← Eesti

2-05-20579/10

Tsiviilasi nr 2-05-20579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20579 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X ja Y vastu hüpoteegi tunnustamise ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõudes hageja AS Hansapank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn; Tartu kontor, Ülikooli 8 51003 Tartu), esindaja Kadri Kõressaar; kostja X kostja Y kolmas isik OÜ Füürala (pankrotis) (RK 10051725, asukoht Nõo vald Tartumaa), esindaja pankrotihaldur Anne Tammer, AB Anne Tammer, Riia 8 51010 Tartu, postiaadress Tartu Peapostkontor pk 322 Tartu) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2006 Protokollija istungisekretär Helen Looga RESOLUTSIOON Rahuldada AS HANSAPANK hagi X ja Y vastu. Tunnustada AS Hansapank õigust hüpoteegile ja teha hüpoteegi kanne X kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 32634 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegisummaga 292 131 (kakssada üheksakümmend kaks tuhat ükssada kolmkümmend üks) krooni aktsiaselts Hansapank (reg.kood 10060701, Tallinn) kasuks, märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustikule. Välja mõista solidaarselt X ja Y ASi Hansapank kasuks kohtukulu 260 (kakssada kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. X võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostjate vahel 01.10.2002 laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu 16 582 Eurot tagastamise lõpptähtpäevaga 01.05.
  3. 23.05.1996 seati hageja ja kostja vahel sõlmitud pandilepinguga kostjatele kuuluvale elamule, asukohaga Altmäe küla Nõo vald Tartumaa, hageja kasuks pant. 03.10.2002 sõlmiti hageja ja kostjate vahel pandilepingu muutmise leping, millega lepiti kokku, et nimetatud vallaspant tagab ka 01.10.2002 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kõiki pandipidaja nõudeid. Vastavalt pandilepingu punktile 9.1 oli hagejal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest. Pandilepingu punkt 9.2 sätestab hageja ja kostjate kohustuse sõlmida vastav asjaõigusleping 10 päeva jooksul kinnistusregistri osa avamisest arvates. 22.10.2004 öeldi laenuleping hageja poolt üles, kuna kostjad ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi. Pandi ese on vastavalt elektroonilise kinnistusregistri väljatrükile 20.07.2005 kinnistamisavalduse alusel registriosa avamisel sisse kantud 13.09.
  4. Kostja pandi eseme kinnistusraamatusse kandmisest hagejat ei teavitanud, hageja sai kinnistamisest teada juhuslikult. Hageja on teinud kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping ning registreerida pandiõigus ümber kinnistut koormavaks hüpoteegiks, kuid kostja ei ole reageerinud ühelegi hageja kirjale. Hageja on veendumusel, et kostja käitumine on pahatahtlik ning kantud soovist hoiduda pandilepingu punktis 9.2 kokkulepitu täitmisest. Sellega on kostja rikkunud hageja õigust pandiõiguse ümberregistreerimiseks, mis tuleneb pandilepingu punktist 9.2 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13³ lõigetest 1 ja
  5. Hageja taotleb kohtult tunnustada hageja õigust hüpoteegile ja teha hüpoteegi kanne hüpoteegisummaga 292 131 krooni kostjatele kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna kinnistu kinnistusregistri registriosa nr 32634 all sisse kantud kinnistu neljandasse jakku esimesele järjekohale AS Hansapank kasuks, märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. 21.06.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kuna OÜ Füürala (pankrotis) kasuks on seatud kõnealusele kinnistule keelumärge, mis võib takistada hagejal teostamast oma seadusest tulenevat õigust nõuda hüpoteegi seadmist kinnistule, taotles hageja OÜ Füürala (pankrotis) kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel. Tartu Maakohtu 26.05.2006 määrusega kaasati menetlusse OÜ Füürala (pankrotis) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel. Kostjate vastuväited Kostjad ei ole vastuväiteid hagile esitanud ega kohtuistungile ilmunud. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel menetlusse kaasatud OÜ Füürala (pankrotis) esindajal vastuväiteid hagile ega hüpoteegisummale ei olnud. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 414 lõikele 1 juhul, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, mistõttu lahendab asja sisuliselt kostjate osavõtuta. 23.05.1996 pandilepinguga (tl 17-20) on tõendatud, et kostjatele kuuluvale elamule asukohaga Altmäe küla Nõo vald Tartumaa on seatud hageja kasuks pant. 03.10.2002 sõlmitud pandilepingu 2 muutmise lepinguga (tl 21-22) on pooled leppinud kokku, et nimetatud vallaspant tagab ka 01.10.2002 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kõiki pandipidaja nõudeid. Vastavalt pandilepingu punktile 9.1 on hagejal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest. Pandilepingu punkt 9.2 sätestab hageja ja kostjate kohustuse sõlmida vastav asjaõigusleping 10 päeva jooksul kinnistusregistri osa avamisest arvates. Pandilepingu punkti 9.3.2 kohaselt tuleb hüpoteek kanda esimesele vabale järjekohale. AÕS RakS § 133 lg 1 ja 3 kohaselt on pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina, alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pandipidajal on ehitise pandilepingu alusel õigus nõuda kinnistusraamatu kande tegemist. Hüpoteegisummana kantakse kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kinnistusregistri väljavõttega (tl 11) on tõendatud, et X on 13.09.2005 sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr 32634 kinnistu nimetusega Nõlvaku omanikuna. Samast kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et registriosa
  6. jakku on vastavalt Tartu Maakohtu 16.03.2005 määrusele sisse kantud 13.09.2005 käsutamise keelumärge osaühingu Füürala (pankrotis) (reg.kood 10051725, Nõo vald) kasuks. Laenulepingust ja võlgnevuse arvestusest nähtub, et kinnistusraamatusse kantav hüpoteegisumma koosneb 16.11.2005 seisuga põhiosa võlgnevusest 247 593,83 krooni, viivistest 23 590,31 krooni, 6 kuu viivistest laenu põhiosalt 11 327,42 krooni, täituritasust 9440 krooni, muudest täitekuludest 180 krooni; kokku 292 131 krooni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning hageja õigust hüpoteegile tunnustada ja taotletav hüpoteegi kanne teha kinnistusraamatusse. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 60 krooni (tl 5) ja avalikult dokumendi avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 200 krooni (tl 44), kokku 260 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.