõudnud. 18. Apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamiseks taotlusi ei esitatud ja need jäävad kummagi poole enda kanda. G. Kivinurm T. Kollom A. Tänav