2-05-15780/2

Tsiviilasi nr 2-05-15780 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Lahendi tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17.juuli

1. a kell 14.00 Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleis 2-05-15780 Tsiviilasi Ülenurme valla avaldus eestkoste seadmiseks Menetlusosalised ja nende
   esindajad
   
   
   
   
   
   avaldaja Ülenurme vald Ülenurme Vallavalitsuse kaudu (RK 75007422, Pargi 2 Tõrvandi side 61701 Ülenurme alevik Ülenurme vald Tartu maakond); seaduslik esindaja vallavanem Aivar Aleksejev; lepinguline esindaja Kaja-Mai Reimann; eestkostet vajav asjast puudutatud isik X lepinguline esindaja advokaat Aivar Hint; eestkostjaks taotlev asjast puudutatud isik A.V. asjast puudutatud isik I.M. RESOLUTSIOON Juhindudes PsAS § 1 lg 3, § 9, § 11, SHKS § 18, § 19 lg 1 p 1 ja 2, lg 3, § 31, § 32 lg 1, TsÜS § 8 lg 2 ja 3, PerS § 92 lg 4, § 93, § 95 lg 1-3, § 98, TsMS § 475 lg 1 p 5 ja 6, § 478, 479, § 520-526, § 533 p 1, § 538, § 660 lg 1, § 661, kohus otsustas: avaldus rahuldada.
2. Seada eestkoste X kõigi asjade ajamiseks ning tunnistada X valimisõiguse osas teovõimetuks.
3. Määrata X eestkostjaks A.V. ning anda talle kõik seadusliku esindaja (eestkostja) volitused X suhtes.
4. Otsustada seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine kolme aasta jooksul määruse tegemisest alates. Menetluskulud Välja mõista riigituludest õigusabi osutamise kulud 2749.40 kr (s.h käibemaks 18%) OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks. Määruskaebuse esitamine Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Lk 1 / 5 Tsiviilasi nr 2-05-15780 Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruse jõustumine, täitmine ja kättetoimetamine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte. Määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida määruse teatavakstegemise viis. Teavitada X valimisõiguse äravõtmisest valijate nimekirja pidavat asutust ehk kohalikku omavalitsust. ASJAOLUD Avalduse sisu X on üksik Ülenurme valla elanik, kes oma vanuse tõttu ei saa hakkama enda elu korraldamisega. Alates 25.augustist 2003.a viibib X. Hooldustasu arved maksab Ülenurme vald. Hooldekodu tingimustes tuleb ta oma eluga toime. Hooldekodu juhataja Elle Oti hinnangul elab ta sageli mõtetega minevikus, ei saa asjadest tõepäraselt aru ja ei tunne alati tema jaoks tuttavaid inimesi ära. X ei saa hakkama oma vara valdamise ja haldamisega, mis asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas. Varaks on vallasvara, üksikelamu ja kõrvalhooned, mis moodustavad X talu. Maa on elamu juurde erastamata ja kinnistu moodustamata. Oma kõrge ea tõttu on oht, et teda kasutatakse ära ja ta võib sõlmida teda kahjustada võivaid lepinguid, mistõttu ta võib oma varast ilma jääda. X isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkoste. Menetluse käik 02.09.2005.a määras kohus X kohtupsühhiaatriaekspertiisi ning esitas ekspertidele järgmised küsimused:
5. Kas uuritaval esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida?
6. Tulenevalt eelnevast, kas ja milliseid tehinguid konkreetselt saab või ei saa uuritav teha ilma eestkostja nõusolekuta?
7. Tulenevalt eelnevast, kas uuritav on võimeline teostama valimisõigust?
8. Kas uuritav on oma vaimsest (tervislikust) seisundist tulenevalt ohtlik iseendale ja teistele?
9. Kas uuritav vajab (pidevat) meditsiinilist või muud liiki järelevalvet teistelt isikutelt?
10. Kas uuritav vajab eelnevast tulenevalt paigutamist hoolekandeasutusse, ja kui vajab, siis millist liiki hoolekandeasutusse?
11. Kas uuritava vaimne seisund (tervis) võimaldab anda tal oma arvamust talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta? Lk 2 / 5 Tsiviilasi nr 2-05-15780
12. Kas uuritava vaimne seisund (tervis) võimaldab tema osavõttu kohtuistungist (kas ta on võimeline kohtuistungil osalema) ja ise oma õigusi ning huve kaitsta? Kuna esimeses ekspertiisaktis ei olnud ekspertide poolt esitatud vastust küsimusele, kas isik suudab kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, kuigi aktist võis välja lugeda selle, et tegemist on piiratud teovõimelise isikuga, kes põeb dementsust ja on orienteeritud ajas, kuid puudub konkreetne vastus, kas a suudab oma tegusid juhtida ja neist kestvalt aru saada, siis kohus tegi ekspertidele täiendavalt ülesandeks küsimusel vastata. Kuna kaks akti on sisuliselt kattuvad, siis kohaldab kohus tõendina viimast eksperdiarvamust, s.o 13.03.
13. a akti. Ekspertiisiakt Ekspertiisi teostamisel on kasutatud tsiviilasja 2-1880/05 toimikut ja psühhiaatriaekspertide isiklikke vaatlusandmeid. Ekspertiis on teostatud ambulatoorselt 15.09.05 Aarikese hooldekodus, sest Ülenurme valla sotsiaalnõuniku sõnul on tegemist mittetransporditava ekspertiisialusega. Intervjueeritava ekspertiisialuse X näol on tegemist vaid WC ja söömise puhuks voodist väljuva inimesega, kelle liikumistrajektoor piirdub paari meetriga oma toas. Selle tõendiks on potitooli kasutamine otse oma voodijalutsi juures mitme inimesega toas, ehkki WC ei asu rohkem kui seitse meetrit tema voodist. X kuulmine on sedavõrd nõrgenenud, et temaga tuleb arusaamise saavutamiseks rääkida hästi valjul häälel umbes meetri kauguselt, seejuures silmsidet pidades ja intensiivselt suud liigutades. Üle ühe on vaja küsimusi korrata, et saavutada intervjueeritava poolt arusaav kuulmine. Intervjuu sisaldas küsimusi X sündimise aja ja koha kohta ning tema neiupõlvenime, ema ja isa nime, õdede-vendade nimede ja vanuselise järgnevuse, nende laste, kooliskäimise, tööalade ja -kohtade, abiellumise, oma laste, oma kodu, koduhoidja, hooldekodu, hooldekodus viibimise ajaja tingimuste, riigi ja ühiskonna, riigijuhi, testamendi mõiste ja kingituse mõiste kohta. Nendele küsimustele vastates rääkis X järgmist: On sündinud xxxxx. X on käinud kolm aastat Reola koolis, töötanud põllutöölisena ja karjalaudas talitajana-lüpsjana. Ei suutnud vastata, kunas mehele läinud ja jättis vastamata ka küsimuse mehe nime kohta sõnadega "ah ei mäleta". Omal lapsi ei olnud. Õdede kohta rääkis, et neid "oli kokku neli õde". Õde "Olga on kõige noorem, on Austraalias". Uuritav loetleb õdesid edasi tagasi ja püüab neid mitut moodi vanuse järgi järjestada. "Teine on õde Elfrida. Kolmas õde on tema ise. Neljas on õde E.M., kellel üks laps." Kas õde elab? "Vast elab, ei tea". Mis on tänane kuupäev? "Ei tea." Mis aasta on käes? "Ei tea." Mis aastaaeg on praegu? "Suvi, noh! "- lausub võiduka laia naeru saatel. Kui kaua on Aarikesel? "Kolm aastat." X on psüühiliselt selge teadvusega. Ta on õigesti orienteeritud enda isikus ja kohas, teab oma nime, sünniaega ja oma praegust asukohta. Ajas desorienteeritud. Ei tea tänast kuupäeva, kuud, aastaarvu. Situatsioonis osaliselt orienteeritud, teab, et elab Aarikese hooldekodus, ent ei oska seletada ja põhjendada, kui kaua ja miks. Luulu ja meelepetteid ei avalda. Tervise kohta kaebusi ei esita. Vestluse käigus on situatsioonile mittevastavalt heatujuline ja naerab laialt, laginal. Elusündmusi suudab meenutada vähe: üksnes isa ja ema nime, õdesid, oma sünniaega ja kohta, kus on käinud koolis. Intellekt vastab dementsuse kriteeriumeile. Ülaltoodu alusel andsid eksperdid järgmised vastuses kohtu poolt esitatud küsimustele:
14. Uuritaval X ei esine vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust. Temal esineb segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsus, so vanadusnõdrameelsus (RHK
15. F01.3), mis esineb kui kroonilise kuluga sündroom, mille põhjuseks on peaaju, eeskätt veresoonte haigus, mille puhul on häiritud peaaju funktsioonid mälu, mõtlemine (kui ülesannete lahendamine), taiplikkus, asjaoludega arvestamine, õpivõime, otsustusvõime ja kahanenud on ka sõnavara ning leiab aset osaline desorientatsioon ajas - näit. teab oma sünniaastat, kuid ei tea oma vanust; ei lokaliseeri mälestuses oma abiellumist. Kognitiivsete Lk 3 / 5 Tsiviilasi nr 2-05-15780
22. funktsioonide halvenemist saadavad emotsioonide pidurdamatus ja sotsiaalse käitumise ning motivatsiooni halvenemine, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Selle küsimuse otsustamine ei kuulu kohtupsühhiaatri pädevusse. Selle küsimuse otsustamine ei kuulu kohtupsühhiaatri pädevusse. Uuritav on ohtlik iseendale järgmistel juhtudel: üksi jäädes ta jääb nälga, ta ei ole võimeline toitu keetma. Uuritav on ohtlik endale ja teistele tuleõnnetuse või veeõnnetuse korral, mille põhjustamise juhul ta ei suuda päästa ega abistada ei ennast ega teisi. Uuritav vajab teiste isikute poolt igapäevast (pidevat) järelevalvet, see vajadus on püsiv. Tema pidevaks järelevalveks piisab tema majutamisest üldtüüpi hooldekodus. Ei ole tõenäoline, et X suudaks anda adekvaatset arvamust eestkostja määramise või eestkostja isiku suhtes. Uuritava seisund ei võimalda tal viibida kohtuistungil, kuna ta ei suuda selleks vajalikul määral liikuda ja ta ka ei saa toimuvast sisuliselt aru. Kohtuistung I.M. teavitab kohut, et ta ei soovi olla koos A.V. eestkostjaks, kuna see raskendaks asjaajamist. Pealegi on A. V juba tädi eest juba hoolitsema asunud. Seetõttu on ta nõus, et eestkostjaks saab A. V. Muret teeb aga talle see, et teda elukohast välja ei löödaks, vaatamata sellele, et tädi on teinud talle testamendi juba 90.-ndatel aastatel. A.V. kinnitab oma soovi hakata eestkostjaks ja on kursis ning teadlik eestkostja kohustustest ja vastutusest. Avaldaja esindaja on arvamusel, et kuna I. M loobus vabatahtlikult eestkostjaks taotlemisest, siis sobib eestkostjaks oma isikuomaduste poolest ka A. V, kes on asunud juba eestkostet vajava isiku eest hoolitsema, tuues ta esialgu ära hooldekodust eesmärgiga pakkuda inimesele paremat hoolitsust. Eestkostetav ei taju ümberringi toimuvat, milles kohtunik veendus isiklikult, püüdes saavutada isikuga kontakti. Eestkostetava esindaja leiab, et taotlus on põhjendatud ning eestkostetava huvides on talle eestkostja määramine ja talt valimisõiguse äravõtmine. A. V on avaldanud soovi eestkostjaks saada ja vastuväited selles osas puuduvad. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele nii isiku eestkostele määramise osas, kui ka eestkostja isiku määramise osas. Seega on täidetud PerS § 95 lg 3 sätestatud nõue, et eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Peale eeltoodu sisaldub kohtutoimikus tema kirjalik nõusolek eestkostjaks olemiseks. Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PAS) § 9 tagab kohalik omavalitsus psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHKS) § 10 p 6 kohaselt on sotsiaalteenuseks isiku hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. SHKS § 16 järgi on hoolekandeasutus päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine. Lk 4 / 5 Tsiviilasi nr 2-05-15780 Kohus leiab, et kooskõlas ekspertiisiaktiga ja asjast puudutatud isikute seletustega, ka eestkostetava isiku enda käitumisega istungil (omaette olek, kohene mittereageerimine, kontaktitu käitumine, ainult korduva pöördumise peale valjult esitatud küsimusele vastamine), samuti toimikus leiduvate materjalidega, on leidnud tuvastamist asjaolud, mis viitavad sellele, et isik vajab eestkostet, ta on samas ohtlik iseendale ja teistele ning tema suhtes eelnevalt tarvitusele võetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks ning muude abinõude kohaldamine ei ole võimalik. Isiku ohtlikkus iseendale põhineb sellel, et ta võib jääda raskustesse enda eest hoolitsemisega, sealhulgas võib jääda nälga. Menetluskulud Advokaat Aivar Hint esitas kohtule taotluse õigusabi osutamise eest: - esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 1400 kr + 18% käibemaks (KM), s.o 1400 + 252 = 1652 kr; - esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 kr iga poole tunni kohta + KM, s.o 6 x 155 + KM – 930 + 167.40 = 1097.40 kr; - kokku seega 1652 + 1097.40 = 2749.40 kr. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtunik Lk 5 / 5