KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.04.2005, Tallinn Haldusasja number 3-2457/04 Haldusasi AS X (likvideerimisel) kaebus Maksu-ja Tolliameti 11.10.2004 otsuse nr 227 tühistamise ja tasutud intresside tagastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS X (likvideerimisel) esindajad Vahur Kivistik ja vastustaja Maksu-ja Tolliameti esindaja Tanel Molok Resolutsioon Jätta AS X (likvideerimisel) kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD 26.01.2000 sõlmisid kaebaja ja maksuhaldur kokkuleppe, et vastavalt Pankrotiseaduse §-le 93 lg 3 tasub AS Y (Y) kolmanda isikuna kaebaja vastu pankrotimenetluses esitatud maksuhalduri nõude. Y tasus vastavalt kinnitatud maksegraafikule Eesti Vabariigile 13 603 690 krooni. Nimetatud summast moodustasid intressid 4 017 868 krooni, intressisumma tasuti Y poolt perioodil november 2000 kuni juuni
- 12.02.2003 tegi endine Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet (TJIMA) maksuotsuse nr 6.401.1/4195, millega kohustas nõude esitajat tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 220 791 krooni ning intresse 84 210 krooni. Kaebaja vaidlustas nimetatud maksuotsuse vaidemenetluses ning taotles vaides maksuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tagastada kaebuse esitaja poolt õigusliku aluseta makstud intressid summas 4 017 868 krooni. Maksuameti 22.04.2003 vaideotsusega tunnistati vaidlustatud maksuotsus kehtetuks ning TJIMA-le tehti ettekirjutus uue haldusakti andmiseks. 10.09.2004 esitas AS X (likvideerimisel) Maksu-ja Tolliametile (MTA) nõude alusetult tasutud maksuintressi tagastamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu 05.11.2002 lahendile nr 3-41-8-02, millega tunnistati põhiseadusevastaseks kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 28 lg 4 ja selle alusel antud rahandusministri määrused. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud kohtuotsusest tulenevalt on maksuhaldur intresse arvestades ja nende tasumist nõudes toiminud õigusliku aluseta ja ebaseaduslikult. Maksu-ja Tolliamet jättis 11.10.2004 otsusega nr 227 intresside tagastusnõude rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja leiab, et õigusliku aluseta tasutud intressi mittetagastamiseks puudub õiguslik alus, maksuhalduri viited Riigikohtu 09.09.2003 lahendile nr 3-3-1-59-03 ei ole asjakohased. AS X esitas nõude intresside tagastamiseks 14.03.2003, mistõttu nõue on igal juhul esitatud tähtaegselt sõltumata sellest, kas lugeda kolme aasta pikkuse tähtaja kulgemise alguseks intresside tasumist või Riigikohtu otsuse, millega tunnistati MKS § 28 lg 4 põhiseadusevastaseks, langetamise päeva 05.11.
- Käesoleval juhul intresside tasumine ei toimunud haldusakti alusel, millega oleks intresse juurde määratud, vaid pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel. Kuivõrd kaebaja arvates puudub haldusakt, millega on intressid määratud, ei saa ka väita, et maksukohustuslane oleks pidanud selle tähtaegselt vaidlustama. Seetõttu kaebaja arvates tuleb kokkuleppe alusel tasutud intresse vaadelda analoogselt muude intressidega, mis ei ole tasutud maksu määrava haldusakti alusel, millest johtub ka MKS § 33 lg 4 sätestatud 3-aastase tähtaja kohaldamine. Kaebaja rõhutb, et alles MKS § 163 lg 21 jõustumisega 07.07.2003 sätestati õiguslik alus keelduda alusetult tasutud intresside tagastamisest. Seega kaebaja arvates puudus intresside tagastamisnõude esitamisel igasugune õiguslik alus keelduda intresside tagastamisest, vastav alus sätestati MKS muudatusena ligi 4 kuud hiljem. Kaebuse esitaja taotleb koos haldusakti tühistamisnõudega ettekirjutuse tegemist vastustajale õigusvastaselt tasutud intressisumma 4 017 868 krooni tagastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja viide Riigikohtu 05.11.2002 lahendile nr 34-1-8-02, millega tunnistati põhiseadusevastaseks kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 28 lg 4 ja selle alusel antud rahandusministri määrused, ei ole käesoleval juhul asjakohane- see ei saa olla intresside tagastusnõude aluseks. Vastustaja on seisukohal, et Riigikohtu poolt õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamise otsus omab toimet edasiulatuvalt ehk kuulub arvestamisele toimingutes, mis leiavad aset pärast kohtuotsuse tegemist, mitte minevikus tehtud toimingutele ja haldusorgani otsustustele, mis on juba seadusjõustunud. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus, viimati oma 09.09.2003 lahendis nr 3-3-1-59-03, mille punktis 8 selgesõnaliselt tõdeb, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, mis tähendab, et nimetatud otsus ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 05.11.2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud. Nimetatud lahendist tuleneb üheselt, et käesoleval juhul tasutud intressid tagastamisele ei kuulu, kuna intressid on tasutud nende tasumise ajal kehtinud õigusaktide alusel. Maksuhaldur on seisukohal, et õiguslikuks aluseks intresside tasumisele ajavahemikul november 2000 kuni juuni 2001 olid MKS § 28 lg 4 ja selle alusel antud rahandusministri määrused, mis olid sellel ajavahemikul kehtivad ning nende alusel tasutud summasid ei saa mingil juhul lugeda alusetult tasutud makseteks. Maksuhaldur väidab, et Riigikohtu 05.02.2004 otsus nr 3-3-1-3-04 ei ole samuti asjakohane, kuna see otsus käsitleb vaid intressinõude sundtäitmist ja sellega seonduvat, tagastamisnõudele aga selles otsuses toodud põhimõtted ei rakendu. Vastustaja leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, kas intressid on tasutud ettekirjutuse või pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel. Oluline on maksuhalduri väitel asjaolu, et kaebaja on intressid vabatahtlikult tasunud ning et vastaval sooritusel oli õiguslik alus. Seega ei näe vastustaja võimalust kaebaja poolt esitatud intresside tagastusnõude rahuldamiseks. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusosaliste kinnitusel käesolev vaidlus taandub õiguslikule tõlgendamisele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et intresside tagastamise nõue on tähtaegne ja õiguslikult põhjendatud. Vastustaja seevastu leiab, et käesoleval juhul tasutud intressid tagastamisele ei kuulu, kuna intressid on tasutud nende tasumise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning neid ei saa mingil juhul lugeda alusetult tasutud makseteks. Kohus, hinnanud kaebaja ja vastustaja argumente, leiab, et vastustaja seisukoht on õiguslikult põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja seisukohtade ülekordamist ning nõustub nendega täies ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning ei ole aset leidnud ka riivet tema põhiõigustele. Kaebuse esitaja on kokkulepet täites tasunud intressid ning ei ole kokkulepet tsiviilkorras üldkohtus vaidlustanud. Kokkulepe on saavutatud pankrotimenetluse käigus ning vormistatud kirjalikult 26.01.
- Kokkulepet on muudetud 31.10.2000 üksnes kokkuleppega kinnitatud maksegraafiku osas, muus osas on kokkulepe jäänud kehtima. Kokkulepet ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Kokkuleppe lahutamatu lisana on leppe kohaselt maksegraafik ja pangagarantii ning kokkuleppe muutmise akt. Käesoleval juhul on intressid tasutud tsiviilõigusliku kokkuleppe alusel vastavalt osapoolte kinnitatud maksegraafikule. Kohus leiab, et puudub õiguslik alus õiguspäraselt tasutud intresside tagastamiseks. Kaebaja sellekohane nõue on alusetu. Vaidlusalune intressisumma on tasutud tulenevalt pankrotimenetluses sõlmitud tsiviilõiguslikust kokkuleppest osapoolte kinnitatud maksegraafiku alusel ja korras. Intresside määramist summas 4 017 868 krooni kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi sellega mittenõustumisel võis kaebuse esitaja intresside määramist soovi korral vaidlustada. Sellisel juhul ei oma tähtsust, kas intresside määramine on toimunud maksumenetluses tehtud haldusakti või pankrotimenetluses kokkuleppe alusel. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile vaid intresside tagastusnõude, vaidlustamata sisuliselt nende määramist. Eelnimetatud intressisumma on kaebaja vabatahtlikult tasunud kokkuleppe korras ajavahemikul november 2000 kuni juuni
- Kohtu hinnangul kaebuse motiivid ei ole piisavad kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks. Kohus eelnevat kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja taotletava intressisumma tagastamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 ja §-st 31 lg 1, 4 ja 5, kohus otsustas: Jätta AS X (likvideerimisel) kaebus rahuldamata. Elle Kask Kohtunik