Obsah (8)
§ 60§ 14§ 15§ 17§ 18§ 19§ 61§ 70NARVA LINNAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-1177/02 21. detsember 2005, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Jelena Malašonok (ik …) hagi Ju
§ 60
ja 61 hageja palub mõista kostjalt välja tema kasuks tütre ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas 1500 krooni ja kohtukulud. 10.10.2005 kohtule esitatud avalduses muutis hageja oma nõuet (tl 108) ja palub elatise mõista välja alates 01.06.2003, s.o hetkest, millal tütar hakkas elama hagejaga. Palub võtta arvesse, et kuni 01.05.2005 sai lapsetoetust kostja. 2005.a märtsist on hageja töötu. Ühisvara jagamise avalduse esitamisest muutus vara maksumus. Korteri maksumus on käesoleval ajal 250000 krooni. Garaaži maksumus on 4000 krooni. 2001.a septembris lõpetas hageja poolte ühise laenu kustutamise, mille jääk oli 35715 krooni. Seega kohustustest igale poolele kuulub 17857,50 krooni. Hageja palub endiselt jätta korteri, garaaži ja sõiduauto kostjale ning laenu tagastamise kohustus ka kostjale. Ülejäänud vallasvara palus jätta poolele, kes tegelikult seda kasutab. Kohtuistungil loobus hageja nõudest jagada vallasvara, mida on juba poolte tegelikus valduses. Kohtuistungil pooled nõustusid, et sõiduauto maksumus on 5000 krooni ja jääb kostjale, paadigaraaži maksumus on 500 krooni ja jääb hagejale, korter on poolte ühisvara ja jääb kostjale. Hageja väidab, et tema osa laenus moodustab 17857,50 krooni, kuna ta andis 2 korda kostjale raha laenu kustutamiseks, kuid dokumente selle kohta ei koostatud. Ei ole nõus maksma summasid kodukindlustuse eest, kuna korteris elab kostja. Elatist hageja palub mõista välja summas 1500 krooni, kuid mitte vähem seadusega ettenähtud miinimummäärast alates 2005.a jaanuarist. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ühisvara jagamise hagiavaldusele vastuse kohaselt (tl 57-59) pooled võtsid laenu abielu kestel. Peale abielu lahutamist kustutab kostja laenu üksi. Laenu jääk moodustab 37522 krooni, hageja osa sellest 18761 krooni. Kohtuistungil kostja nõustus tasuma elatist summas 1345 krooni, loobus vallasvara jagamisest, nõustus, et sõiduauto maksumus on 5000 krooni ja jääb kostjale, paadigaraaži maksumus on 500 krooni ja jääb hagejale. Korter ei ole poolte ühisvara ja jagamisele ei kuulu, kuna korter muutus korteriomandiks pärast abielulahutamist ja abielusuhete lõppemist. Korter on kostja omand. Kostja väidab, et laenujääk moodustab 36102 krooni ja hageja peab sellest hüvitama 18051 krooni. Kostja sõnul hageja ei andnud talle 2 korda raha laenu tagastamiseks. Summad kodukindlustuse eest on kohustuslikud maksmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud tunnistajate ütlused ning hinnanud TsMS § 95 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-1177/02 Tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 91 alusel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu registreeriti 30.10.1992 Narva Perekonnaseisuametis. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega nr AL 0001326 (tl 43) et pooltel sündis … tütar Tatjana. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Tatjana Malašonoki sünnitunnistusega CL 0233103 (tl 45) et poolte abielu on lahutatud 19.06.2001. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0096497 (tl 44) et 06.03.1997 ostu-müügilepingu alusel J. Malašonok ostis Narvas, Tallinna mnt 44-101 asuva korteri et Juri Malašonok nimele on 23.01.2004 avatud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 21970 kinnisasjale aadressil …, Narva. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud kinnistusraamatu väljavõttega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et jagamiseks kuulub järgmine abikaasade vara: sõiduauto maksumusega 5000 krooni, mis jäetakse kostjale paadigaraaž maksumusega 500 krooni, mis jäetakse hagejale. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielu kestel nad võtsid pere huvides laenu, et selle laenu kustutab kostja ja et hageja peab tasuma kostjale pool ülejäänud summast. Vaidlus on selles, millise summa peab hageja kostjale tasuma. Hageja arvab, et see summa moodustab 17857,50 krooni, kostja aga väidab, et see summa on 18051 krooni. Hageja loeb korterit poolte ühisvaraks, märgib selle maksumuseks 250000 krooni ja palub see jätta kostjale, mõistes temalt välja kostja kasuks hüvitise. Kostja väidab, et korter sai korteriomandiks peale abielulahutust ning ei ole seega poolte ühisvara. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja peab maksma elatist, kuid kostja on nõus tasuma 1345 krooni, hageja nõuab aga 1500 krooni. Elatise väljamõistmise algusaja kohta vaidlus puudub. Vastavalt
§ 14
lg-le 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
§ 15
lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
§ 17lg 5 järgi kui perekonnaseaduse 3.
peatüki
- ja
- jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.
§ 18
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ning vastavalt lg-le 5 jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
§ 19
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.
§ 19lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara 4
(6)Tsiviilasi nr 2-1177/02 kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielu oli lahutatud 19.06.2001 ja et kostja kanti 05.11.2003 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 23.01.2004. Seega vaidluse lahendamise hetkeks on nimetatud korter kui vallasasi muutunud kinnisasjaks, mistõttu ei saa selle suhtes enam kohaldada vallasasja kohta käivaid sätteid. Kuna kohus tuvastas, et poolte abielu lahutati 2001.a juunis, kostja aga omandas Narvas, … asuv korter kinnisasjana 23.01.2004, seega peale abielusuhete lõppemist, hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et poolte abielusuhted oleksid jätkunud korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise ajal, siis nimetatud korteriomand on kostja lahusvara ja ei kuulu poolte ühisvara hulka. Kohus on käesoleva otsuse tegemisel arvestanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.02.2004 otsuses nr 3-2-1-14-04 väljendatud seisukohti. Kostja seletusega ja esitatud tõenditega kohus leiab tõendatuks, et laenusumma on 36102 krooni, millest hageja peab hüvitama kostjale ½ osa ehk 18051 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta tasus kostjale midagi peale abielulahutust. Kodukindlustusemaks on kohustuslik ja on laenu üldsumma sees. Hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja rahaline kompensatsioon pooles laenusummas, s.o 18051 krooni (36102 : 2). Kuna kostjale jääb vara summas 5000 krooni, aga hagejale summas 500 krooni, seejuures iga abikaasa osa moodustab 2750 krooni, tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis summas 2250 krooni. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustab 1345 krooni. Vastavalt
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
Hageja sissetulek moodustab lapsetoetus summas 300 krooni (tl 110), 2005.a aprillist hageja ei tööta (tl 113) ja alates 02.08.2005 on arvel Tööhõiveametis (tl 114-115). Kostja ei tööta alates 30.04.2004, kuid on nõus tasuma elatis summas 1345 krooni. Kostja omab kinnisvara Narvas, … asuva korteriomandi näol. Kohus ei loe põhjendatuks kõik lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused välja mõista kostjalt, kuna vanemate varaline seisund praktilised võrdne ja hageja ei põhjendanud veenvalt oma nõude summas 1500 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 1345 krooni lapse ülalpidamiseks lähtudes lapse vajadusest ning mõlema vanema varalisest seisundist alates 01.01.2005. KOHTUKULUD 5
(6)Tsiviilasi nr 2-1177/02 Mõlemad pooled palusid kohtukulud õigusabikulude näol jätta poolte endi kanda, riigilõiv ühisvara jagamise hagilt jagada poolte vahel võrdsetes osades. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 16140 krooni (1345 krooni x 12 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 – 1400 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1400 krooni. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS §-dest 64 lg 1, 224, 230 lg 1, 231, 232 lg 2, 244 lg 1 p 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)