ja § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel kostjalt enda kasuks välja mõista 25 830 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Poolte vahel 15.09.2004 sõlmitud tööettevõtulepingu p 2.1 kohaselt oli videovalvesüsteemi montaaži ettevalmistamine ja montaažitööde teostamise lõpetamise tähtaeg 25.09.
lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Juhul kui kohus peaks otsustama hagi rahuldada, taotles kostja
Hageja nõutava viivise suuruseks on 25 830 krooni. Nimetatud summa moodustab ilma käibemaksuta lepingusummast 25,66 %. Seejuures on väidetav viivitus kestnud 118 783,52 krooni osas ainult 4 päeva ja 18 783,52 krooni osas ainult 20 päeva. Hageja ei ole tõendanud, et tema huvid said maksmisega lühiajalisel viivitamisel nii suures ulatuses kahjustada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 23.09.2005 otsusega täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 830 krooni ja 2 100 krooni kohtukulude katteks. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et pooled sõlmisid 15.09.2004 videovalvesüsteemi paigaldamiseks tööettevõtulepingu. Tööde teostamise tähtajaks leppisid pooled kokku 25.09.
) § 113 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult seaduses sätestatust kõrgema intressimääraga viivitusintressi, kui pooled on nii kokku leppinud. Hageja on arvestanud ja nõuab kostjalt 25 166 krooni viivist kogu lepingusumma tasumisega viivitamise eest 5 päeva võrra arvestusega 5 033,20 krooni ühe päeva eest. 18 783,52 krooni tasumisega viivitamise eest 20 päeva võrra nõuab hageja täiendavalt 664 krooni arvestusega 33,20 krooni 1 viivitatud päeva eest. Hagejal on eeltoodust tulenevalt õigus nõuda kostjalt 25 830 krooni viivist. Kostja taotluse viivise vähendamiseks jättis kohus rahuldamata. Kohtu hinnangul on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju hüvitamise lihtsustamine, lisaks on viivise eesmärgiks ka võlgniku sundimine oma kohustuste täitmisele. Seadus ei sätesta piiranguid viivise suuruse kokkuleppele. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on pooled lepingu sõlmimisel viivise suuruses ise kokku leppinud ning viivise rakendumine sõltus võlgnikust enesest, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväited viivisemäära ebamõistlikust suurusest. Kuna hageja ei nõudnud põhivõlast suuremat viivist, siis pidi kostja tõendama, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 19). Käesolevas asjas kostja seda teinud ei ole, esitades ainult paljasõnalisi vastuväiteid. Ainuüksi kahju puudumine või selle olemasolu viivisesummaga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla viivise alandamise aluseks kostja nõutud suuruseni, kuna viivise eesmärgiks võimaliku kahju hüvitamise kõrval on ka rahuldada võlausaldaja huvi, et kohustus saaks täidetud vastavalt lepingus sätestatule. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 23.09.2005 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kostja taotlus viivise vähendamiseks ja rahuldati hagi täies ulatuses, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivisena 2 583 krooni. Kohtukulud palub kostja jätta vastaspoole kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti
Võlaõigusseaduse § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 2 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Viivisemäär 5 % päevas tasumata summalt iga maksetähtaega ületanud päeva eest moodustab viivisemäära 1 825 % aastas. Sellises määras viivis on heade kommete vastane.
Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Menetlusosalised on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud, mingit teadet esitanud ei ole, miks ei ole võimalik kohtusse ilmuda. Apellant ei ole taotlenud apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Tulenevalt TsMS § 649 lg- st 2 peab kolleegium võimalikuks apellatsioonkaebus läbi vaadata ilma menetlusosaliste osavõtuta. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda selle rahuldamist. Otsus on hagi rahuldamise osas piisavalt põhjendatud. Kohus on põhjendanud ka kostja taotluse rahuldamata jätmist viiviste vähendamiseks. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuses oleva põhjendusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg- st 6 ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Kolleegium peab vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu sellele, et viiviste vähendamise taotluse esitamisel lasub kostjal tõendamiskoormis tõendada neid asjaolusid, mis oleksid andnud kohtule õiguse
alusel lugeda leppetrahv ebamõistlikult suureks ning sellest tulenevalt vähendada poolte vahel kokkulepitud viiviste suurust. Väide sellest, et rahalise kohustuse 118 783,52 krooni täitmisega viivitati kõigest 5 päeva ja 18 783,52 krooni tasumisega 21 päeva, ei ole piisavaks asjaoluks, mis annaks alust taotlus rahuldada. Rahaline kohustis tuli täita tähtaegselt. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et viiviste suuruses on pooled ise kokku leppinud. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.