) § 325 lg 2 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1)üüritud asi; 2)lepingu lõppemise päev; 3)ülesütlemise alus; 4) ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Toimikulehel 15 olev ülesütlemisavaldus vastab seaduse nõuetele, selles on märgitud kõik kohustuslikud asjaolud. Ülesütlemisavaldus on Y isiklikult 30.07.2004 kätte toimetatud. X väite kohaselt oli ta ise ülesütlemisavalduse üleandmise juures, mistõttu asjas ei oma 2 tähtsust see, et ülesütlemisavaldusel puudub X allkiri. X eluruumi omanikuna on avaldanud soovi, et üürileping üles ütelda, mistõttu ülesütlemisavaldus on kehtiv. Kostja taotlusel kontrollib kohus ka ülesütlemisavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esitanud tunnistajateks Y naabrid M. S. ja S. M., kelle ütluste kohaselt kogunesid Y korterisse joomaseltskonnad. Lärmamine ja tülid rikkusid öörahu, Y külalised reostasid ühiskasutuses olevat tualettruumi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et on korduvalt rääkinud probleemist X.
lg 3 kohaselt eluruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.
lg 1 p 2 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik rikub käesoleva seaduse § 276 lõikes 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. Kohus on seisukohal, et Y naabrite ütlused on usaldusväärsed ning annavad aluse tunnistada üürilepingu ülesütlemise avaldus põhjendatuks, sest Y on jätnud olulisel määral arvestamata majaelanike huvidega. Kohus on seisukohal, et ka üüri põhjendamatult maksmata jätmine üürilepingu lõpetamise alusena on tõendatud. Hageja arvestuse kohaselt on Y perioodil aprill 2003 kuni üürilepingu ülesütlemiseni 30.07.2004 tasunud kolmel kuul 505 krooni kuus, 8-l kuul 122.60 krooni kuus ja 4-l kuul ei ole tasunud üldse.
lg 1 p 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva summa. Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb 330 krooni suurusest üürist kuus, tulenevalt hageja esitatud arvetest (tl 17, 18). Kostja on üüri vaidlustanud, kuid tema hagi on rahuldamata jäetud, kohtuotsus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-1677/2003 on jõustunud. Menetlus Y taotluses kaja esitamise tähtaja ennistamiseks on lõpetatud Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-2-429/2005.
kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja on vaidlustanud tasumisele kuuluva summa suuruse. Tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe üürniku poolt näiteks elektrijuhtmete vahetamise kulu maksmiseks, puuduvad. Poolte vahel puudub üldse kirjalik üürileping, seetõttu ei ole kokkulepet ühegi kõrvalkulu tasumise kohta üürniku poolt. Y ei olnud küll õigust tasuta kommunaalteenustele, kuid nende teenuste eest eraldi tasumise kokkulepe oleks tulnud vormistada kirjalikult. Suulises vormis üürilepingu korral tuleb kõrvalkulud arvestada üüri hulka, kui üürnik ei tunnista, et kõrvalkulude tasumine oli kokku lepitud. Kostja esindaja väide selle kohta, et hageja on juba kohtusse pöördunud kostjalt üürivõla väljamõistmiseks ning on sellest loobunud ja asjas on menetlus lõpetatud, on ekslik. Tartu Maakohtu 23.09.2003 määrusega lõpetati menetlus X hagis V. L. vastu eluruumi kasutamisõiguse kaotanuks tunnistamiseks. Võlanõuet ei olnud. Hageja esitatud arvestuse kohaselt oli üürilepingu ülesütlemise ajaks kostja võlas perioodi eest aprill 2003 kuni juuli 2004, so 16 kuud. Arvestuslik üürisumma 16 kuu eest on (16x330) 5280 krooni. Kostja on tasunud selle perioodi jooksul (8x122.60 ja 3x505) 2495.80 krooni. Seega üürilepingu ülesütlemise avalduse kätteandmise hetkel võlgnes kostja hagejale rohkem kui kolme kuu üürisumma, lähtudes 330 krooni suurusest üürist. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Üürilepingu ülesütlemisega langes ära Y õiguslik alus kasutada 3 eluruumi Tartus alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.