lg 1 kohaselt peab nõude loovutaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas täitedokumendi. Hageja selliseid dokumente ei oma. M.G. OÜ saadetud tasaarvestusavaldus on õigustühine.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostjal ei tekkinud M.G. OÜ ees kohustust seadusest ega ühestki dokumendist, mistõttu ei saa nõuet tasaarvestada. Kostja saatis sellekohase vastuväite M.G. OÜ-le 12.05.2005. Kohtutäitur A.P. alustas kostja avalduse alusel töövaidluskomisjoni otsuse täitemenetlust. M.G. OÜ esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis otsusega rahuldamata põhjusel, et M.G. OÜ-l puudus dokument, mis tõendaks kostja võlga M.G. OÜ ees. Töövaidluskomisjoni otsusest ei nähtu, et töötajal tekkinuks kohustusi tööandja ees. Komisjon ei leidnud, et koondamishüvitus kuuluks tagastamisele. Hageja viidatud Riigikohtu lahendile tugineda ei saa, kuna tegemist on erinevate asjaoludega. Hageja viide
§-le 1028 on asjakohatu, see säte ei kehti töölepingust tulenevatele suhetele. Seadus ei näe ette koondamishüvitise tagasinõudmise võimalust. Tööandja püüab saada kasu enda poolt toimepandud seaduserikkumise arvelt. ITLS § 6 lg 1 järgi oli hagejal õigus kohtusse pöörduda 4 kuu jooksul. M.G. OÜ sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 18.04.2005. Hagi on aegunud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis K.V.ilt välja koondamishüvitise ja viivise 3898,65 krooni E.N.C.H. OÜ kasuks. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 05.04.2005 otsusega rahuldati kostja avaldus ning tunnistati ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine temaga TLS § 86 p 3 alusel ja loeti 2
lg-ga 2 peatub aegumine õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Seega hageja poolt kostjalt võlgnevuse tasumiseks 7 päevase tähtaja andmisega aegumine peatus ning seetõttu hagi ei ole aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 23.08.2005. Kohus tasaarvestusega seonduvat ei analüüsinud, kuna see ei ole vaidluse ese ning tasaarvestust ei toimunud, kuna täideti töövaidluskomisjoni otsus. Ka ei loovutanud kostja endine tööandja hagejale nõuet, mille osas tegi väidetava tasaarvestuse.
§ 167 lg 3 alusel läksid hagejale üle ka õigused intressile ja leppetrahvile. M.G. OÜ järgis
Õige on hageja seisukoht, et kostja sai koondamishüvituse alusetult, kuna koondamine tunnistati ebaseaduslikuks. Tööandja M.G. OÜ koondas kostja ja maksis talle seetõttu vastavalt TLS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatule hüvitist. Kostja avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon töölepingu lõpetamise kostjaga koondamise tõttu ebaseaduslikuks. Seega leidis kostja ise, et töölepingu lõpetamine temaga koondamise tõttu on ebaseaduslik ja soovis töölepingu lõpetamist TLS § 79 järgi. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt kostja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja kahe kuu keskmise palga. Koondamise ebaseaduslikuks tunnistamisega töövaidluskomisjoni poolt langes ära õiguslik alus koondamishüvituse saamiseks ning hagejal kui isikul, kellele kostja tööandja loovutas nõudeõiguse koondamishüvituse osaliseks tagastamiseks, on õigus kostja poolt alusetult saadut tagasi nõuda. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-107-04, leides, et kooskõlas
lg-ga 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui töötaja avalduse alusel tunnistatakse töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ebaseaduslikuks, kuid töötajale jääks talle makstud koondamishüvitus. Seoses sellega, et tööleping loeti lõppenuks TLS § 79 alusel, sai kostja tööandjalt TLS § 117 lg 2 3
Viivisenõuet ega selle suurust kostja ei vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused K.V. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Töösuhteid ja nendest tekkinud vaidlusi reguleeritakse eriseadustes – töölepinguseaduses ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses. ITLS § 6 lg 1 alusel on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud ja see tähtaeg peatus kuni 01.01.2006 ITLS § 8 lg 5 alusel töövaidluskomisjoni menetluse ajaks. Ei ole õige kohaldada üldseaduse sätteid. Kohus kohaldas alusetult tähtaja kulgemisele 7-päevast peatumist
lg 2 alusel.
ÜS § 167 käsitleb aegumise peatumist läbirääkimiste korral, lg 2 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt kohutatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kostjal hagejaga täiendavaid läbirääkimisi ei toimunud ja hageja ei ole õigustatud isik. Kohtu keeldumine hagi aegumise kohaldamisest oli alusetu. Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas õigustatud isikuks hagejat, ei hinnanud töösuhtest tuleneva nõude loovutamise õigsust ega arvestanud hageja ja M.G. OÜ esindaja kokkulangevust. Hageja ja M.G. OÜ esindaja E.N. käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
ÜS § 167 lg-st 2 tulenevat aegumise peatumist. Hageja ei esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, nõude üleminek ei ole tõendatud. Nõudeõiguse tekkimise aluseks tööandjal said olla nõuet tõendavad dokumendid, milleks ei saa olla Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-04, mis on tehtud konkreetses töövaidluses teiste poolte vahel. Tööandja andis hagejale üle nõude, mille suhtes tal puudus nõudeõigus. Otsusest ei nähtu, millise sätte alusel luges kohus tööandja oletatava nõue üleläinuks kostjale ega hinnanud selle seaduslikkust. Kohus tugines vaidluse lahendamisel üksnes
-i sätetele ja hageja viidatud Riigikohtu lahendile. Riigikohtu lahendit ei saa kohaldada, kuna konkreetses vaidluses on käesolevast vaidlusest erinevad asjaolud. Töötaja tegelik tahe töövaidluskomisjoni pöördumisel oli tunnistada tööandja käitumine töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks ja soov saada selle eest kahesugust (töökoha kaotamise fakti ja lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest) seaduses ettenähtud kahjutasu ehk hüvitist. Kohaldades töösuhetele üldseadusi ja kohtupretsedenti, rikkus kohus õiguskindluse põhimõtet. Asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsusega loeti tööleping lõppenuks ITLS § 29 lg-st 2 tulenevalt omal algatusel, ei muuda olematuks koondamise toimumist (tööandja ühepoolset soovi töötajast vabanemiseks). Kostja tööandja oli M.G. OÜ. Hageja ja kostja vahel töösuhteid ei olnud. Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused saavad ühelt tööandjalt teisele üle minna ainult TLS § 6 lg-s 1 sätestatud alustel. Hageja ühtegi alust ei tõendanud. Kuna vaidlus tuleneb töölepingu alusel tekkinud väidetavast tööandja õigusest, tuleb kohaldada TLS § 16 ja 17, mille järgi tööandja ühepoolsed töötaja olukorda halvendavad otsused on kehtetud ning sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim, st tuleb kohaldada TLS ja ITLS sätteid. Otsus nõude üleandmise kohta halvendas kostja olukorda võrreldes ITLS § 6 lg-st 1 tulenevaga. 4
lg-ga 1 ei olnud kooskõlas see, et töötaja saab nii koondamishüvituse kui ka sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga. Seega on Riigikohus rõhutanud, et väljamakstud koondamishüvituse tagasinõude üle otsustamisel tuleb lisaks sellele, et hüvituse maksmise alus on ära langenud, hinnata ka muid olulisi asjaolusid ja poolte käitumise vastavust
Samuti tuleb vaidluse lahendamisel järgida põhimõtet, et töösuhte spetsiifikat arvestades tuleb töövaidluses töötajat kaitsta laiemalt kui muu võlasuhte pooli.
lg 1 kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas väljamakstud koondamishüvituse tagasinõudmine töötajalt. K.V. sai töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu hüvitusena kolme kuu keskmise palga. Töövaidluskomisjon otsustas töötaja avalduse rahuldamisel TLS § 117 lg 2 alusel välja mõista kahe kuu keskmise palga. Kolleegium leiab, et koondamishüvituse tagasinõudmine töötajalt tekitaks olukorra, kus tööandja poolsete rikkumiste tõttu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel ja 5
Vaidlust ei ole selles, et 07.07.2005 on andud hageja kostjale täiendava tähtaja 7 päeva võla tasumiseks, mis peatas selleks ajaks nõude aegumise ja 22.08.2005. a hagi esitamine oli ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4kuulise aegumistähtaja piires. Ebaõige on apellandi väide, et M.G. OÜ ei saanud nõuet loovutada.
Nõude loovutamise lepingu esitamine kohtule ei olnud nõutav, kuna
teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmisel lähtuda kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista TSMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Ülle Jänes Margo Klaar Tiit Kollom 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.