← Eesti

2-04-335/6

Obsah (7)§ 670§ 685§ 95§ 94§ 227§ 231§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-335 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2

§ 670lg 1).

Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 685). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.

AS W. esitas 08.04.2004.a Tallinna Linnakohtusse hagi S.R.K. AS-i vastu 609 211 krooni suuruse kindlustushüvitise saamiseks.

  1. 07.05.2003 sõlmisid pooled kindlustuslepingu, mille kinnituseks väljastas kostja kindlustuspoliisi 5/
  2. Poliisi kohaselt kindlustas AS W. kindlustusandja juures Tallinnas, Pärnu mnt 139E asuvas ehitusmaterjalide laos paikneva kauba murdvarguse ja röövi riski vastu.
  3. Ajavahemikul 03.-06.10.2003 tungisid seni tuvastamata isikud Pärnu mnt 139E asuvasse ehitusmaterjalide lattu ja varastasid hageja vara väärtuses 609 211 krooni. 17.10.2003 esitas hageja kostjale taotluse vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. 24.12.2003 varakindlustuse hüvitamise otsusega keeldus hageja vargusega tekitatud kahju hüvitamast, juhindudes kindlustuspoliisi nõudest 106 ja üldiste lepingutingimuste 1/2002 (edaspidi ÜL) punktist 7.2.
  5. 29.01.2004 pretensiooniga vaidlustas hageja kindlustushüvitise maksmisest keeldumise ja palus kostjal vabatahtlikult täita kindlustuslepinguga võetud kohustused. 08.03.2004 teatas kostja, et hageja ei ole tõendanud kindlustuslepinguga võetud kohustuste täitmist, mistõttu puudub võimalus 24.12.2003 otsust muuta.
  6. Alternatiivse nõudena palus hageja juhul, kui kohus leiab, et kostjal on lepingust tulenev alus kindlustushüvitise maksmisest osaliseks keeldumiseks, määrata vastav osa ja mõista kostjalt kindlustushüvitis välja osaliselt. Kostja on põhjendamatult keeldunud kindlustushüvitise maksmisest. Kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Kindlustusandja ei ole välja toonud, millist kokkulepitud ohutuseeskirja nõuet hageja rikkus. Hageja ei ole rikkunud ühtegi murdvarguse ja röövimise kindlustuse tingimuste ES02 (edaspidi ES 02) punktis 5 sätestatud ohutusnõuet. Objektil on ja oli valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteem. Ainetu on kostja kahtlus, et nimetatud süsteem ei olnud kahjuhetkel töökorras. AS F.E. ei ole tuvastanud valvesüsteemi korrasolekus ja töös rikkeid. Samuti ei ole tuvastatud valvesüsteemi tahtlikku rikkumist või töökindluse mõjutamist kindlustusvõtja poolt. Seega oli valvesüsteem töökorras ka ajavahemikul 03.-06.10.
  7. Tulenevalt eeltoodust puudub kindlustusandjal õiguslik alus kohaldada tingimuste ÜL punktides 7.2.1 ja 7.2.2 sätestatud lepingulist sanktsiooni.
  8. Alusetu on kostja viide tingimuste ÜL punktile 8.1.
  9. Hageja ei ole kunagi keeldunud kostjale vajaliku informatsiooni avaldamisest ning ta on igati abistanud kindlustusandjat hüvitamiskohustuse ja hüvitise suuruse määratlemisel. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi teabenõuet, millele ta antud juhtumi lahendamise ajal ei oleks saanud tema poolt soovitud informatsiooni.
  10. Kindlustusandja on keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, samas on ta aga jätnud tõendamata selle, et kindlustusvõtja on rikkunud lepinguga võetud kohustusi. Kostja seisukoht
  11. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja jättis täitmata kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustuskaitse kehtimise tingimused. Kindlustuslepingu poliisil toodud nõue 106 on täitmata ja hageja ei ole tõendanud vastupidist, kuna esitatud tõendid on vastuolus sündmuse tehioludega. Kui sündmuskohal oli nõudele 106 vastav 2

(6)häiresüsteem, siis pidi valvekeskus saama sündmuskohalt häire ja sellele reageerima. Turvafirma sai teate sissemurdmisest 06.10.2003 kell 11.
  1. Seega on tõendatud, et häiresüsteem ei vastanud nõudele 106 ning hageja poolt on täitmata kindlustuslepinguga kindlustuskaitse kehtimiseks vajalik tingimus ja vargusega põhjustatud kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Esimese astme kohtu otsus
  2. Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 609 211 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on tunnistajate E.N. ja M.A.i ütlustega tõendatud, et ladu pandi 03.10.2003 peale tööpäeva lõppu signalisatsiooni alla. Hageja hilisem häiresüsteemi väljavahetamine uuema häiresüsteemi vastu ei tõenda veel, et hagejal oli kahju hetkel täitmata kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustuskaitse kehtimise tingimused ja et ta rikkus nõuet
  3. Hageja ei ole mingil viisil rikkunud nõuetele vastava häiresüsteemi tagamise kohustust ja kahju 609 211 krooni ei ole tekkinud hooletuse ega mingi muu süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Hagejale on varaline kahju tekitatud kuriteoga.
  4. Hageja on tõendanud, et tema laos oli kahjuhetkel töökorras valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteem. Seega oli hageja täitnud kindlustuslepinguga võetud kohustused ega rikkunud nõuet
  5. Hageja ei rikkunud ES 02 punktis 5 sätestatud ohutusnõuet. Seda ei ole tõendanud ka varguse faktis läbi viidud kriminaalasja eeluurimine. Seega ei ole kostjal, viidates VÕS §-s 452 sätestatule, mingit alust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest hagejale. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus
  6. S.R.K. AS esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, hindas vääralt tõendeid ja tegi ebaõigeid järeldusi.
  7. Nõustuda ei saa kohtu järeldustega, et tunnistajate E.N. ja M.A.i ütlustega on tõendatud, et hageja ladu pandi 03.10.2003 peale tööpäeva lõppu signalisatsiooni alla. Tehtud järeldus on vastuolus teiste vaidluses tõendatud asjaoludega. Vargus toimus 03.-06.10.2003, AS F.E. sel ajavahemikul häiret ei saanud ja 06.10.2003 hommikul lattu sisenemisel oli signalisatsioon vait. Isegi kui lugeda tõendatuks, et ladu pandi 03.10.2003 peale tööpäeva lõppu signalisatsiooni alla, ei tõenda see, et ladu oli valve all varguse toimumise hetkel. Süsteem ei registreeri valve alla andmise ja valve maha võtmise aega. Täpne varguse hetk ei ole teada. Häiret ajavahemikul 03.-06.10.2003 süsteem ei edastanud. 06.10.2003 hommikul ei olnud objekti valve alla antud. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis nimetatud asjaolud tähelepanuta ega ole selle kohta esitatud tõendeid hinnanud, rikkudes sellega

§ 95lõiget 1, § 227 lõiget 1 ja § 231 lõiget 4.

13. Ebaõige on kohtu järeldus, et AS F.E. on tõendanud, et valvesüsteem oli korras. Häiresüsteemi kontroll ja korrasolek 06.10.2003 ei tõenda valvekeskusesse ühendatud varguse häiresüsteemi töökorras olekut ajavahemikul 03.-06.10.2003, kui toimus vargus. Kohtu järeldus on vastuolus asjas kogutud muude tõenditega, eelkõige juhtumi faktiliste asjaoludega. Ajavahemikul 03.-06.10.2003, kui toimus vargus, häiret turvafirmasse ei saabunud ja 06.10.2003 hommikul lattu sisenemisel häiresüsteem ei rakendunud. AS F.E. 21.10.2003 vastus päringule on üldsõnaline ja pole piisav süsteemi töökorrasoleku tõendamiseks. Töökorras on häiresüsteem, mis sissetungi, ründe või ohu esinemisel rakendub ja häireteate edastab. 3

(6)14. Kohtuotsuse kohaselt ei ole kriminaalasjas nr 03231607325 läbiviidud eeluurimine tõendanud hageja poolt ohutusnõuete rikkumist. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole uurida ohutusnõuete rikkumist.

§ 94

loetleb tõendamisest vabastamise alused ja kriminaalasja eeluurimise tulemusi seal ei ole. Kohus ei tuvastanud varguse toimumise hetke, kuid leidis, et laos oli kahjuhetkel töökorras valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteem. Sellega rikkus kohus

§ 227lõiget 1.

Nõustuda tuleb kohtu järeldusega, et hageja poolt hilisem häiresüsteemi väljavahetamine uuema häiresüsteemi vastu ei tõenda iseenesest veel, et hageja oli kahjuhetkel täitmata kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustuskaitse kehtimise tingimused ja et ta rikkus nõuet 106. Nimetatud asjaolu viitab sellele ja koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega tõendab seda, et häiresüsteem oli vara kaitseks ebapiisav, st ei olnud töökorras. Kohus rikkus

§ 95

lõikes 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet, järeldades häiresüsteemi väljavahetamise faktist, et hageja ei ole nõuetele vastava häiresüsteemi tagamisel olnud hooletu. Asjas omab tähtsust hageja hoolsus nõuetele vastava häiresüsteemi tagamisel kahjujuhtumi ajal, mitte pärast seda.

  1. Kohus on asjaolusid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud nõude 106 rikkumist. Kahjujuhtumi toimumise ja selle asjaolude tõendamise koormus on kindlustusvõtjal. Nimetatud kohustus tuleneb tingimuste ÜL punktist 8.1.3 ja VÕS § 448 lõikest
  2. Sellist tõendamiskoormuse jagunemist on hageja hagiavalduses ka tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud täpset varguse toimumise aega, mistõttu hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele ta tugineb.
  3. Kui lähtuda sellest, et vargus toimus ajavahemikul 03.-06.10.2003, on asjaoludega, et häiret sel ajavahemikul häirekeskusesse ei läinud, häiresüsteem valve alla andmise ja valve maha võtmise aega ei registreerinud ning 06.10.2003 hommikul ei olnud süsteem valvestatud, tõendatud, et kahjuhetkel ei olnud objektil töökorras valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteemi. Seega on kostja omapoolse tõendamiskoormuse täitnud, tõendades, et hageja rikkus kindlustuslepinguga võetud kohustusi.
  4. Häiresüsteemi mitterakendumine tõendab, et süsteem ei olnud kas töökorras või ei olnud süsteem valve alla antud, seega on kostja tõendanud asjaolud, millele ta tugineb. Kostja on tõendanud, et hageja on kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 103 lg 1
  5. lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku, et kindlustusvõtja vastutab ohutusnõuete rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Nimetatud kokkulepe ei muuda aga VÕS § 103 lg 1 teisest lausest analoogia korras tulenevat põhimõtet, et ka lepingulise kohustuse rikkumisel eeldatakse rikkumise süülisust. Eeltoodust tulenevalt lasub kindlustusvõtjal kohustus tõendada, miks häiresüsteem ei rakendunud ja et mitterakendumises puudub hageja süü.
  6. Kindlustuspoliisil on toodud rida nõudeid, mis oma sisult on ohutusnõuded. Poliisil toodud nõuded on eritingimuseks ÜL ja tingimuste ohutusnõuete suhtes.
  7. Kostja mõistis lepingu sõlmimisel nõuet 106 järgmiselt: murdvarguskindlustuse kindlustuskaitse kehtimiseks peab kindlustuskohas olema töökorras valve alla antud juhtimiskeskusesse ühendatud valveseadmestik selliselt, et oleks tagatud kõrvalise isiku kindlustuskohta õigusvastase sisenemise, sealt väljumise või vara hõivamise kohene avastamine ning kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine. Nõude 106 eesmärk on varguse võimalikult varajane avastamine ja seeläbi ka kahju vähendamine. Seetõttu pidi kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teadma, et töökorras ei tähenda üksnes tehnilist töökorda, vaid seda, et süsteem reaalselt eesmärgipäraselt toimiks. 4

(6)
  1. Tõsikindel teadmine selle kohta, et objekt 03.10.2003 valvekeskusesse ühendati, puudub. Staatuse signaali valveobjektile paigaldatud valvekeskus ei edastanud, mistõttu süsteem ei anna infot objekti valvestamise aegadest. Tõendatud on fakt, et 06.10.2003 hommikul oli objekt valvestamata. Info selle kohta, mis ajast ja kui kaua objekt valvestamata oli, puudub. Varguse toimumise aja kohta info puudub. Samuti ei ole teada, kas toimus üks või mitu vargust. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et häiresüsteem varguse toimumise ajal sissetungihäiret ei saanud, mis tõendab, et häiresüsteem ei olnud töökorras. Nõue objekti kaitsva kahjuhetkel töökorras valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteemi kohta ei olnud täidetud, kuivõrd valvesüsteem sissemurdmise ajal ei rakendunud ja häiret valvekeskusesse ei edastatud.
  2. Seega on tõendatud, et häiresüsteem ei vastanud eeltoodud nõuetele ning hageja poolt on täitmata kindlustuslepinguga kindlustuskaitse kehtimiseks vajalik tingimus ja vargusega põhjustatud kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, mistõttu kostja otsus keelduda kahju hüvitamisest on põhjendatud. Kindlustusvõtja ei ole teinud kõike temast olenevat ja mõistlikult oodatavat kahjuriski hoidmiseks sellisel tasemel, mis tingimustel leping murdvarguse ning röövi vastu sõlmiti, olles ohutusnõuete täitmisel vähemalt hooletu.
  3. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poliisist tuleneb, et kindlustusandja kannab tsiviilõiguslikku vastutust ajavahemikul 03.05.2003-10.05.2004 aadressil Pärnu mnt 139E asuvas ehitusmaterjalide laos paiknevale varale murdvargusega tekitatud rahalise kahju eest. Poliisist tuleneb, et nimetatud objekt on kindlustatud murdvarguse ja röövi riski vastu, kuid kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusandjal hüvitise maksmise kohustus üksnes siis, kui kindlustuisvõtja on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused. Pooled leppisid kindlustuslepingu sõlmimisel kokku, et nõude 106 rikkumise korral puudub objektil kindlustuskaitse. Kuna kindlustuskaitset valve puudumise tõttu ei olnud, siis ei tekkinud kostjal hüvitamiskohustust, sh ka osalise hüvitamise kohustust. Kuna töökorras valvekeskusesse ühendatud valvestatud murdvarguse häiresüsteemi puudumisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja kahju suurusele, siis VÕS § 452 lg 2 punktist 2 tulenevalt võib kindlustusandja sellisele kokkuleppe tugineda.
  4. Hageja ei ole esitanud andmeid täpse kahju tekkimise aja kohta ega selle kohta, et sel ajal oli objekt valvestatud. Samuti pole hageja tõendanud, et häiresüsteem ei rakendunud asjaolu tõttu, mille eest tema ei vastuta. Hageja on rikkunud poliisi nõuet 106, mis on ohutusnõue ES 02 punkti 5 mõistes ja kostja vabanes kahju hüvitamise kohustusest. Vastustaja seisukoht
  5. AS W. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  6. Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-i 1 alusel tuleb jätta Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 654 lg 6).
  7. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebusega, et linnakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja teinud ebaõigeid järeldusi. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei ole aluseks linnakohtu otsuse tühistamisele. Tallinna Linnakohus on õigesti vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 95 hinnanud tõendeid ja jõudnud õigele järeldusele, et kostja pole tõendanud 5

(6)hagejapoolset lepingu rikkumist. Kohtuotsus vastab

§ 231

lg 4 nõuetele, sest kohus on märkinud, miks ei ole tuvastatud hagejapoolne lepingu rikkumine (sh ohutusnõuete rikkumine). Asjaolu, et varguse ajal ei saabunud turvafirmasse häiret ei näita seda, et hageja oleks rikkunud pooltevahelist lepingut ja/või lepingus sätestatud ohutusnõudeid. Linnakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole apellandi väide, et kohus on oma otsuses tuginenud muu hulgas kriminaalasjas läbiviidud eeluurimisele. Kohus on põhjendanud oma järeldusi ka teiste tõenditega. Kriminaalasjas läbiviidud eeluurimise tulemusi võib kolleegiumi arvates hinnata koos teiste tõenditega kogumis ka tsiviilasjas. 27. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et murdvarguse valvesüsteem ei olnud töökorras. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kindlustusvõtja on kohustatud tõendama seda, et ta ei rikkunud pooltevahelist lepingut. Kostja pidi käesolevas asjas vastavalt

§ 91

lg-le 1 hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et hageja rikkus kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid). Kolleegiumi arvates ei ole kostja seda teinud. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et hagejapoolne lepingu rikkumine on tuvastatud AS F.E.

  1. oktoobri 2003.a kirjaga (tl 20) ning E.N. ja M.A. seletusega. Kolleegium jätab nimetatud tõenditest viimased arvestamata, sest isiku kirjalikke seletusi ei saa käesolevas asjas tõendina arvestada. E.N. ja M.A. on tsiviilasjas tunnistajatena üle kuulatud ning nende ütlused ei tõenda, et hageja oleks lepingut rikkunud. Samuti ei ole kostja poolt viidatud AS-i F.E. kirjaga võimalik tuvastada, et hageja rikkus ohutusnõudeid. Kolleegium ei nõustu ka selles osas apellandiga, et hagejapoolne lepingu rikkumine on tuvastatud sellega, et häiret varguse toimumise eeldataval ajavahemikul häirekeskusse ei läinud ning järgmise tööpäeva hommikul ei olnud süsteem valve all. Need asjaolud ei näita, et hageja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
  2. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks tuleb apellandilt kuni
  3. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja lg 8 ning § 61 lg 1 p-i 1 alusel välja mõista 3 910 krooni. M. Merimaa M. Seppik V. Lips 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.