KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1652 Haldusasi OÜ * kaebus keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirja nr 889 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.08.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta OÜ * määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- augusti 2006 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD HKMS § 122 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirjaga nr 889 „Riigivara müügi valikpakkumise tulemuste kinnitamine“ muudeti 12.07.2006 käskkirja nr 816 selliselt, et Tallinnas * asuva riigivara müügiks korraldatud valikpakkumisel tunnistati parimaks pakkumiseks * OÜ pakkumine, ent seoses viimase tahteavaldusega müügilepingut vastavalt esitatud pakkumisele mitte sõlmida ning seoses tagatise sissenõudmisega otsustati jätta müügileping temaga sõlmimata ja sõlmida see paremuselt teise pakkumise teinud ** AS-ga.
- 18.08.2006 halduskohtule esitatud kaebuses taotles * OÜ keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirja nr 889 tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) kaebuse esitaja ei ole taganenud oma pakkumisest ja see poleks olnud ka õiguslikult võ imalik; 2) asjaolu, et riik nõudis sisse kaebaja poolt esitatud pakkumise tagatise, ei saa olla kaebaja tahte väljenduseks ja seeläbi käskkirja põhistavaks asjaoluks; 3) seadus ei näe ette võimalust sõlmida lepingut kellegagi peale parima pakkuja; 4) riigil puudus pädevus vaidlustatud käskkirja vastuvõtmiseks; 5) vaidlustatud käskkirja vastuvõtmisel on tehtud olulisi menetlusvigu. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirja nr 889 kehtivus, keela ta vastustajal * kinnistu võõrandamisele suunatud toimingute tegemine ja kanda kinnistusraamatusse vastav käsutamise keelumärge. 3-06-1652 Taotluse kohaselt on esialgne õiguskaitse vajalik, sest vastasel korral võõrandatakse vaidlusalune kinnistu AS-le ** ja kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks. Vaidlusaluse kinnistu võõrandamine kolmandale isikule kahjustaks pöördumatult kaebaja õigust kinnistu omandamiseks, ent kinnistu võõrandamise ajutisest keelamisest ei tekiks samaväärset kahju avalikele huvidele, liiatigi on kaebaja poolt pakutud hind 6 miljoni krooni võrra suurem, kui AS ** poolt pakutu. Esialgse õiguskaitse koha ldamine rikub küll AS ** õigusi, ent viimasel ei ole veel tekkinud õiguspärast ootust kinnistut omandada, sest talle vastava õiguse andva käskkirja vaidlustamistähtaeg ei ole veel möödunud.
- Keskkonnaministeerium palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja on oma taotluses jätnud kohtule märkimata mitu olulist asjaolu, sealhulgas selle, et ta esitas Harju Maakohtule hagi nõudega tunnustada õigust mitte sõlmida * müügi-ja asjaõiguslepingut, samuti selle, et kaebuse esitajale oli teada notari otsus tehing edasi lükata. Vastustaja arvates on kaebus äärmiselt vähe perspektiivikas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtuotsuse täitmist võimatuks, kuna isegi käskkirja nr 889 tühistamise korral ei saaks kaebuse esitaja nõuda kinnistu võõrandamist endale – pärast 01.09.2006 (mil lõppeb pakkumiste jõusolek) ei saa ka parima pakkumise teinud isik nõuda riigilt kinnistu võõrandamist. Antud asjas kaalub avalik huvi igal juhul üles kaebuse esitaja erahuvi, milleks tegelikult on üksnes õigusliku segaduse loomine.
- AS ** leidis, et esialgse õiguskaitse koha ldamine rikuks tema õigusi, mistõttu palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 23.08.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1) Kohus nõustus vastustajaga, et halduskohtule 28.07.2006 esitatud kaebusest ja maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtub ilmselgelt, et kaebaja ei soovinud * asuvat riigivara oma pakkumises esitatud tingimustel omandada. Seega tingis käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja andmise kaebaja enese käitumine, millest oli võimalik mõistlikult aru saada, et kaebuse esitaja lepingut sõlmida ei soovi ning vastustaja huvi võõrandada riigivara enne valikpakkumisel esitatud kõigi pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist. Sisuliselt on kaebaja esitanud kohtutesse risti vastupidiseid eesmärke taotlevad kaebused ja hagid. Väljendades erinevates avaldustes sõnaselgelt kord tahet * asuvat riigivara osta, kord aga tahet esitatud pakkumisega mitte seotud olla, on kaebaja käitunud pahauskselt. Sellisele seisukohale jõudis halduskohus juba 02.08.2006 määruses haldusasjas nr 3-06-1492, mida kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Kohus leidis jätkuvalt, et heade kommete vastane ja halvas usus käitumine annab iseenesest aluse keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest, arvestades asjaolu, et kaebaja on oma vastuolulise ja ebamõistliku käitumisega, samuti teadlikult ja vabatahtlikult menetluses osalemisega ise põhjustanud kujunenud olukorra. Esialgse õiguskaitse sätted on mõeldud kaitsma igaüht riigivõimu omavoli eest, mitte halvas usus võetud riskide realiseerumise eest. 2) Vastustaja tõi õigesti välja, et 01.09.2006 lõppeb kõigi valikpakkumisel esitatud pakkumiste kehtivus ja seejärel ei ole ka parima pakkumise teinud isikul õigust nõuda endaga müügilepingu sõlmimist. Kuna on välistatud, et käesolevas vaidluses jõustuks kohtulahend enne 01.09.2006, siis saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa üksnes negatiivse tagajärje vastustajale ja kolmandale isikule, ent ei aitaks kaebajal saavutada soovitud eesmärki. * müügi nurjamine iseenesest ei tohi aga olla kaebaja eesmärgiks. Eeltoodus t tulenevalt kaaluvad antud juhul avalik huvi ja kolmanda isiku õigused üles kaebuse esitaja huvi – ühelt poolt ei aitaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajal oma väidetavat eesmärki (kinnistu omandamine) saavutada ning teiselt poolt tuleb märkida, et juhul kui kaebus siiski rahuldatakse, on kaebajal õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Samasugust õigust ei ole aga ei vastustajal ega kolmandal isikul juhul, kui kaebus jäetakse rahuldamata. 2
(4)3-06-1652 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- OÜ * määruskaebus es paluti tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. 1) Kohus hindas kaebuse perspektiivikust vaid kaebuse esitaja tegevuse ja vaidlustatud käskkirja väidetavate seoste kaudu, jättes tähelepanuta kaebaja põhjendused kohtule 28.07.2006 esitatud kaebuse eesmärkide kohta. Tähelepanuta jäi selgitus, miks ei saanud seda kaebust tõlgendada tahteavaldusena lepingu sõlmimata jätmiseks. Kaebaja soovis varasema kohtusse pöördumise kaudu kontrollida, kas tema arvamus õiguste rikkumise kohta on õige ja lootis saada nende rikkumiste vastu kaitset. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja põhjenduse, et kohtule esitatud kaebuse tõlgendamine soovina loobuda tehingu tegemisest oli vastuolus kaebaja järgneva käitumisega. Kaebaja kinnitas 02.08.2006 kirjas vastustajale soovi tehingu tegemiseks kokkulepitud ajal. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja põhjenduse, et õiguslikult ei olekski kaebaja saanud pakkumisest taganeda. Kaebuse perspektiivikuse hindamisel pidanuks kohus võtma seisukoha ka taganemise õigusliku lubatavuse kohta. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja põhjenduse, et vaidlusaluse käskkirja kehtestamisel esinesid olulised menetlusvead. Käskkirja andmisel rikuti ärakuulamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Riik tõlgendas kohtusse esitatud kaebust tehingu tegemisest keeldumisena, kuid ei küsinud selle kohta kaebajalt selgitusi. Kaebaja arvates puudus ministril vaidlusealuse käskkirja kehtestamiseks pädevus. Kohus oleks pidanud võtma selle kohta seisukoha kaebuse perspektiivikuse hindamisel. Kohus jättis tähelepanuta, et tagatise sissenõudmine riigi poolt ei saanud õigustada käskkirja kehtestamist. 2) Väär on kohtu seisukoht, nagu ei aitaks esialgse õiguskaitse kohaldamine saavutada kaebuses väljendatud eesmärki. 23.08.2006 tehtud määruses polnud õige keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendustega, mis puudutavad pärast 01.09.2006 algavat ajaperioodi. Parima pakkumise teinud isiku subjektiivne avalik õigus riigivara omandamiseks, mis tuleneb riigivaraseaduse § 31 lg-st 2, jääb kehtima ka juhul, kui riik keeldub temaga tehingu tegemisest enne riigi enda poolt enampakkumise läbiviimiseks kehtestatud tähtpäeva. 3) Vastustaja ja kolmanda isiku huvide kahjustamise oht ei ole tegelik. Käskkirjast nähtuvalt puudub vastustajal õigus kinnistu võõrandamiseks mõnele teisele isikule (sh ** AS- le). Kinnistu saab võõrandada vaid parima pakkumise teinud isikule (riigivaraseaduse § 31 lg 2). Tehingu tegemine iga teise isikuga oleks tühine. Seda seisukohta toetab Riigikohtu 29.
- 2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-00 (TÜ * hagi AS * ja Eesti Vabariigi vastu).
- AS ** 29.08.2006 vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata.
- Keskkonnaministeerium palus 01.09.2006 ringkonnakohtule saabunud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja leidis, et kaebaja väited ei lükka ümber määruse seisukohti. Vastustaja märkis, et 31.08.2006 sõlmiti Tallinna notar Evelin Rootsi juures vastustaja ja AS ** vahel vaidlusaluse kinnistu notariaalne müügi- ja asjaõigusleping RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus leidis kaevatavas määruses, et vaidlustatud käskkirja andmise on peaasjalikult tinginud kaebuse esitaja enese vastuoluline ja pahauskne käitumine; isegi kui eeldada kaebuses esitatud väidete õigsust ja vaidlustatud käskkirja õigusvastasust, ei aitaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaitsta kaebuse esitaja väidetavat huvi; avalik huvi ja kolmanda isiku õigused kaaluvad üles pahauskselt käitunud kaebuse esitaja huvid.
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebuse esitaja vastuoluline, heade kommete vastane ja 3
(4)3-06-1652 halvas usus käitumine Tallinnas * asuva kinnistu eelläbirääkimistega pakkumise (valikpakkumise) menetluse jooksul annab aluse keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest ning esitatud pakkumisest taganemise õigusliku lubatavuse küsimus ei oma esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tähtsust ja lahendatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei jäta halduskohtule 28.07.2006 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-061492) sisu ja taotlused (milles muuhulgas paluti tühistada keskkonnaministri 12.07.2006 käskkiri nr 816 „Riigivara müügi valikpakkumise tulemuste kinnitamine“ ka kaebuse esitaja pakkumise parimaks pakkumiseks tunnistamise osas) ning Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse sisu ja taotlused (milles paluti tunnustada OÜ * õigust mitte sõlmida * asuva kinnistu notariaalset müügilepingut ja asjaõiguslepingut ning tunnustada OÜ * õigust mitte sõlmida * valikpakkumise raames ettevõtte notariaalset müügilepingut ja asjaõiguslepingut) ruumi kahtluseks, et kaebuse esitaja eesmärgiks oli eelkõige lepingu sõlmimise ja lepingu sõlmimata jätmisest tulenevate rahaliste nõuete esitamise ärahoidmine.
- Kuna kaebuse esitaja on vastuolulise ja pahauskse käitumisega ise loonud olukorra, kus tal ei ole võimalik vaidlusalust riigivara omandada, ei kaalu tema huvid üles ava likku huvi.
- Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral oleksid avalikud huvid saanud kahjustada pakkumismenetluse nurjumise tõttu ning riik ei saaks nõuda kaebuse esitajalt kahjude hüvitamist (HKMS § 12² lg 7) ega sisse nõuda garantiid. Kaebuse rahuldamise korral on kaebajal õigus nõuda talle tekitatud kahjude hüvitamist.
- Keskkonnaministeeriumi vastusest määruskaebusele nähtub, et kaevatava käskkirja alusel sõlmiti 31.08.2006 vastustaja ja kolmanda isiku vahel * asuva kinnistu notariaalne müügi- ja asjaõigusleping. Pärast riigivara müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist ei saaks ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse korral keelata enam vastustajal * kinnistu võõrandamisele suunatud toimingute tegemist. Esialgse õiguskait se taotluse põhjendatuse korral oleks aga kinnistusraamatus märke tegemise kohta andmete puudumisel võimalik teha kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge, kuid nii nagu halduskohus ei pea ka ringkonnakohus õigeks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
- Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrus muutmata. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)