← Eesti

2-05-17315/4

2-05-17315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006 a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi K.M. hagi A.M. vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K.M. , kostja A.M. , Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Lahutada A.M. a ja K.M. a abielu, mis on registreeritud
  3. aprillil 1994 Tartu Linna Perekonnaseisuametis, kanne nr
  4. Tütar xxxxx elukoht määrata K.M. a juurde. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu sõlmiti 16.04.1994 Tartu Linna Perekonnaseisuametis. Abielu on lõppenud. Kostja on lahkunud poolte ühisest elukohast elama Ameerika Ühendriikidesse. Alaealine tütar elab hageja juures. Hageja palub abielu lahutada kohtul, sest kostja elukoht on välismaal. Kostja vastuväited hagile Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid ja kohtukutse. Kostja A.M. ei vaidle kirjalikus vastuses abielu lahutamise nõudele vastu. Samuti ei ole tal vastuväiteid lapse elukoha määramiseks hageja juurde. Kohtuistungi edasilükkamist A. M. ei taotle. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 2 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik… Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RES) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RES § 57 lg 2 ja 3 kohaselt kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Nimetatud seadusesätetest tulenevalt on Tartu Maakohus pädev abielulahutuse ja lapse elukoha määramise hagi menetlema ning kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi õigus, so Perekonnaseadus, sest hageja on Eesti Vabariigi kodanik ning hageja seletuse kohaselt lahkus kostja nende ühisest elukohast Eestist 1999 a, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse, kus kostja tema enda vastuses märgitud aadressi kohaselt elab ka praegu. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja on kohtukutse kätte saanud 28.03.2006, seega on tal olnud piisavalt aega vastuväidete esitamiseks või soovi korral kohtusse ilmumiseks. Kohus ei pea vajalikuks A. M. isiklikku kohalolekut kohtuistungil ning loeb kostja elukoha tõttu Ameerika Ühendriikides tema kohtusse mitteilmumise põhjendatuks. Hageja oli nõus asja arutamisega kostja kohaolekuta. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielu on faktiliselt lõppenud 1999 a. Kohtumenetluse kestel ei ole kumbki pool avaldanud soovi leppida. Vaidlust lapse elukoha üle pärast abielu lahutamist poolte vahel ei ole. Pooled abielu taastada ei soovi, mistõttu kohtul tuleb abielu lahutada. xxxxx elukoht tuleb määrata hageja juurde, vastavalt väljakujunenud elukorraldusele. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagejal kohtukulude nõuet ei ole. Kostja ei ole samuti kohtukulude nõuet esitanud. Seega jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.