§-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 3, 6 ja lg 2; 108; 113; 115; 142 lg 1; 145 lg 1 ja 2; 158 lg 1 ning 402 alusel solidaarselt 12 677 krooni väljamõistmist. Hageja palub jätta kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad R.S. ja R.R. ei ole tähtaegselt hagile kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kostja E.T. on kirjalikus vastuses hagi tunnistanud. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus 2 Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 14.12.2005 ja 14.02.2006 kohustas kohtunik kostjaid vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 62, 79), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte antud isiklikult kostjatele 23.12.2005 ja 31.03.2006 (tl 71, 87, 88). Kostja E.T. võttis oma kirjalikus vastuses hagile (tl 72) hagi õigeks. Kostjad R.S. ja R.R., kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 lausele 2 lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule krediidilepingu ning selle maksegraafiku; käenduslepingud; 21.08.2003, 23.09.2003, 30.09.2003, 30.10.2003, 14.11.2003 kostjatele saadetud meeldetuletuskirjad; 20.11.2003 kostjatele saadetud ülesütlemise hoiatuse kirjad; 18.12.2003 kostjatele saadetud ülesütlemiskirjad; hageja ja kostjate vahel sõlmitud krediidilepingu kokkuleppe nr 1 kahju hüvitamise ja võla ajatamise kohta ning selle maksegraafiku; 25.07.2005 kostjatele saadetud kogu võla kohese tasumise nõudekirja; käendaja E.T. poolt 28.09.2005 esitatud avalduse; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 15-60).
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on oma kohustuse tarbijakrediidilepingu järgi täitnud, kandes krediidisumma, millest peeti vastavalt tarbijakrediidilepingule kinni lepingu sõlmimise tasu, üle krediidisaaja lepingus nimetatud arveldusarvele. Krediidisaaja on jätnud aga nõuetekohaselt täitmata oma tarbijakrediidilepingujärgse kohustuse tagastada saadud rahasumma ning tasuda kokkulepitud intress.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada
Antud juhul nõuab hageja kostjatelt nii kohustuse täitmist (
), kahju hüvitamist (
) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (
). Vastavalt
§-le 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt tarbijakrediidilepingu punktile 5.5 määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel 18.12.2003 oli krediidisaajal krediidisummast tagastamata 22 456,79 krooni, mistõttu nõudis krediidiandja kostjatelt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 4491,30 krooni (20% × 22 456,79 krooni = 4491,30 krooni). Kogu võla nõudekirja esitamise hetkeks oli nimetatud summast tasumata 1381 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulu, mille tasude hüvitamist nõuab hageja krediidilepingu punkti 8.3 alusel, mis omakorda viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Samuti on kirjade saatmise tasu kajastatud vastavates meeldetuletuskirjades.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 3 Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 12 677 krooni välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni (tl 9). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.