S § 60 lg 1, § 61 lg 2,4 kohus, otsustas:
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Lk 1 / 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu on sõlmitud 02.11.2001.a. Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud tütar elab hageja juures ning on hageja ülalpidamisel, kostja toetab hagejat lapseülalpidamiseks minimaalselt (näiteks märtsikuus 500 krooni). Eeltoodust lähtuvalt palub hageja kohtul, kostjalt välja mõista igakuiselt 1500 krooni tütre ülalpidamiseks. II Kostja Y kirjalik vastus (tl 12) Kostja nõustub hageja poolt esitatud hagiavaldusega ning on nõus maksma lapsele elatist summas 1500 krooni kuus. Kostja vaidleb vastu hageja väidetele, et kostja toetab last minimaalselt. Lisaks hageja poolt märgitud 500 kroonile märtsis, kandis kostja hageja arveldusarvele veel 1000 krooni märtsi kuu eest ning seda enne hagiavalduse kättesaamist. Kostja on oma materiaalsete võimaluste piires alati last toetanud. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde, lisades et ta on nõus asja arutama ilma kostjata. Hageja on nõus, et elatis mõistetakse välja alates 01.05.2006.a., kuna eelnevatel kuudel on kostja materiaalselt toetanud. Kostja on esitanud kohtule avalduse asja arutada ilma tema osavõtuta kohtuistungilt (tl 16). Kostja on hagiavaldusega nõus ning ei oma omapoolseid vastuväiteid. IV Kohtu põhjendused, kohtukulude jaotus Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ta on kohtule kirjalikult vastanud, milles ta ei vaidle vastu esitatud nõudele. Seega leiab kohus, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja on võimalik asi sisuliselt lahendada. Sünnitunnistusega (tl 6) on tõendatud xxxxx. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud X ja isana Y. Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, mis praegusel hetkel on 3000 kr ning millest pool moodustab 1500 kr. Hageja nõudeks kohtuistungil jäi elatise suurus 1500 krooni ülalpidamiseks. Kostja maksmise kohustusele vastu ei vaidle, ning on nõus maksma igakuiselt 1500 krooni hagejale lapse ülalpidamiseks. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt alates 01.05.2006.a. igakuist elatusraha maksmist hagejale alaealise tütre ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni . Kui, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäär tõuseb, tõuseb vastavalt sellele igakuine elatusraha lapsele.
lg 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis.
lg 1 ja 3 alusel asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lk 2 / 2
lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Lk 3 / 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.