KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16232 Tsiviilasi J. G. hagi KÜ 19 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ 19 apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant KÜ 19 (esimese astme seaduslikuks esindajaks V. B.) Vastustaja J. G., esindaja M. S. kohus luges Resolutsioon
- Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
- 17.06.2005 edastati KÜ 19 liikmetele kutse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Kutse allkirjastas korteriühistu juhatus järgmises koosseisus: J. S., N. N., R. K., V. M., J. G., O. B., S. K. ja V. P. Hageja leiab, et üldkoosolek kutsuti kokku ja seal võeti vastu otsuseid seaduse ning korteriühistu põhikirjas sätestatud nõudeid eirates. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või üldkoosolekul puudus nõutav arv ühistu liikmeid. Korteriühistu juhatusele ei ole ühistu liikmete poolt esitatud avaldust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Üldkoosoleku kutsus kokku korteriühistu liikmete initsiatiivgrupp, mitte korteriühistu juhatus. Seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-id 1 ja
- 2 Tulenevalt eeltoodust palus hageja tunnustada KÜ 19 04.07.2005 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud. 04.07.2005 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud kokkukutsumise korda. Nimetatud üldkoosoleku kutsus kokku kostja juhatus, mis valiti 08.04.2005 korteriühistu üldkoosoleku poolt. 31.05.2005 panid V. B. ja J. G. maja trepikodadesse teadaande 16.06.2005 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Samas ei olnud neil õigust üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nende juhatuse liikmete volitused lõppesid 08.04.2005 üldkoosoleku otsusega. Kehtiv juhatuse koosseis kutsus üldkoosoleku kokku sama päevakorraga. V. B. Ja J. G. poolt kokku kutsutud üldkoosolekule ilmus 25 korteriühistu liiget ja teisele üldkoosolekule 63 liiget. Kvoorumi puudumise tõttu ei olnud üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma ja uus korteriühistu koosolek kutsuti kokku 04.07.
- V. B. ja J. G. kutsusid korteriühistu uue üldkoosoleku kokku 28.06.
- 07.09.2005 üldkoosolekul kinnitati juhatuse koosseis, mis valiti 08.04.2005 üldkoosolekul – J. S., N. N., R. K., V. M., J. G., O. B., S. K. ja V. P. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Kohus rahuldas hagi kostja poolt hagi õigeksvõtu tõttu ja pooled avaldasid, et nad loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- KÜ 19 palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja seaduslikuks esindajaks kohtumenetluses on V. B.. Kostja 08.04.2005 üldkoosoleku otsusega on V. B. ja J. G. juhatuse koosseisust tagasi kutsutud. Registris ei ole tehtud kannet uue juhatuse kohta registrimenetluse peatamise tõttu.
- Kohus ei tunnistanud kostja juhatuse esimehe N. N. esindusõigust KÜ 19 08.04.2005 ja 07.09.2005 üldkoosoleku otsuste alusel. Kohus ei võtnud arvesse MTÜS § 28 lg-s 1 ja § 80 lg-s 3 sätestatut ning Riigikohtu praktikat. Asjaolu, et nimetatud koosolekute otsused vaidlustati kohtus, ei oma mingit tähtsust, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Siiani ei ole kohus vastavaid otsuseid teinud. N. N. juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kanne V. B. kohta tehti registrisse 2001.a. korteriühistu põhikirja p 6.1 lause 4 alusel, mille kohaselt on juhatuse volitused kehtivad 3 aastat. Seega olid igal juhul V. B. volitused lõppenud. KÜ 19 volikirja kohus toimikusse ei võtnud. Kohus tunnistas mittepädeva isiku kostja esindajaks ja kõrvaldas istungilt kostja õige esindaja N. N. Mittepädev isik võttis põhjendamatult hagi õigeks ja loobus kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 3
- TsMS § 226 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. MTÜS § 26 lg 1 järgi esindab ja juhib mittetulundusühingut juhatus. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (MTÜS § 28 lg 1). KÜS § 13 lg 1 järgi jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seadusest ei tulene, et korteriühistu juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest registrisse. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Registri kanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi. Juhul, kui kohtule saab teatavaks korteriühistu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis MTÜS § 80 lg 2 järgi peab ta arvestama üldkoosoleku otsusega, mitte aga registrisse kantud andmetega.
- Maakohus eeltoodut ei järginud ning lubas kostjat 05.04.2006 kohtuistungil esindada V. B.l, kes oli 08.04.2005 korteriühistu üldkoosoleku otsusega juhatusest tagasi kutsutud ja millest kohus oli teadlik (t/lk 14). Samal üldkoosolekul valitud juhatuse liiget N. N. kohus kostja esindajana kohtuistungist osa võtma ei lubanud ning palus tal kohtusaalist lahkuda (t/lk 52,53). Kuna V. B. ei olnud kohtumenetluses kostja esindamiseks esindusõigust, ei olnud tal õigust ka kostja nimel hagi õigeks võtta ja apellatsioonkaebuse esitamisest loobuda. TsMS § 656 lg 1 p 4 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei esindanud poolt selleks õigustatud isik ja pool ei ole enda esindamist menetluses heaks kiitnud. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. T. Kollom G. Kivinurm A. Tänav