2-05-14788/2

2-05-14788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a Tallinnas Tartu mnt kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-14788 Tsiviilasi Soojusenergia Osaühingu hagi A.B. vastu 1 351 krooni võlgnevuse nõudes hageja Soojusenergia Osaühing (registrikood xxx; asukoht Sadama 28, Paldiski, 76805 Harju maakond) hageja lepinguline esindaja Urmas Kärdi (Rävala Õigusbüroo OÜ, Rävala pst 8, 10143 Tallinn) kostja A.B. (isikukood xxx; elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Välja mõista A.B. võlgnevus summas 1 351 krooni (üks tuhat kolmsada viiskümmend üks krooni) Soojusenergia Osaühing kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista A.B. kohtukuludena riigilõiv 105 krooni (ükssada viis krooni) Soojusenergia Osaühingu kasuks. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt müüs hageja vastavalt Paldiski linnas soojusenergiat. Enne korteriühistute moodustamist ei olnud võimalik iga korteriomanikuga eraldi soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmida, seega on soojusenergia tarnimine toimunud kostjale ilma 1 2-05-14788 lepingulise aluseta. Kostjale soojusenergia tarnimise kulude näol on tegemist kostja korterile tehtud kulutustega. Need kulutused on kasulikud ja vajalikud, kuna hoiavad korteri soojana ning võimaldavad seda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja on kostjale soojusenergiat tarninud ajavahemikul 01.05.
5. a kuni 01.06.
6. a Selle perioodi eest on kostjale väljastatud arvetest tasumata 1 351 krooni. Hageja taotleb kostjalt alusetu rikastumise läbi omandatud summa 1 351 krooni hüvitamist ning palub jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt tasus ta
7. a hagejale 4 000 krooni ja
8. a 8 944.65 krooni ning 15 700.45 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja tarbis ajavahemikul 01.05.
9. a kuni 01.06.
10. a aadressil xxx hageja poolt tarnitud soojusenergiat. Poolte vahel ei olnud soojusenergia tarnimise reguleerimiseks sõlmitud lepingut. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjal on täitnud hageja ees tarbitud soojusenergia väärtuse hüvitamise kohustuse või mitte. Vastavalt võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.
11. a, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Hagiavalduse aluseks olev võlasuhe poolte vahel tekkis
12. a, seega kuuluvad käesoleva vaidluses võlakohustuse täitmise küsimuste lahendamisel kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 477 lg 1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama, lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Sama paragrahvi
13. lõike kohaselt laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Rahalise väärtusega teenuse tarbimine selle eest raha tasumata on käsitletav vara alusetu säästmisena TsK § 477 tähenduses, säästetud kulutused tuleb teenuseosutajale hüvitada. Soojusenergia tarbimise korral tarbitud energia eest tasumata jäetud summad tuleb hüvitada kui alusetult säästetud vara. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt soojusenergia tarnimist, selle tarbimist ega soojusenergia väärtust. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et perioodil 01.05.
14. a kuni 01.06.
15. a on kostja tarbinud soojusenergiat, mille koguväärtus on kokku 8322.55 krooni ja mille eest on hageja esitanud kostjale arved. 2 2-05-14788 Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on oma kohustused hageja ees täitnud. Poolte esitatud tõenditest, milleks on kostja esitatud maksekorraldused ning hageja esitatud kontoväljavõtted (toim lk 30-32 ja 39-40) nähtub tsiviilasjas nr 2/1-758/02/02 tehtud kohtulahendi täitmine kohtutäitur Urmas Tärno vahendusel kolmes osas kokku summas 10 000 krooni. Tsiviilasjas nr 2/1-758/02/02 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud perioodil 01.03.
16. a kuni 01.05.2002 a tarbitud soojusenergia eest tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 10 818.40 krooni ja kohtukulud 1050 krooni (toim lk 28-29). Seega on kostja tõendanud üksnes haginõude kujunemise aluseks olevale perioodile eelnenud ajal tekkinud võla tasumist. Lisaks nimetatud kohtulahendi täitmise korras tasutud summadele on kostja tõendanud hagejale 12.03.
17. a täiendavalt 1000 krooni ning teadmata aegadel 4000 krooni, 6701.15 krooni ning 10007.10 krooni tasumist (toim lk 40-42), kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole neid summasid võlaarvestuses juba arvesse võtnud. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu korduvalt asjaolule, et oma vastuväidete aluseks asjaolusid tuleb tõendada ning esitatud tõendite asjakohasust selgitada. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta oleks oma kohustused Soojusenergia OÜ ees kohaselt täitnud, on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus summas 1 351 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 krooni ning palub kohtukulud kostjalt välja mõista. 02.03.2006.a esitas hageja esindaja kohtule hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele, millega hageja täpsustas oma nõude suurust ning vähendas ekslikult esitatud 4 623.10 nõuet 1 351 kroonini, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni ei ole vajalik ega põhjendatud kohtukulu, sest see ei vastab rahuldatud haginõude esitamisel tasumisele kuulunud lõivumäärale, mis 1 351 krooni suuruse nõude puhul oleks olnud 105 krooni. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud kohtukulu, mis kostjalt hageja kasuks tuleb välja mõista, on 105 krooni. Merike Varusk kohtunik 3