2-05-17379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-17379 T

§ 19lg 2 p 1 lähtudes kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest.

Kostja on seisukohal, et ühisvara jagamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kostja kasvatab kolme last. Hageja ei ole laste ülalpidamisega ega vajalike asjadega seotud kulusid kandnud. Kostja leiab, et ühisvara jagamisel tuleks lähtuda inimeste arvust ja sellest, et hageja sai vajamineva vara väärtuses 64 400 krooni juba enne lahutust kätte. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja R.K. poolt antud seletuste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 10. juunil 2003.a, sellest lähtuvalt soovib hageja kostja valdusesse jäänud vallasvara kui enamsaadu arvelt rahalist kompensatsiooni 53 706 krooni. Hageja palub esitatud hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja E.K. tunnistab esitatud hagi osaliselt ja märgib, et on nõus hagejale andma teatud esemeid, kompensatsiooni ta nõus maksma ei ole. Kohtuistungil kostja esindaja v.adv. Sirje Must avaldas, et kostjal hagejale kompensatsiooni võimalik maksta ei ole, kuna tema hooldada on raske puudega laps ja tema töötasu on minimaalne. Hageja lastega ei suhtle ja kogu laste kasvatamine, koolikohustus, treeningud jms. on kostja kohustuseks. Antud juhul tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna üks poolte lastest on raske puudega, kes vajab enda ümber stabiilset keskkonda. Kostja on nõus andma hagejale üle elektriahju väärtusega 2000 krooni, keraamilise pliidiplaadi väärtusega 2000 krooni, magamistoamööbli väärtusega 12000 krooni, pesumasina väärtusega 2500 krooni, kraanikausi väärtusega 600 krooni, köögikombaini väärtusega 200 krooni, nõudepesumasina väärtusega 2500 krooni. Poolte ühisomandis olnud Endla tn. 34 maja müüdi, seal ei ole mingeid täiendavaid kohustisi kostjal hageja ees märgitud ja seega on hageja elamusse paigutatud raha, saanud elamu müügiga kõik tagasi. Hageja poolt ei ole ära põhjendatud, et tal oleks kostjaga mingi kokkulepe tema poolt tehtud kulutuste osas seoses krediitkaardiga. Krediitkaartide väljavõttest nähtub, et kulutused on tehtud Maksimarketis, bensiinijaamas, hotellides, sellistele kulutustele vaidleb kostja vastu. Abielu lõppemisele alati eelneb periood, kus pooled ei suhtle, sellest tingituna ei tunnista 3 kostja neid kulutusi ühisvara jagamisel. Hagi tuleb osaliselt rahuldada ja seda esemete osas, mida kostja on nõus hagejale andma. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (

) § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. I. Kohus toob järgmisena välja poolte vahel jagatava ühisvara koosseisu, koos poolte vahel

1. märtsi 2006.a kohtuistungil kokkulepitud hindadega või siis poolte poolt kohtuistungil tehtud kohaste märkustega. Poolte jagatavaks ühisvaraks on järgmine vara: Jrk. nr.
15. magamistoamööbli komplekt sügavkülmik tavakülmik digitaalne elektriahi keraamiline pliidiplaat nõudepesumasin pesumasin äratõmbeventilaator televiisor Philips muusikakeskus AIWA plaadimängija nahkmööbel tumepruun nahkdiivan hall elektriline muruniiduk
16. rulood 6 tk. 300 krooni ruloo
18. ümmargune suur köögilaud rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tk sektsioonkapp vannitoakapp kaherattaline aiakäru väike ümmargune laud videomagnetofon vedrumadrats käsimuruniiduk lauanõud ja ahjupott pakendis siseuks nurgakraanikauss naiste jalgratas elektriline õmblusmasin mikrolaineahi köögikombain laevalgustid 4 tk seinavalgustid 3 tk kontorimööbel 800 krooni 1500 krooni
35. Vara nimetus Vara väärtus poolte kokkuleppe 7000 krooni 1500 krooni 1500 krooni 2000 krooni 2000 krooni 2500 krooni 2500 krooni 5000 krooni 4000 krooni 800 krooni 2000 krooni 1000 krooni 500 krooni 1000 krooni 500 krooni 200 krooni 600 krooni 200 krooni 1000 krooni 600 krooni 1200 krooni 1300 krooni 300 krooni 200 krooni 400 krooni 3500 krooni 4 Poolte märkused vara kohta Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Jäi müüdud Endla tn 45 majja Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omanadis Viidud kostja poolt komisjonimüüki ja saadud 500 krooni 5 rulood jäi Endla tn majja , üks ruloo on kostjal kodus Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis jäi Endla tn 45 majja Kostja omandis Kostja omandis Hageja on nõus selle võtma Kostja omandis Jäi Endla tn 45 majja Kostja omandis Kostja omandis Hageja on nõus selle võtma Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Kostja omandis Jäid Endla tn 45 majja Hageja omandis
42. kontoritool 500 krooni Hageja omandis abieluvoodi 4000 krooni Hageja omandis televiisor Samsung 1500 krooni Hageja omandis televiisori alus 150 krooni Hageja omandis meeste jalgratas 1200 krooni Hageja omandis vaip 100 krooni Hageja omandis tööriistad 1500 krooni Hageja omandis Kokku: 54 350 krooni Pooled leppisid kokku, et ühisvarana ei jagata narivoodit, isevalmistatud kappi heledast puidust ja arvuti riist- ja tarkvara. Poolte vahel oli vaidlus meestejalgratta väärtuse üle, et kas selle hinnaks on 2000 krooni või 1000 krooni. Kohus on seisukohal, et tuleb määratleda asjade väärtus, mitte selle hinda asja saamise hetkel. Kohus leiab, et kuna pooled hindasid naistejalgratta väärtuseks 1200 krooni, siis on põhjendatud anda meestejalgrattale sama vääring, st. 1200 krooni, kuna tegemist on samaliigiliste asjadega. Samuti leiab kohus, et kõik asjad, mis jäid poolte poolt müüdud Endla tn majja Viljandis, tuleb välja arvata poolte ühisvarast. Nimetatud esemed olid üheks osaks nimetatud kinnistu müügihinnast, seega on need asjad pooltele kompenseeritud kinnistu müügist saadu rahaga. Eeltoodust tulenevalt on pooltel asjadena ühisvara väärtusega 54 350 krooni, millest hageja omandis on asju väärtusega 12 450 krooni ja kostja omandis on asju väärtusega 41 900 krooni. II. Hageja nõudeks on jagada poolte ühisvarana veel hageja poolt perekonna huvides poolte kaasomandis olnud elamu ehitustööde finantseerimiseks ja jooksvate kulude katmiseks kasutatud krediitkaartide võlgnevus. Hagejal olid abielusuhete lõppemisel krediitkaardiga sooritatud tehingute eest järgmised võlgnevused - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile 14 943,96 krooni ning SEB Eesti Ühispangale 224 999,54 krooni ja intresse laenu kasutamise eest summas 440,60 krooni. Samuti võlgnevus OÜle Meiler Ehitus 7168,50 krooni hageja ja kostja kaasomandis olnud elamu siseremonttööde teostamise eest
43. mai 2003.a akti alusel. Kogu kohustisvõlgnevuseks on 47 552,60 krooni. Nordea Bank Finland Plc 23.11.2005.a tõendi kohaselt kinnitab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, et seisuga 10.06.2003.a oli R.K. 2003.a maikuus krediitkaardiga sooritatud tehingute eest tasumiseks summa 14 943,96 krooni (tl. 16). 18.11.2005.a SEB Eesti Ühispanga tõendi kohaselt R.K. ASi SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr. A010010995 tulenevalt on 10.06.2003.a seisuga kasutatud kaardi krediidilimiit 24 999,54 krooni ja kogunenud intressid 440,60 krooni (tl. 17). Kohtule on esitatud ka OÜ Mieler Ehitus akt eramu Endla 45, Viljandi siseremonttööde perioodil 05.05.2003.a – 19.05.2003.a teostamise kohta, mille summaks oli 7168,50 krooni (tl. 18). R.K. Sampo Pangast kontoväljavõttest nähtub, et R.K. tasus siseremonttööde arve
44. juulil 2003.a summas 7168,50 krooni (tl. 19). Vastutus abikaasa varalise kohustuse ees on reguleeritud

§-s 20.

§ 20

lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Abikaasade ühine varaline vastutus on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Kas kohustus on võetud perekonna huvides, on fakti küsimus. Perekonna huvides võetud kohustuste olemasolu ei tõenda iseenesest asjaolu, et ühe abikaasa poolt kohustuste võtmise ajal olid abikaasadel ühised majanduslikud suhted. Hageja poolt on kohtuistungil esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arve nr 33378 perioodi 01.06.2003.a- 30.06.2003.a kohta ja SEB Eesti Ühispanga väljavõte R.K. kuuluva arveldusarve nr 10010170807016 pangatehingute väljavõte perioodi 01.01.2001.a- 10.06.2003.a kohta. Arvelt ega konto väljavõttest ei nähtu, mida on ostetud või kellele on ostetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama 5 neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud krediitkaartidega tehtud maksed on tehtud perekonna huvides. Hageja poolne väide, et nimetatud tehingud on sooritatud perekonnahuvides on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei loe hageja kohustusi SEB Eesti Ühispanga ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees summas 39 943,50 krooni abikaasade ühiseks varaliseks vastutuseks ja ei arvesta nimetatud summat poolte ühisvara jagamisel. Samas on kohus seisukohal, et OÜ Meiler Ehitus poolt esitatud arve summas 7168,50 krooni kinnistul Endla 45, Viljandi perioodil 05.05.2003.a – 19. 05.2003.a tehtud remonttööde kohta, on poolte ühiseks varaliseks kohustuseks, mis on võetud perekonna huvides. Nimetatud remonttööd tehti poolte ühisvaraks olnud elamus. Poolte kinnitusel jagasid nad kinnistu müügist saadu raha võrdselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et poolte abielusuhted lõppesid 10. juunil 2003.a. Kostja tasus OÜle Meiler Ehitus remonttööde arve 20. juulil 2003.a summas 7168,50 krooni (tl. 19), seega peale abielusuhete lõppemist. Kohus on seisukohal, et nimetatud kohustus oli võetud perekonna huvides ja kuna selle tasus hageja, siis tuleb seda arvestada ühisvara jagamisel. Eeltoodut arvestades, on poolte ühisvaraks olevate asjade rahaliseks väärtuseks 54 350 krooni, millele lisandub perekonna huvides võetud rahaline kohustus summas 7168,50 krooni, mida tuleb ühisvara jagamisel arvestada, kokku seega 61 518,50 krooni. III.

§ 19

lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohtuistungil kostja avaldas, et ta on nõus hagejale andma järgmised asjad: elektriahju väärtusega 2000 krooni, keraamilise pliidiplaadi väärtusega 2000 krooni, magamistoamööbli väärtusega 7000 krooni, pesumasina väärtusega 2500 krooni, kraanikausi väärtusega 600 krooni, köögikombaini väärtusega 200 krooni, nõudepesumasina väärtusega 2500 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna poolte ühised lapsed elavad kostja juures ja on otseselt kostja hoolitseda, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt rahalist kompensatsiooni, mis oleks kostjale nendel tingimustel ilmselgelt liialt koormav. Kohus leiab, et eelkõige tuleks poolte soovi korral jagada vara natuuras ning alles siis, kui see on võimatu või mitteotstarbekohane jätta ühisvara ühele abikaasale ja mõista teisele abikaasale rahaline hüvitis. Samas on hageja ise kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus kostjalt teatud esemeid vastu võtma ja selliselt ühisvara jagama. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et on põhjendatud kostja poolt pakutud esemed hagejale üle anda ja sellisel viisil ühisvara jagada. Kohus jagab poolte ühisvaraks olevad esemed järgmiselt: Hageja omandisse jääv ese

10. magamistoakomplekt digitaalne elektriahi keraamiline pliidiplaat nõudepesumasin pesumasin videomagnetofon nurgakraanikauss kontorimööbel kontoritool abieluvoodi
11. televiisor Samsung Hageja omandisse jääva eseme väärtus 7000 krooni 2000 krooni 2000 krooni 2500 krooni 2500 krooni ? 600 krooni 3500 krooni 500 krooni 4000 krooni Kostja omandisse jääv ese sügavkülmik tavakülmik televiisor Philips muusikakeskus AIWA plaadimängija nahkmööbel tumepruun nahkdiivan hall aknaruloo ümmargune suur köögilaud rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tk. sektsioonkapp 1500 krooni 6 Kostja omandisse jääva eseme väärtus 1500 krooni 1500 krooni 5000 krooni 4000 krooni 800 krooni 2000 krooni 1000 krooni 300 krooni 800 krooni 1500 krooni 1000 krooni
22. televiisori alus meeste jalgratas vaip tööriistad 150 krooni 1200 krooni 100 krooni 1500 krooni Kokku: 29 050 krooni kaherattaline aiakäru elektriline muruniiduk väike ümmargune laud vedrumadrats lauanõud ja ahjupott pakendis siseuks naiste jalgratas elektriline õmblusmasin mikrolaineahi köögikombain laevalgustid 4 tk. Kokku: 500 krooni 500 krooni 200 krooni 600 krooni 200 krooni 1000 krooni 1200 krooni 1300 krooni 300 krooni 200 krooni 400 krooni 25 800 krooni Asjade jagamisele lisaks tuleb arvestada hageja poolt OÜle Meiler Ehitus tasutud 7168,50 kroonist võlakohustist, mis oli võetud perekonna huvides. Nimetatud kohustise jaotab kohus poolte vahel võrdses osas, st. hagejale 3584,25 krooni ja kostjale 3584,25 krooni. Kostja saab ühisvara jagamisel esemeid väärtusega 25 800 krooni, millele lisandub 3584,25 kroonine rahaline kohustis hageja ees, kokku seega 29 384,25 krooni. Seega ületab kostja saadud osa ühisvaras hagejapoolset osa 334,25 krooni võrra. Kohtuistungil hageja avaldas, et ta on nõus võtma videomagnetofoni, mille väärtust pooled ei määranud. Kohus leiab, et on mõistlik ja põhjendatud antud asjaolusid arvestades, lugeda nimetatud videomagnetofoni väärtuseks 334,25 krooni ja arvata see hagejale saavate esemete hulka. Arvestades eeltoodut jagab kohus poolte ühisvara esemetena ülaltoodud viisil võrdsetes osades. Kohus märgib, et aiakäru väärtusega 500 krooni ja elektriline muruniiduk väärtusega 500 krooni, on kostja seletuste kohaselt tema poolt võõrandatud, kuid kuna esemed on poolte ühisvaraks, siis kohus arvestab neid ühisvara jagamisel kostja osa määratlemisel ja jagab need kui olemasolevaid esemeid. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Asja materjalidest nähtub, et hageja kohtukuludeks on antud asjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2600 krooni (tl. 5) ja hagitäienduselt tasutud riigilõiv 1500 krooni (tl. 73). Kostja kohtukuludeks on antud asjas õigusabikulud summas 2360 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei rahuldanud hagi hageja poolt nõutud viisil, siis on põhimõtteliselt tegemist hagi osalise rahuldamisega. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud asjaolusid arvestades jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Kohtunik 7