← Eesti

3-06-1571/12

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 7.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1571 Haldusasi OÜ * kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.juuni 2006 korralduse nr 1448-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.augusti 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ *, esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi ja Viive Näslund RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 18.augusti 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1571 muutmata ja Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale edasi kaevata ei saa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavalitsuse 28.juuni 2006 korraldusega nr 1448-k otsustati seada Tallinna linna omandis olevale * / * kinnistule hoonestusõigus eelläbirääkimistega pakkumise korras. 32 ha suurune maa-ala soovitakse heakorrastada ja ehitada Pae puhkeala, puhastada veekogu, ehitada veekogu teenindavad rajatised, pargiala rajatised, teed, Lasnamäe LOV büroohoone, samuti elamud ja ärihooned. Korralduses määrati hoonestusõiguse, pakkumismenetluse ja muud tingimused. Muuhulgas kehtestati pakkujale kokkuvõtlikult järgmised lisatingimused: pakkuja peab olema kas 1) ehitusettevõtja, kes on maksevõimeline ja esitab pangagarantii, 3-06-1571 aastakäibega vähemalt 350 miljonit krooni ja puhaskasumiga 30 miljonit krooni, kes on ehitanud viimase kolme aasta jooksul äri- ja ühiskondlike hoonete pindasid vähemalt 25 000 m2 või 2) isik, kelle kohustuste täitmise garanteerib 110 miljoni krooni ulatuses ehitusettevõtja, kes vastab eespool nimetatud tingimustele. Hindamiskriteeriumid on järgnevad: 10 % annab hoonestusõiguse tasu, 30 % hoonestusmaht ja 60 % detailplaneeringu eskiis.
  2. Tallinna Maa-ameti 6.juuli 2006 käskkirjaga nr 9-1/103 kinnitati pakkumismenetluse läbiviimise detailsem kord.
  3. OÜ * esitas 4.augustil 2006 halduskohtule kaebuse, milles paluti Tallinna Linnavalitsuse 28.juuni 2006 korraldus nr 1448-k tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta konkursi tingimused ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada vaidlustatud korralduse kehtivus. Taotluse põhjenduste kohaselt toob menetluse jätkamine ja kaebaja konkursilt eemale jäämine talle kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebuse rahuldamise korral oleks projekti realiseerimise tagajärgede kõrvaldamine raske või võimatu.
  4. Vastustaja vaidles taotluse rahuldamisele vastu. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Pae puhkeala väljaehitamiseks esineb kaalukas avalik huvi.
  5. Tallinna Halduskohtu 18.augusti 2006 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt : lubati vaidlustatud korraldusega väljakuulutatud eelläbirääkimistega pakkumismenetlust jätkata läbirääkimiste pidamiseni ja lõplike pakkumiste esitamiseni, kuid keelati lõplike pakkumiste avamine ja sellele järgnevad toimingud. Ülejäänud osas jäeti taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni Tallinna Halduskohtu otsuse tegemiseni. Määruse põhjendused: 1) Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest konkursitingimuste vastavus mõistlikkuse, võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele on vaieldav. Kaebuse põhjendatus saab selles haldusasjas selguda asja sisulise arutamise käigus pärast kõigi asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude põhjalikku analüüsimist. 2) Esialgse õiguskaitsega tuleb ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimine, samas arvestades avalikku huvi, et pakkumismenetlus ei seiskuks põhjendamatult. Konkurss tuleb peatada proportsionaalselt, so ainult selles osas, milles selle jätkumine välistaks kaebuse eesmärkide saavutamise. Põhjendatud ei ole keelata esialgsete toimingute tegemist – pakkumiste esitamist ja eelläbirääkimiste pidamist (Maa-ameti 6.juuli 2006 käskkirja punktid 1 – 2.8.7), kuid keelata tuleb parima pakkumise väljaselgitamine (tulemuste kinnitamine) ja võitjaga lepingu sõlmimine, sest see muudaks kohtuotsuse täitmise (uue konkursi korraldamise) raskendatuks, kui mitte võimatuks. 3) Esialgne õiguskaitse kehtib kuni esimese astme kohtu otsuse tegemiseni, misjärel saab kohus esialgse õiguskaitse jätkuva vajalikkuse ja põhjendatuse ümber hinnata, arvestades kohtuotsuses antavat sisulist hinnangut kaebaja õiguste rikkumisele. Eeldatavasti jõuab halduskohus lahendini mõne kuu jooksul, sama kaua võib hinnanguliselt aega võtta pakkumiste esitamine ja läbirääkimiste pidamine. Seega ei riku esialgse õiguskaitse abinõu avalikku huvi konkurss kiiresti läbi viia ja tagab mõlema poole huvide kaitse. 2

(4)3-06-1571 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Tallinna Linnavalitsuse määruskaebuses paluti halduskohtu 18.augusti 2006 määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja pole tõendanud, et korraldusega määratud pakkumismenetluse tingimused ei võimalda tal pakkumises osaleda, ega ka seda, et kui tingimused vastaksid kaebaja poolt soovitule, saaks ta pakkumismenetluses osaleda. Olukorras, kus kaebajal puudub seadusest tulenev õigus pakkumismenetluses osaleda, ei saa tema osalemist takistavad pakkumismenetluse tingimused kaebaja õigusi rikkuda. Olukorras, kus kaebaja õigusi pole rikutud, puudub tal kohtusse pöördumise õigus, mistõttu esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ka seetõttu, et esialgsete pakkumiste esitamise tähtaeg, mida kaebaja peab ebamõistlikuks, tuleneb mitte korraldusest, vaid Tallinna Maa-ameti käskkirjast, mida kaebaja pole vaidlustanud. 2) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riku avalikku huvi konkursi kiireks läbiviimiseks. Vastustaja on kavandanud viia pakkumismenetlus lõpule võimalikult kiiresti, et tagada Pae puhkeala kiire korrastamine ja ohutuks muutmine, Lasnamäe LOV, linnaosa sotsiaalosakonna ja raamatukogu ruumide valmimine ning saada hoonestusõiguse seadmise eest võimalikult suurt tasu. Vastustaja soovib eduka pakkuja välja selgitada septembri lõpuks. Haldusasja menetlemine kestab Tallinna Halduskohtus sageli enam kui aasta. Lõplike pakkumiste avamise keelamine kuni otsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas ei võimalda kavandatud ajaks pakkumismenetlust lõpule viia ning seega rikub esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi konkursi kiireks läbiviimiseks.
  2. Kaebuse esitaja vastuses paluti esialgset õiguskaitset mitte tühistada ja jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Määruskaebuses on korduvalt toodud eksitavaid väiteid, nagu oleks esialgset õiguskaitset kohaldatud kohtuotsuse jõustumiseni. Õiguskaitse kehtib halduskohtu otsuse tegemiseni. 2) Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Ebaõiged on väited, et kaebaja ei saa pakkumismenetluses osaleda, kuna ta ei vasta pakkujatele esitatavatele nõuetele. Kaebuse põhiväide ongi see, et pakkumise tingimused piiravad põhjendamatult ja ebaseaduslikult pakkujate ringi. Lisatingimustega on asutud ebavõrdselt kohtlema isikuid, kes sooviksid kinnistut enda kasutusse saada. Väljakuulutatud tingimused ei võimalda kaebajal pakkumise tegemiseks kvalifitseeruda, samas on ta suuteline täitma pakkumise eesmärke seaduslikel, põhjendatud ja mõistlikel tingimustel. Vaidlustatud korraldus piirab kaebaja õigusi. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta vaidlustas pakkumise tingimused esimesel võimalusel ning ei esitanud teadlikult tingimustele mittevastavat pakkumist, et seejärel hakata vaidlustama mittevastava pakkumise kvalifitseerimata jätmist. Väide pakkumiste esitamise tähtaja ebamõistlikkuse kohta on vaid üks paljudest kaebuse väidetest ning selle väidetav perspektiivitus ei näita veel, et kaebus on tervikuna perspektiivitu. Kaebuse nõudes ei ole tõepoolest nimetatud Tallinna Maa-ameti käskkirja, mis aga ei tähenda käskkirja vaidlustamata jätmist – seda on tehtud kaebuse põhjendavas osas (p 4). Pealegi on käskkiri antud korralduse alusel ja neid tuleb vaadelda koos. Kaebaja kavatseb kaebuse sõnastust formaalse korrektsuse huvides korrigeerida. 3) Vaidlustatud korralduse punktist 1 tulenevalt on avalik huvi suunatud üksnes Pae puhkeala kiirele korrastamisele ja turvalise keskkonna loomisele. Määruskaebuses osutatud linna asutuste ruumide kiire rajamine ja hoonestusõiguse tasu saamine võivad küll olla avalikes huvides, kuid huvi suunatust nende eesmärkide kiirele saavutamisele korraldus ei kajasta. Seega on määruskaebuse väited nimetatud osas eksitavad, samas ka paljasõnalised. 3
(4)3-06-1571 Kaitstavaks hüveks on parima võimaliku lahenduse leidmine avaliku ruumi kasutamiseks, piiratavaks huviks soov määrata need võimalikult kiiresti. Pikaks ajaks avaliku ruumi kasutamise tingimuste parimal võimalikul viisil kindlaksmääramise tagamine on ilmselgelt olulisem sellest, et ala heakorrastamine ja linna asutustele uute ruumide leidmine võib esimese astme kohtumenetluse aja võrra edasi lükkuda. Isegi kui väited ala ohtlikkuse kohta oleksid tõendatud, pole see määrav. Vaadeldav ala on olnud samas seisundis aastakümneid ning konkursi tulemusena ehitamise mõju pikaajalisust arvestades ei ole probleemi lahendamisega kiirustamine õigustatud. Huvi asja kiireks lahendamiseks ei saa põhjendada õiguskaitseorganite ja kohaliku omavalitsuse suutmatusega tagada oma territooriumil ja kinnistul kord ning ohutusnõuete järgimine. Linnaosa valitsuse ruumikitsikust on võimalik lahendada ruumide üürimisega (ka konkursi tulemusena ei saa neid tasuta) ning avaliku korra tagamine on linna ja õiguskaitseorganite kohustus sõltumata ala hoonestamisest ning heakorrastamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Vaidlustatud esialgse õiguskaitse määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ega muutmiseks alust.
  2. Ringkonnakohus jagab esimese astme kohtu seisukohta, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja õiguste rikkumist ei saa käesolevas asjas välistada.
  3. Pole kahtlust, et esialgne õiguskaitse riivab avalikku huvi linnavalitsuse poolt kavandatut takistusteta ja viivitamatult ellu viia. Samas ei veena asjas esitatud materjalid ja määruskaebuse väited ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus oleks teinud vastanduvate huvide hindamisel kaalutlusvea. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse osalise rahuldamise ja õiguskaitse abinõ u kehtivusele seadusega võimaldatust lühema tähtaja määramisega arvestanud piisaval määral nii kaebaja õiguskaitse vajadust kui ka avaliku huvi kavandatu võimalikult kiiresti ellu viia. Asjaolude selginemisel on kohtul võimalik esialgse õiguskaitse määrus tühistada ka varasemas menetlusstaadiumis, kui seda on esimese astme kohtu sisulise lahendi tegemine. Asja sisuline läbivaatamine on määratud juba 14.septembriks
  4. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.