Obsah (7)

§ 402§ 401§ 145§ 113§ 159§ 128§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Piret Randmaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18161 Tsivi

) § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vastavalt tarbijakrediidilepingu p-le 5.5 kohustuvad kostjad hagejale tasuma leppetrahvi 2834,30 krooni. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjatel tasumata intress 1995 krooni. Kostjate vastuväited

1. Kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
2. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 11 671,65 krooni, intressi 1995 krooni, viivise 439,19 krooni ja kahju hüvitise 6036,81 krooni ning igalt kostjalt kohtukulu 583,35 krooni ja menetluskulu 181,40 krooni. Kohus jättis hageja nõude leppetrahvi saamiseks rahuldamata.
3. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402tähenduses.

Vastavalt

§ 401sätestatule kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.

Laenulepingu järgi on võlgnikul kohustus tagastada laenatud rahasumma ja tasuda sellelt intressi. Käendajad ja krediidisaaja on

§ 145lg 1 järgi solidaarvõlgnikud.

Krediidisaaja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele põhivõlg 11 671,65 krooni ning lepingus kokku lepitud intress 1995 krooni.

§ 113lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist tasumata maksetelt 439,19 krooni.

Kostjad ei ole võlgnevuse suurust vaidlustanud.

1. Kohtule esitatud kirjadest nähtub, et hageja saatis esimese meeldetuletuse kostjatele 18.11.2003, kuid leppetrahvi nõude esitas alles lepingu ülesütlemisel 31.05.
2. Ka korduvates meeldetuletustes võla tasumise kohta ei maininud hageja leppetrahvi nõuet. Seega on hageja minetanud

§ 159

lg 2 järgi oma õiguse nõuda leppetrahvi maksmist, sest ta ei ole seda nõudnud koheselt pärast lepingu rikkumise avastamist. 7. Kahjuna käsitab hageja lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu saamata jäänud intressi.

§ 128lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kahju.

Lepingu nõuetekohasel täitmisel oleks hageja saanud raha kasutamise eest intressi alates lepingu ülesütlemisest 9310 krooni. Hageja arvestas sellest maha viivise ja leppetrahvi summa ning palus kahju hüvitamiseks välja mõista 6036,81 krooni. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kostjad ei ole kahju suurust vaidlustanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 3

1. B AS palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti leppetrahv hageja kasuks välja mõistmata ja millega mõisteti kostjatelt võrdsetes osades välja kohtukulud ning teha uus otsus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahv 2834,30 krooni ja kohtukulud.
2. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 159lg 2, kui jättis leppetrahvi hageja kasuks välja mõistmata.

Lähtudes

§-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest oli pooltel vabadus leppida kokku selles, mida nad peavad nii oluliseks lepingu rikkumiseks, et selle eest saaks nõuda leppetrahvi. Tarbijakrediidilepingu p 5.5 kohaselt on krediidisaaja lepingu ülesütlemisel kohustatud tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkest tagastamata krediidisummalt. Poolte kokkuleppel peetakse oluliseks lepingu rikkumiseks, mille eest saab nõuda leppetrahvi, sellist lepingu rikkumist, millega kaasneb lepingu ülesütlemine ja kuna selline lepingus kokkulepitud leppetrahvi tasumise kohustus ei ole vastuolus avaliku korraga ega heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi, siis on see õiguslikult kehtiv ning kohtule otsuse tegemisel siduv.

1. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja on minetanud õiguse nõuda leppetrahvi maksmist. Kõik enne krediidilepingu ülesütlemist kostjatele saadetud meeldetuletuskirjad olid informatiivsed, millega tuletati kostjatele meelde, et nad on oma kohustuste täitmisega sattunud viivitusse, samuti on kirjades teavitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgedest. Enne lepingu ülesütlemist ei olnud leppetrahvi nõude esitamiseks lepingu p 5.5 kohaselt alust. Lepingu ülesütlemise alused on sätestatud lepingu p-s 5.3, millest hageja kasutas antud juhul lepingu p-s 5.3.1 sätestatud alust - maksete tasumisega viivitamine. Viidatud lepingu punktidest tulenevalt tekib leppetrahvi nõudeõigus alles siis, kui viivitatakse kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega ja sellest tulenevalt öeldakse krediidileping üles. Hageja esitas kostjatele leppetrahvi nõude 31.05.2005 esitatud ülesütlemise teadetes, st ülesütlemisega samal kuupäeval, mis on esimeseks päevaks, mil hagejal leppetrahvi nõudmise õigus tekkis.
2. Kohus kohaldas vääralt

§ 145

lg 1 ja jättis alusetult kohaldamata

§ 145lg 2.

Hageja taotles, et kohus jätaks kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtukulud on olemuselt võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostjate vastutus on solidaarne ja kostjate vastutust ei ole võla sissenõudmisega seotud kulude osas piiratud ning kostjatele on korduvalt antud võimalusi kohtukulude vältimiseks, siis kuuluvad hageja poolt kantud kohtukulud kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt.

1. Vastustajad apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
3. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõla, intressi, viivise ja kahju hüvitise saamiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi 2834,30 krooni saamiseks ning kohtukulude osas.
4. Maakohus jättis leppetrahvi nõude rahuldamata põhjendusega, et hageja ei nõudnud krediidisaajalt koheselt pärast lepingu rikkumise avastamist leppetrahvi tasumist, vaid tegi seda alles lepingu ülesütlemisel 31.05.2005, mistõttu ta on

§ 159lg 2 järgi minetanud oma õiguse nõuda leppetrahvi.

Ringkonnakohus selle käsitusega ei nõustu. 4 16.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku selles, et lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega leppisid pooled kokku hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool lepingu ülesütlemise korral. Kuna pooled olid sidunud leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimise lepingu ülesütlemisega, ei olnud hagejal õigust enne lepingu ülesütlemist leppetrahvi nõuda. Hageja ütles lepingu üles 31.05.2005 ning ülesütlemisteates nõudis muu hulgas ka 2834,30 krooni suuruse lepptrahvi tasumist (t/lk 54,56). Seega teatas hageja kostjatele leppetrahvi nõudest viivitamatult, mistõttu

§ 159

lg 2 ei ole käesolevas asjas kohaldatav ja hageja leppetrahvi nõue kuulub rahuldamisele. 17. Ekslik on apellandi seisukoht, nagu oleks kohtukulud võla sissenõudmisega seotud kulud, mille väljamõistmisel kohaldatakse võlaõigusseadust. Kohtukulude väljamõistmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb kohtukulud käesolevas asjas kindlaks määrata ja jaotada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätete järgi. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Samal alusel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud (TsMS § 60 lg 8). Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust. Seaduse mõttega ei ole vastuolus kohtukulude solidaarne väljamõistmine asjas solidaarvõlgnikena osalenud kostjatelt, nagu hageja soovis. Seega mõistab ringkonnakohus kohtukuluna kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, kokku 2000 krooni. T. Kollom P. Randmaa A. Tänav