3-05-493/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-297/05 Otsuse kuupäev 14.10.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 14/556 peale haldusakti tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Romeo Kalda, kaebaja esindaja advokaat Janek Valdma; Resolutsioon Vastustaja Tartu Vangla, esindajad: Eva Panksepp ja Raini Jõks; Rahuldada Romeo Kalda kaebus. Tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/556 13.05.2005 Romeo Kalda distsiplinaarkorras karistamise kohta. Edasikaebamise kord Välja mõista Tartu Vanglalt kohtukulud kr. 2665.- krooni (kaks tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni) Romeo Kalda kasuks. Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 14.10.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 13.05.2005 nr.1-4/556 on otsustatud karistada Romeo Kaldat noomitusega Tartu Vangla kodukord p. 7.2.7 ja Sisekorraeeskiri § 57 lg 1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja sisuks on Romeo Kalda poolt toime pandud distsiplinaarrikkumine selles, et 16.02.2005 kella 10.10 omas kinnipeetav Romeo Kalda kambris 1158 oleva isiklike asjade kapi alumisel riiulil riiete all asümmeetrilist klaasitükki mõõtmetega 2,5x 5,5 cm ning otsustuse tegemisel on lähtutud VangS § 63 lg 1 p. 1. Kaebaja taotleb nimetatud distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist. Kaebaja väidete kohaselt ei ole kaebaja teadlik klaasikillu sattumisest kambrisse. Läbiotsimise ajaks, mis viidi läbi 16.02.2005 kella 10.00 paiku, kui teda toimetati teise kambrisse, on leitud klaasikild, mille näitas talle ette vanglaametnik Jaan Rihma. Kaebajale jäi arusaamatuks klaasikillu leidmine tema kambrist , kuna kõik klaasist esemed tema kambris olid terved ning samuti leiab kaebaja , et kaaskinnipeetavate poolt pole võimalik olnud klaasikillu toimetamine tema kambrisse, kuigi uks on tema äraolekul lahti olnud, kuna kaaskinnipeetavatel on raske nimetatud klaasikildu üleüldse omada. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud mitteerapooletult ja kaebaja õigusi rikkudes, kuna kaebajale ei antud võimalust anda kirjalikke märkusi protokolli kohta. Tartu Vangla on kaebaja suhtes rikkunud Vangla Sisekorraeeskirja § 98 p. 3 sätteid. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud klaasikillu sattumine kaebaja kambrisse ning ei ole põhjendatud, mille alusel on leitud, et kaebajat on vaja karistada. Kohtuistungil on esitatud kohtukulude nimekiri summas 2655.00.- krooni. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetava Romeo Kalda süü on tõendatud, R. Kalda on toime pannud Tartu Vangla kodukord p. 7.2.7 rikkumise ja vangla sisekorra eeskirja § 57 lg 1 ja 58 rikkumise. Samas on Tartu Vangla seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadust järgides ning distsiplinaarkaristus Romeo Kaldale on kohaldatud õigesti ja kooskõlas haldusmenetluse seaduse sätetega. Kaebus palutakse jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et antud asjas on tarvilik kontrollida, kas kaebaja on eelnimetatud kodukorra ja sisekorraeeskirja sätteid rikkunud, millest tuleneb 16.02.2005 kella 10.00 paiku toime pandud väidetav distsiplinaarrikkumine. Tulenevalt Tartu Vangla Sisekorraeeskirja (SKE) § 57 lg 1 kohaselt on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud isiklikke asju ning (SKE) § 58 sätestab kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. Vangla Kodukord p. 7.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda, valmistada, tarvitada , hoida ja edasi anda esemeid, mida ei ole kinnipeetaval lubatud omada. Antud juhul on vanglaametnikud Väino Orav ja Jaan Rihma leidnud läbiotsimise käigus 16.02.2005 kella 10.00 ajal kaebaja kambrist kapi alumiselt riiulilt riiete alt klaasikillu, mis on kaebajale süüks arvatud, kuna nimetatud eseme omamine kambris on keelatud ja sellega on kaebaja rikkunud eelpoolloetletud sätteid. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas klaasikild on sattunud tema kappi riiete alla ning ta on taotlenud samal päeval vangla direktorilt distsiplinaarjuurdluse algatamist ametnike suhtes. Vangla direktor on teavitanud 09.03.2005 kirjalikult kaebajale, et distsiplinaarmenetlus on algatatud läbiotsimise käigus leitud klaasikillu asjaolude väljaselgitamiseks, mitte ametnike suhtes. Antud juhul on kohtul vaja tuvastada , kas kaebaja süü on tuvastatud vangla kodukord p. 7.2.7 ja vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 rikkumises. Vastustaja on kaebaja kambrist leitud klaasikildu pidanud esemeks, mis peab olema kinnipeetavale lubatud esemete loetelus. Kuna lubatud esemete loetelus klaasikildu ei ole, on tegemist vastustaja väidete kohaselt keelatud esemega. Kuna klaasikild on keelatud ese, mis ei või olla kinnipeetava kambris ning klaasikild on leitud läbiotsimise käigus kaebaja kambrist on vangla lähtunud kahe vanglatöötaja ettekandest selle kohta, et R. Kalda omas kambris klaasikildu ning selle kohta tehtud võetusaktist, kuid on jäetud välja selgitamata, mi viisil on sattunud kaebaja kambrisse klaasikild. Kaebaja väidete kohaselt ja ka kohtule teadaolevate andmete kohaselt toimus R. Kaldal 15.02.2005 kohtuistung (haldusasjade 3-309-04 ja 3-318-04 arutamine)vangla sotsiaalruumides ning kaebaja kamber oli sel ajal avatud ning nii vanglatöötajate kui ka kaaskinnipeetavate juurdepääs oli kambrile olemas. Vastustaja ei lükka ümber väidet, et kinnipeetav R. Kalda kamber oli avatud ajal, mil kaebaja viibis kohtuistungitel. Kaebaja on küll väitnud kohtuistungil, et ta välistab kaaskinnipeetavate poolt klaasikillu toimetamist tema kambrisse, kuna niisugust eset ei saa ükski kinnipeetav tugeva vangla kontrolli all omada. Samas kohtu küsimusele, kas klaasikild võib olla ohtlik, on vastustaja seisukohal, et klaasikilluga võib kinnipeetav vigastada ennast kui ka kaaskinnipeetavaid. Samas nähtub kaebaja kambrikaardilt, et kaebajale on lubatud kasutada kääre, mis on kaebajal kambris olemas. Kaebaja on toonud nimetatud näite välja võrdluseks, et käärid võiksid ohustada rohkem vangla julgeolekut ja kaaskinnipeetavaid, kui klaasikild. Tulenevalt klaasikillu leidmisest on vangla kohaldanud kaebaja suhtes ennatlikult, enne distsiplinaarmenetluse läbiviimise lõpetamist, täiendavad julgeolekuabinõud ohjeldusmeetmena saatmisel käeraudade kasutamise (käskkiri 21.02.2005 nr. 1-4/151). Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole välja selgitanud kõiki tehiolusid leitud klaasikillu suhtes kaebaja kambrist. Vangla ei ole suutnud tuvastada, mil moel on sattunud klaasikild R. Kalda isiklike asjade kappi ning kuna kahe vanglaametniku ettekande kohaselt klaasikild R. Kalda kambrist leiti, on selle alusel tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkiri. Vangla on jätnud arvestamata asjaolu, et kamber on olnud teatud aeg lukustamata, ajal mil R. Kalda seal isiklikult ei viibinud, mis ei välista võimalust, et keegi võis selle klaasikillu sinna toimetada. Samas on küsitav, kas klaasikild võiks olla üldse asi(ese)VSKE § 57 lg 1 mõistes ning kodukord p. 7.2.7 mõistes, kuna klaasikild võib tekkida ka mõne klaasist eseme purunemisel ning samas võis klaasikild sattuda kaebaja kambrisse kaebaja tahte vastaselt. Kohus ei pea klaasikillu leidmise eest kinnipeetava kambrist distsiplinaarkaristuse määramist kaebaja suhtes mõõdukaks , kuna võrdluseks tuues on kaebajale lubatud kambrisse käärid, mida saab lugeda samuti ohtlikuks esemeks kui vangla peab silmas vangla julgeoleku küsimust. Seega rakendatav abinõu ei ole vastavuses kavandatud eesmärkidega. Riigikohtu halduskolleegium(haldusasi 3-3-1-4-02) on rõhutanud, et distsiplinaarkaristuse määramine saab õiguspärane olla vaid siis, kui distsiplinaarsüüteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine ja karistuse määramine toimub kooskõlas seaduse nõuetega ja süüteo toimepanija õigusi silmas pidades. Distsiplinaarkaristuse kehtiva regulatsiooni eesmärk on tagada, et isik teaks, mille eest on teda karistatud, et karistust ei määrataks ammu toimepandud tegude eest ja et karistus oleks õiglane. Oluline on hinnata igat süülist rikkumist eraldi ning selle teo tasapinnalt hinnata kvalifitseerimise küsimus. Antud juhul on määratud Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 1 alusel distsiplinaarkaristusena – noomitus, kõige kergem distsiplinaarkaristuse liik. Kuid kaebajale ei saa süüks panna Tartu Vangla kodukord p. 7.2.7 ega Sisekorraeeskirja § 57 lg 1 sätete rikkumist, mis on käskkirjas rikkumise alusena välja toodud. Tulenevalt Vangistusseaduse § 64 sätetele viib distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja distsiplinaarrikkumise asjaolud vangla direktori poolt selleks volitatud vanglaametnik , kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest ja distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ning protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse Vangla Sisekorraeeskirjade § 97 ja § 98 . Vastavalt Vangla Sisekorraeeskirja § 98 p. 3 kohaselt lisatakse kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Antud asjas on Romeo Kaldalt seletus võetud toimunu kohta, mis on lisatud ka toimiku materjalidele, kuid kaebaja väidete kohaselt ei ole ta distsiplinaarmenetluse protokollile alla kirjutanud ning pole saanud teha ka omapoolseid märkusi protokollile. Nimetatud asjaolu on tõendatud toimikus oleva distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl.7), kus ei kajastu vangla poolt VSKE § 98 p. 3 nõuete täitmine – protokollil puuduvad kaebajapoolsed märkused protokolli kohta. Antud juhul on kohtuistungil tuvastamist leidnud, et Romeo Kalda ei ole toime pannud distsipliinirikkumist, mis seisneb kinnipeetavale õigusaktidega pandud kohustuste süülises käitumises, mistõttu kuulub vaidlustatud direktori käskkiri tühistamisele. Samas ei saa pidada distsiplinaarmenetluse käiku korrektseks. Eeltoodu alusel kuulub R. Kalda kaebus rahuldamisele (HKMS § 26 lg 1 p. 1) ning väljamõistmisele kuuluvad kohtukulud - 10.- krooni riigilõivu ja õigusabikulud 2655.- ( kokku 2665.- krooni) kaebaja kasuks (HKMS § 93 lg 1). Kohtunik Mare Priks