Obsah (5)

§ 7§ 26§ 25§ 12§ 15

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-335/05 Kohtuotsuse kuupäev 13.oktoober 2005.a Kohtu koosseis Roby Koik Kohtuasi Pait Kongo kaebus Võru Linnavalitsuse 22. juuni 20

§-de 6 lg 2 p-st 1 ja 9 lg-st 1, kuna kaebusega võib halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, kui kaebus haldusakti tühistamiseks on esitatud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebuse kohaselt tehti vaidlustatud haldusakt kaebuse esitajale teatavaks 01.07.2005.a, kaebus on postitatud 26.07.2005.a (tl 4), seega tähtaegselt. Ka vastustaja ei ole kaebuse tähtaegsust vaidlustanud. 12.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt.

§-de 7 lg 1 ja 26 lg 1 p 1 koostoimest tuleneb, et halduskohus saab tühistada õigusvastase haldusakti, kui haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi või piirab tema vabadusi.

§ 25

lg 5 sätestab, et halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohus on seisukohal, et Võru Linnavolikogu 10.03.2004.a määrus nr 36 „Võru linna eelarvest makstavate täiendavata sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ on õigustloova aktina kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja seadustega, kuna ta on antud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva volitusnormi alusel, mistõttu puudub alus määruse käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldamata jätmiseks. 3 Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt (linnavalitsuse korraldus) ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, tegemist ei ole õigusvastase haldusaktiga, mistõttu puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.

1. Võru Linnavolikogu 10.03.2004.a määrus nr 36 on vaieldamatult jõustunud õigusakt. Määruse jõustumine ei sõltu sellest, kui kiiresti kohaliku omavalitsuse kantseleiametnik väljastab huvitatud isikule õigusakti tutvumiseks või kui kiiresti ja kas täidetakse isiku teabenõue õigusakti väljastamiseks. KOKS § 23 lg 1 sätestab, et volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Seega omab kaebuse esitaja poolt osundatud KOKS § 23 lg 1 õiguslikku tähendust vaidluses, kus on tegemist äsja vastuvõetud volikogu määrustega, mille suhtes võib olla vaieldav määruste linnakantseleis väljapanemise aeg. Vaidlusalune volikogu määrus on jõustunud 01.04.2004.a, mistõttu ei oma KOKS § 23 lg 1 käesoleva vaidluse lahendamisel sellist õiguslikku tähendust nagu osundab kaebuse esitaja. Vastustaja kinnitab, et määrus on vastavalt KOKS § 23 lg 5 kättesaadav Võru Linna Raamatukogus, mis on kooskõlas Võru linna põhimääruse § 52 lg 2 sätestatuga, milles ei ole kohtul alust kahelda. Samuti on määrus avaldatud KOKS § 23 lg 6 ja Võru linna põhimääruse § 52 lg 7 kohaselt Riigikantselei poolt paberkandjal (KO 2004, 103, 949; 2005, 68, 684; 70, 716; 181, 1826) ja milles on võimalik veenduda interneti vahendusel (näit:(http://estlex.ee/estlex/spetsb/AktDisplay.jsp?id=61990&akt_id=61990). 12/10/2005). Võru Linnavolikogu 10.03.2005.a määrus ei piira ega kitsenda seega ilma seadusliku aluseta isikute õigusi, nagu märgib kaebuse esitaja, kuna vastav delegatsiooninorm määruse andmiseks on sätestatud KOKS §-de 6 lg 3 p-s 1 ja 22 lg 1 p-s 5 ning SHS §-de 8 p-s 2 ja 23 lg-s 1, milline viide sisaldub ka linnavolikogu määruse preambulas.
2. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus SHS § 26 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja puhul on tegemist Sotsiaalhoolekande seaduse
4. peatüki mõttes sotsiaalse erivajadusega inimesega, kellele SHS § 26 lg 1 p 1 kohaselt peab linnavalitsus looma võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega tagamaks puudega isikule teiste inimestega võrdsed võimalused, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et SHS § 26 lg 2 kohaselt korraldab linnavalitsus abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebuse esitajal on õigus sotsiaaltoetusele, so - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavale rahalisele toetusele, arvestades ainult kaebuse esitaja isikuga seonduvat, või kaebuse esitaja perekonnaga seonduvaid asjaolusid (kaebuse esitaja kõigi pereliikmete sissetulekud tõendamaks perekonna elamist allpool toimetuleku piiri), nagu on sätestatud Võru Linnavalitsuse 22.06.2005.a korralduses nr 581 (tl 3). 4 Kohus on seisukohal, et SHS § 26 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatut tuleb kohaldada arvestades sotsiaalhoolekande üldisi põhimõtteid. SHS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande põhimõtteks abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on õigustatud kaebuse esitajale abi andma juhul, kui kaebuse esitaja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ka juhul, kui kaebuse esitaja taotleb sotsiaaltoetust sotsiaalse erivajadusega inimesena. Kohtu seisukoht tugineb asjaolul, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et taoliselt toimides eiraks vastustaja kaebuse esitaja suhtes teisi sotsiaalhoolekande põhimõtteid, milleks on SHS § 3 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt inimõiguste järgimine; isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Kohtu seda seisukohta toetab SHS § 5 lg 4, mille kohaselt omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus, tegemata vahet, millise sotsiaalhoolekande liigiga (sotsiaalteenus, sotsiaaltoetus jne) on tegemist. Vastuseks kaebuse esitajale märgib kohus, et Võru linnas linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist reguleerib Võru Linnavolikogu 10.03.2004 määrus nr 36, mille § 5 lg 3 p 1 järgi on täiendavaks toetuseks toimetulekuraskustes olevatele isikutele ka ravimitoetus. Volikogu määruse § 2 lg 4 kohaselt makstakse toetust üldreeglina allpool toimetuleku piiri elavatele peredele. Vastustaja keeldumine kaebuse esitajale täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks on põhjendatud ja seaduslik, volikogu määruse § 2 lg 4 sätestatud üldreeglist erandi tegemise põhjendatust tõendatud ei ole. Volikogu määruse § 5 lg 3 näeb ette kõigi perekonnaliikmete sissetuleku tõendamise kohustuse toetuse taotlemisele eelneva kuu osas, mida kaebuse esitaja poolt tõendatud ei ole. Vastavalt SHS § 23 lg-le 1 võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Võru Linnavolikogu 10.03.2004 määruses nr 36 "Võru linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord" ongi kehtestatud vastav kord ja tingimused. Kuna kaebuse esitaja ei ole järginud linnavolikogu määruse § 5 lg 3 p 1, sest tõendamata on kaebuse esitaja kõigi perekonnaliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu netosissetulek, siis on vaidlustatud korraldus õiguspärane haldusakt, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja õigusega kooskõlas. Tõendamist ei ole leidnud haldusakti ebaproportsionaalsus, kaalutlusvead või vastuolu vorminõuetega. Neil asjaoludel puudub kohtul alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks, õigustloova akti kohaldamata jätmiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
5. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, kuna

§ 12

1 lg 2 sätestab esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena ainult kohtuotsuse täitmise võimatuse või raskendatuse, millist asjaolu käesolevas asjas ei esine. 16.

§ 15

lg 4 tulenevalt ei takista kaebuse esitaja kohtuistungilt lahkumine kaebuse läbivaatamist, kuna vaidlus on õiguse kohaldamise ehk õiguslike asjaolude, mitte faktilistest asjaoludest tulenevates küsimustes. 17. Poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda. Kaebuse esitaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja ei ole aga taotlenud kohtukulude hüvitamist (

§-de 92 lg 1 ja 93 lg 1). Roby Koik Kohtunik 5