Tsiviilasi nr 2-06-5350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006 Tartu Tsiviilasi X hagi Y vastu lastele elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: X - kostja: Y Kohtuistungi toimumise aeg 19.juuni 2006 Protokollija Tiiu Miller RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Suurendada Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha ja välja mõista Y lapse ülalpidamiseks 1500 ( üks tuhat viissada ) krooni kuus alates 10.03.2006.a. kuni xxxxxx täisealiseks saamiseni lapse ema X kasuks.
- Suurendada Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha ja välja mõista Y lapse ülalpidamiseks 1500 ( üks tuhat viissada ) krooni kuus alates 10.03.2006.a. kuni Y täisealiseks saamiseni lapse ema X kasuks.
- Kõik menetluskulud jätta kostja Y kanda. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohtuotsuse motiivid Poolte abielust on sündinud tütar ja poeg, kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Abielu on lahutatud 12.12.1997.a. Tartu Linnakohtu otsusega. Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud laste ülalpidamiseks elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus, kokku 1000 krooni kuus. Kostja ei ole hagejale ka seda elatusraha regulaarselt tasunud ja seisuga 05.12.2005.a. on võlg hageja ees 24 200 krooni. Tartu Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatusraha ei kata käesoleval ajal enam kõiki laste igapäevavajadusi. Hageja palub 10.03.2006.a. esitatud hagiavalduses suurendada kostjalt välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt 1500 krooni kuus kummagi lapse kohta. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus elatusraha suurendada alates hagi esitamisest so. 10.03.2006.a. Kostja vaidles hagile vastu nii kirjalikus vastuses kohtule ( tl. 17) kui ka suuliselt kohtuistungil. Hagile vastuväiteks on majanduslikult raske olukord, mis ei võimalda esitatud nõudmisi rahuldada. Elatusrahavõla foonil on nõue täiesti ebareaalne. Kohtuistungil seletas kostja, et ta on küll kehtiva litsentsiga üldarst, kuid käesoleval ajal on Tartus arstina tööd leida keeruline. Massöörina töötab kostja osalise tööajaga, kuna suuremat nõudlust ei ole. Teisi ülalpeetavaid peale kahe ühise lapse hagejaga kostjal ei ole. Käesoleval ajal on kostja ise ülalpeetav- teda toetavad pensionärist ema ja elukaaslane. Kostja elab koos emaga emale kuuluvas korteris. Olulisi tervisehädasid kostja ei nimetanud ega neid tõendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja mainis liigestepõletikku ja stressi kui varasemal perioodil töötamist takistavaid asjaolusid. Hageja avaldas kohtuistungil, et tema brutosissetulek on 6140 krooni kuus. Hagejal on kokku kolm alaealist last. Abielulahutuse põhjusteks oli vägivald ja alkoholism, mis võib mõjutada ka kostja tööd. Laste kokkupuuted kostjaga on vähesed. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi on tõendatud toimiku materjalidega – hagiavalduse, Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. kohtuotsusega ja laste sünnitunnistuste ärakirjadega. Perekonnaseaduse § 60 lg.1 kohaselt peab vanem ülal pidama oma alaealist last. Sama §-I lg.3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sama §-I lg.4 kohaselt ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, välja arvatud kui esinevad PerekS § 60 lg.6 märgitud asjaolud. Kohus leiab, et pärast 12.12.1997.a., mil kohus mõistis kostjalt välja lastele elatusraha suurusega 500 krooni kuus lapse kohta, on nii laste vajadused kui ka seadusega sätestatud elatusraha miinimum muutunud. Alates 01.01.2006.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Seega on hageja õigustatud esitama hagi laste elatusraha suurendamiseks. Hageja palub elatusraha suurendada 1500 kroonini kuus lapse kohta, mis on vastavuses PerekS § 60 lg.4 sätestatud elatusraha miinimumiga. Kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid hagile, mis oleksid PerekS § 60 lg.6 alusel aluseks vähendada kostja kohustust laste ülalpidamisel. Kostja töötab käesoleval ajal massöörina osalise tööajaga 20 tundi nädalas põhipalgaga 3500 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kostjal on kohustus oma lapsi ülalpidada. Kostjal tuleb otsida sellist tulutoovat tegevust, mis võimaldaks kostjal oma kohustust täita. Kohus selgitas välja, et kostja on erialalt arst, kellel on ka kehtiv tegutsemislitsents arstina töötamiseks. Seega on kostjal olemas võimalus hakata tööle oma erialal ja oma sisssetulekuid suurendada sel määral, et oleks tagatud ka alaealiste laste ülalpidamine. Asjaolu, et kostjal on ka võlg hageja ees Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. kohtuotsuse järgi ei ole põhjuseks jätta hagi rahuldamata. Tartu Linnakohtu 12.12.1997.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha tuleb suurendada ja kostjalt tuleb alates 10.03.2006.a. välja mõista elatusrahana 1500 krooni kuus lapse kohta hageja kasuks. TSMS § 173 lg.1 ja 3 alusel kohus määrab, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.