) §-s 2 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
lg 2 kohaselt on maksumaksja füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
alusel maksuhalduri poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks tehtav maksuotsus üksnes tuvastab, mitte ei tekita maksuõigussuhet. Maksusumma tasumise kohustus tekib vahetult seadusandja poolt fikseeritud teokoosseisu saabumisel ning selle tekkimise eelduseks ei pruugi olla õigusvastane ehk kehtiva õiguskorra nõuetega vastuolus olev tegu. Seega on väärad kaebuses väljendatud seisukohad, milledest tulenevalt peaks justkui igasugusele maksukohustuse tekkimisele (vastutusele maksusumma tasumise eest) eelnema kohustatud poole süüline käitumine. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.1998 määruses nr 3-3-117-98 määruses on kohtukolleegium väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei saa maksualase ettekirjutuse tegemist käsitleda maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisena. Maksuvabastus kui maksuõigussuhte fakultatiivseks elemendiks olev maksusoodustuse eriliik on oma olemuselt teatava isikutekategooria vabastamine maksu tasumisest (subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus). Maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on samuti seaduses sätestatud teokoosseisu esinemine, s.t juriidiliste faktide kogum peab vastama õigusaktis sätestatud teokoosseisu tunnustele. Juhul, kui juriidilised faktid kogumis teokoosseisu tunnustele ei vasta, puudub õiguslik alus maksuvabastuse kohaldamiseks. Vastustaja möönab, et hea halduse teostamise põhimõttest lähtudes võinuks tolliametnik kõnesoleva kauba suhtes tolliformaalsuste läbiviimise käigus kaebajat informeerida seaduses sätestatud kohustusest teavitada tolli tollimaksuvabalt sisseveetud mootorsõiduki vabasse ringlusse lubamise päevast 12 kuu jooksul sõiduki tasu eest või tasuta kasutada andmisest, tagatisena kasutamisest või võõrandamisest. Vastustaja rõhutab samas, et seadusandja ei ole antud juhul sidunud maksukohustuse tekkimist teavitamise või mitteteavitamise faktiga. Ka ei sätestanud ükski tolliformaalsuste läbiviimise ajal kehtinud tollieeskiri konkreetset ametnikupoolset teavitamiskohustust. Küll aga oli isikule antud õigus taotleda omal initsiatiivil tollilt informatsiooni tollieeskirjade kohaldamise kohta (TS § 14 lg 1). Puudutavalt kaebaja väidet, et temal ei olnud praktilist võimalust end Eesti seadustega kurssi viia, rõhutab vastustaja, et õiguse üldise põhimõtte kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest (lad k ignorantia iuris neminem excusat). Kaebaja on maksu subjektina maksusuhte kohustatud pooleks (võlgnikuks) ehk isikuks, kes seaduses sätestatud teokoosseisu ilmnemisel vastutab maksu maksmise või muude seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Riigikohus on 4 sedastanud 09.09.1997 kohtuasjas nr 3-1-1-86-97 tehtud otsuses, et tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg-s 2 sätestatust saab põhimõte, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, toimida tingimusel, et on tagatud reaalne võimalus avaldatud seadusest teada saada ja seda ka mõista. Seega on määravaks see, kas isikul oli füüsiline võimalus seadusega tutvuda (s.t kas seadus oli avaldatud ja kas isiku vabadust ei olnud piiratud) ja piisav intellekt seaduse mõistmiseks. Iga isik peab omaalgatuslikult tundma õppima oma tegevust reguleerivaid norme ja vajadusel pöörduma asjatundjate poole ning mitte ootama olukorra tekkimist, kus tal on vaja oma vastavaid teadmisi juba rakendada. Kõik maksuotsuses viidatud maksustamist reguleerivad õigusaktid olid avaldatud vastavalt kehtivale korrale Eesti Vabariigi ametlikuks väljaandeks olevas Riigi Teatajas, olles seega täitmiseks kohustuslikud. Seega oli antud juhul kaebajale kui Eestisse elama asunud füüsilisele isikule (ümberasujale) riigi poolt tagatud reaalne võimalus tutvuda kehtivas korras avaldatud maksustamist reguleerivate õigusaktidega ning neid ka mõista, samuti ei ole kaebaja viidanud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis oleks takistanud või piiranud tema võimalusi saada mõistmisel abi vastava ala asjatundjatelt või taotleda omal initsiatiivil tollilt informatsiooni tollieeskirjade kohaldamise kohta. Kaebuses leiab J.M.E.K., et kaevatav maksuotsus on ebaõiglane seetõttu, et riik ei ole talle varem maksmise nõuet esitanud, kuid nõuab viivist. Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (
Maksuintress ei ole üldjuhul kokkulepitud laenult laekuv korrapärane finantstulu (erandiks on ajatamine), vaid maksukohustuse täitmisega viivitamise eest määratud lisamakse. Viivis täidab nii kahju hüvitamise funktsiooni (kreeditorile hüvitatakse raha hilisemast laekumisest saamata jäänud finantstulu ning võlgnikult võetakse ära alusetult teenitud tulu) kui ka mõjutusvahendi funktsiooni.
lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu maksuseadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Intressinõudes näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (
Antud juhul kasutas Tallinna Tolliinspektuur
lg-s 4 ettenähtud võimalust ja esitas intressinõude maksuotsuses üheaegselt maksusumma määramisega. Maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivituse aja eest, sõltumata sellest, kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud meeldetuletusi. Intressi arvutamine on välistatud ainult
§-s 119 loetletud juhtudel. Antud juhul ei esinenud
§-s 119 sätestatud intressi mittearvestamise aluseid, mistõttu pidi maksuhaldur intressinõude esitama. Mis puudutab maksunõude esitamise aega, siis peab vastustaja oluliseks rõhutada, et kaebajale kuulunud mootorsõiduki kui isikliku asja võõrandamisest sai toll teada alles pärast kauba vabastamist läbiviidud tollideklaratsiooni järelkontrolli käigus ARK-ilt saadud teabe põhjal.
lg 2 p 1 sätestab riiklikuks maksuhalduriks oleva Maksu-ja Tolliameti ülesandena kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.
TS § 114 lg l sätestas tollideklaratsiooni järelkontrolli teostamise õiguse. Sättest tulenevalt võis toll tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Seega võivad maksustamisel tähendust omavad asjaolud ilmneda alles pärast kauba vabastamist läbiviidava järelkontrolli käigus. Eeltoodust lähtudes kontrollis Tallinna Tolliinspektuur
Kuna teatise adressaadi poolt tolliinspektuurile 09.08.2004 saadetud kirjalikus vastuses ei ilmnenud tasumisele kuuluva maksusumma määramist välistavaid asjaolusid, tegi Tallinna Tolliinspektuur 01.09.2004 kaebajale maksusumma määramiseks maksuotsuse nr 16.2.2-9/98. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, kuna see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele, mistõttu puudub seaduslik alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) J.M.E.K. tõi 21.01.2003 tollideklaratsiooni nr I 19504 21/01/03 alusel ümberasuja isikliku asjana käibemaksuvabalt Eestisse vabasse ringlusse lubamiseks mootorsõiduki Dodge Caravan (tehasetähis 2B4FP25BXWR793766). 2) J.M.E.K. poolt tema isikliku asjana deklareeritud ja maksuvabalt sisseveetud mootorsõiduk Dodge Caravan registreeriti ARK-is 21.01.2003 OÜ Allomer Invest (reg.kood: xxxxxxxx) nimele. Nimetatud asjaolu kinnitas kaebaja ka kohtuistungil (tl.54 pöördel), samuti kinnitab nimetatud asjaolu 21.01.2003 sõiduki ostu-müügileping (tl.44). 3) Maksuvabalt sisseveetud mootorsõiduki Dodge Caravan võõrandamisest kaebaja tolli ei teavitanud. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et mootorsõiduki Dodge Caravan registreerimise ARK-is 21.01.2003 OÜ Allomer Invest nimele tingisid majanduslikud kaalutlused. Oma 09.08.2004 Tallinna Tolliinspektuurile adresseeritud vastuskirjas põhjendab kaebaja auto registreerimist juriidilise isiku nimele asjaoluga, et ta ei saanud autot jätta enda nimele seoses tema abielulahutusprotsessiga Tallinna Linnakohtus (tl.35-36). Kohtuistungil seletas kaebaja, et ARK-is vormistades tuli tal mõte vormistada auto äriühingu nimele, siis saab ta selle eest raha ja sõidab sellega kui äriühingu autoga ( Tl.55). Ümberasuja isiklike asjade maksuvabastust reguleerib TVMS § 3, mille kohaselt võib Eestisse elama asuv füüsiline isik oma isiklikud asjad sisse vedada tollimaksuvabalt. TVMS § 7 lg 1 kohustab maksuvabalt sisseveetud isiklike asjade tasu eest või tasuta kasutada andmisest, tagatiseks andmisest või võõrandamisest tollile ette teatama. Teatamiskohustust ei ole, kui tollimaksuvabalt sisseveetud isiklike asjade vabasse ringlusse lubamise päevast on möödunud üle 12 kuu. Seega sidus seadusandja maksuvabastuse kohaldamise teavitamiskohustusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu eest või tasuta kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise korral enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemist tuleb maksta tollimaks sellise määra alusel, mis kehtib tasu eest või tasuta kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise päeval vastavalt tolli poolt sellel päeval määratud või aktsepteeritud tolliväärtusele. Eeltoodud sätetest nähtuvalt kehtib maksuvabastus tingimusel, et isiklikku asja ei võõrandata ega anta kellegi kasutusse 12 kuu jooksul nende vabasse ringlusse lubamise päevast. Kuna kaebaja võõrandas tema isikliku asjana deklareeritud ja maksuvabalt sisseveetud mootorsõiduki Dodge Caravan 21.01.2003 6 OÜ-le Allomer Invest, tuli tal maksta tollimaks sellise määra alusel, mis kehtis võõrandamise päeval 21.01.2003 vastavalt tolli poolt sellel päeval määratud või aktsepteeritud tolliväärtusele. Kohus leiab, et kaebaja väide, et tal ei olnud võimalust end Eesti seadustega kurssi viia, ei ole tõsiseltvõetav. Äriregistri andmebaasi väljavõttest nähtuvalt on J.M.E.K. alates 29.08.2002.a Eestis registreeritud OÜ Allomer Investment juhatuse liige. Äriregistrisse on kantud OÜ Allomer Investment järgmised tegevusalad: investeerimine, investeeringute ja varade haldamine; sõidukite ja tööstusmasinate müük, import-eksport ja rent; hotellindus, majutusteenused; toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus ning vahendustegevus; tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus, haldamine ja vahendus ning äri- ja majanduskonsultatsioonid. Seega Eesti äriühingu juhatuse liikme ametikohustustest tulenevalt pidi kaebaja tundma piisaval määral ka Eesti maksu- ja tollialast seadusandlust või vähemalt kasutama vastava ala asjatundjate abi vajalike teadmiste saamiseks. Kõik vaidlustatud maksuotsuses viidatud maksustamist reguleerivad õigusaktid (tolliseadustik (RT 12001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17; 26, 156), käibemaksuseadus (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658), tollimaksuvabastuse seadus (RT I 2002, 84, 493)) olid 2002 ja 2003 aastatel avaldatud vastavalt kehtivale korrale Eesti Vabariigi ametlikuks väljaandeks olevas Riigi Teatajas. Seega oli kaebajale riigi poolt tagatud reaalne võimalus tutvuda kehtivas korras avaldatud maksustamist reguleerivate õigusaktidega ning neid ka mõista. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud või piiranud tema võimalusi saada mõistmisel abi vastava ala asjatundjatelt. Kohtuistungil seletas kaebaja, et ta on elanud vaheldumisi Eestis ja Ameerika Ühendriikides ning oma vara erinevatesse riikidesse viimisel on ta tundnud huvi vastava riigi õigusliku regulatsiooni vastu. Samuti seletas kaebaja kohtuistungil, et tal oli auto Eestisse toomisel teada, et Soomes märgitakse auto maale toomisel tollideklaratsiooni auto hind ja käibemaks ning samal deklaratsioonil nähtuvad summad, mis tuleb maksta auto võõrandamisel. Samuti on Soomes auto registreerimisel kirjas, et autot ei tohi võõrandada, et võõrandamisel tuleb tasuda käibemaks (tl.5354). Eeltoodut arvestades ei ole millegagi põhjendatud kaebaja väidetav huvi puudus Eesti vastava õigusliku regulatsiooni vastu ning TS § 14 lg.-st 1 tuleneva õiguse, saada tollilt informatsiooni tollieeskirjade kohaldamise kohta, väidetav kasutamata jätmine. Kusjuures kaebaja seletas kohtuistungil, et auto oli Ameerika Ühendriikides registreeritud, sõitis Eestis alates 2002.a. Tuttavad soovitasid auto Eestisse tuua ja enda nimele registreerida. Tuttavad ütlesid, et auto Eestisse toomisel ei pea kaebaja mingit maksu maksma (tl.55 pöördel- 56). Seega oli kaebajal tegelikult huvi auto Eestisse toomise ja selle maksustamise vastu. Kaebaja seletuse kohaselt palus ta oma auto käibemaksuvabalt Eestisse toomise avalduse kirjutada tollitöötajal, kuna ta ise ei osanud avaldust kirjutada (tl.55pöördel). Seega oli kaebaja teadlik, et tema kui ümberasuja vara suhtes kohaldatakse maksuvabastust ning sellest tulenevalt oli kaebajal ka kohustus vastavate maksuvabastustingimustega tutvuda. Alusetu ja väär on kaebuse esitaja seisukoht, millest tulenevalt peaks maksukohustuse tekkimisele igal juhul eelnema kohustatud poole süüline käitumine.
§-s 2 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Seega on maksu puhul tegemist rahalise kohustusega ning maksukohustus tekib vahetult maksuseaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel. Maks ei ole rahaline mõjutusvahend (trahv, rahaline karistus), mille suurus peab vastama õigusrikkuja tegevuse raskusele ja süü vormile. Samuti ei sõltu maksukohustuse tekkimine asjaolust, kas maksukohustuslane maksukohustuse olemasolust teadlik on. 7 Puudutavalt kaebuse argumente maksunõude esitamisest üle pooleteist aasta pärast auto võõrandamist leiab kohus järgmist: maksunõue tekib vahetult seaduse alusel, sõltumata maksuhalduri tegevusest. Maksuotsus on õigussuhet tuvastav, mitte õigussuhet tekitav haldusakt. Kuni maksunõue ei ole aegunud, võib seda alati täitmisele pöörata. Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p 1 on riiklikuks maksuhalduriks oleva Maksu-ja Tolliameti ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. TS § 114 lg l sätestas tollideklaratsiooni järelkontrolli teostamise õiguse. Nimetatud sätte kohaselt võis toll tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt kontrollis Tallinna Tolliinspektuur
lg 1 p 5).
lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Intressinõudes näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (
Vastavalt
lg 4 võib maksuhaldur maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse täitmise nõude. Käesoleval juhul ongi vastustaja esitanud intressinõude maksuotsuses üheaegselt maksusumma määramisega. Intressikohustus kujutab endast objektiivset vastutust, s.t kohustus ei eelda maksumaksja süülist käitumist. Intressi arvutamine on välistatud ainult
§-s 119 loetletud juhtudel. Sellist seisukohta on väljendanud L.Lehis raamatus „Maksuõigus“ Tallinn 2004: Kirjastus Juura lk.200. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga.
lg.5 näeb ette intressist vabastamise võimaluse juhul, kui maksuhaldur on andnud maksukohustuslasele kirjalikult eksitavat või valet teavet ja vale teave tõi kaasa maksusumma vähemdeklareerimise või -tasumise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks kaebajale maksuhalduri poolt kirjalikult eksitava või vale teabe andmine.
lg 1 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tema õigusi puudutava haldusakti andmisel esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajale nimetatud võimalus Tallinna Tolliinspektuuri 07.07.2004 teatisega nr 16.2.2-9/90 antud ning kaebaja on oma arvamuse ja vastuväited 09.08.2004 esitanud (tl.35-36). Seega on kaebajale olnud tagatud ärakuulamisõigus. Aili Maasik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.