2-06-10126/5

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-10126 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Hansapank hagi H. J. vastu 14 853,53 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Hansapank (RK X, asukoht: Liivalaia 8, Tallinn) Hageja esindaja: S. K. (volikirja alusel) Kostja: H.J. (IK X, elukoht: X) Resolutsioon AS Hansapank hagi rahuldada. Välja mõista H. J. AS Hansapank kasuks võlgnevus summas 14 853 (neliteist tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni 53 senti. Välja mõista H. J. AS Hansapank kasuks alates 24.04.2006.a kuni põhinõude kohase täitmiseni, väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhinõudest. Menetluskulude jaotus Kõik hageja menetluskulud kannab täies ulatuses H. J. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUS JA ASJA KÄIK Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.06.2005 a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 13 930 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2009.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja igakuiselt tegema tagasimakse summas 407 krooni
2. kuupäeval. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Kostja jäi võlga hagejale alates 15.08.2005.a. Alates 15.08.2005 kuni 15.04.2006 kostja laenu tagasi maksnud ei ole, olles viivituses täielikult 9 kuud. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud. Kostjale on korduvalt saadetud meeldetuletusi, millele viimane reageerinud ei ole. 24.04.2006.a lõpetas hageja laenulepingu ennetähtaegselt. Seisuga 27.04.2006 moodustab kostja võlgnevus hagejale 14 853,53 krooni, millest põhiosa on 13 175,85 krooni, intress 1 617,33 krooni ja põhiosa viivis kuni hagi esitamiseni 60,35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus, viivis alates 28.04.2006 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Kostja tunnistab võlgnevuse nõuet, kuid möönab, et viiviste osas võiks kompromissi sõlmida. Kostja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kostja oma vastuses kohtule põhivõlgnevuse osas vastuväiteid ei esita, seega kohus loeb, et kostja tunnistab nõuet põhivõlgnevuse osas ning selles osas kohtuotsus põhjendamist ei vaja. Järgnevalt põhjendab kohus viiviste nõuet, kuna kostja oma vastuses kirjutab, et viiviste osas võiks sõlmida kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt sai kostja laenu. Laenulepingu p 10.10.1 kohaselt /tl.13/ kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Kohus leiab, et laenulepingu /tl 11-15/, maksegraafiku /tl 16-17/, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega /tl 1-20/ ning hinnakirjaga /tl 22/ ning hageja poolt esitatud seisukohaga on tõendatud võlgnevuse summa ning viiviste suurus. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse koos intressi ja viivistega kuni 28.04.2006 kostjalt välja. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja palub menetluskulude hüvitamist kostjalt. Lähtuvalt TsMS §-ist 163 2 lg 1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 14 853,53 krooni ning alates 28.04.2006.a kuni põhinõude kohase täitmiseni, viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhinõudest. Kohtunik:/allkiri/ Ärakiri õige: Evi Kool Kohtunik