2-05-15926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15926 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- mai 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. T. hagi S. T.’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja – J. T. (isikukood X); Kostja – S. T. (isikukood X). Resolutsioon
- Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
- Välja mõista S. T.’ilt (dokumentides ka S. T., isikukood X, elukoht X) J. T. (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis tema enda ülalpidamiseks summas 745 (seitsesada nelikümmend viis) krooni kuus, alates 01.03.2005.a kuni keskkooli lõpetamiseni 25.06.2006.a.
- Välja mõista S. T.’ilt 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord 1
(4)2-05-15926 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- augustil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on kostja ja I. P. tütar. Vanemad elavad lahus. Alates 2004.a märtsikuust keeldus kostja hageja ülalpidamiseks elatist maksta, põhjendusel, et tal puuduvad rahalised vahendid. Hageja õpib keskkoolis. Sissetulekuid tal ei ole. Tema vajadusteks on 4 870 krooni kuus. Hagejat peab ülal ema, kuid ema sissetukust ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt enda ülalpidamiseks elatusraha summas 2 500 krooni kuus alates 05.08.2004.a. KOSTJA VASTUS
- oktoobril 2005.a esitatud vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kuni hageja 16 aastaseks saamiseni oli ta ainult kostja täielikul ülalpidamisel. Alates 2005.a märtsikuust hageja elab vabaabielus. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja toetas hagi, kuid vähendas haginõude 2 400 kroonini kuus ja palus selles ulatuses hagi rahuldada alates 01.03.2005.a. Hageja seletuste kohaselt lõpetab ta keskkooli 25.06.2006.a. Talle on määratud lapsetoetus 300 krooni kuus. Hageja on enda ema ülalpidamisel. Ema netosissetulekuks on 3 600 krooni kuus. Kostja maksis 2005.a aprilli-juuni kuudes hageja ülalpidamiseks kokku 4 500 krooni.
- Kostja seletuste kohaselt ta kasvatas tütre alates viiest eluaastast. Kuni 2005.a märtsikuuni elas hageja kostja juures. Pärast hakkas ta elama enda elukaaslasega hageja ema korteris. Kostja võttis hagi omaks vaid summas 500 krooni kuus. Kostja ei nõustunud suuremas ulatuses elatist maksma, põhjendusel, et tema sissetulek ei võimalda seda teha ja lisaks ei taha ta vabaabielus elavat tütart ülal pidada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
- Sünnitunnistuse järgi hageja üheks vanemaks on kostja. 23.12.2004.a hageja sai täisealiseks. Kohtla-Järve
- Keskkoli 20.03.2006.a tõendi nr 20/6-16 kohaselt õpib hageja
- klassis.
- Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt pärast täisealiseks saamist ei ole kostja hageja ülalpidamiseks nõutaval viisil elatist makstud. Poolte seletuste kohaselt 2005.a jooksul maksis kostja hagejale elatusraha kokku 4 500 krooni. Kuigi oma vastuses hagile kostja hagiga ei nõustunud, siis kohtuistungil ei olnud kostjal vaidlust hageja ülalpidamise vajaduse üle. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks.
- Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS 2
(4)2-05-15926 § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Selle säte mõttes tulenevalt peab vanem ülal pidama ka keskkoolis õpinguid jätkavat last. Kuna kostja pole täisealiseks saanud, kuid endiselt keskkoolis õpinguid jätkava täiealise lapse ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud, siis vastavalt PkS § 61 lg 1 mõistab kohus temalt elatise hageja kasuks. Kostja vastuväiteid, et hageja elab vabaabielus, ei välista hagi rahuldamist. Hageja ei tunnistanud vabaabielus elamise fakti.
- PkS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 70 lg2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid.
- Hageja arvestuste kohaselt tema vajadusteks on keskmiselt 4 870 krooni kuus, s.h korteriüür ja kommunaalmaksed 1 000 krooni; söögiraha kodus ja koolis 1 720 krooni; kulutused riiete ja jalatsite ostuks 500 krooni; hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 300 krooni; koolitarbed 200 krooni; transpordikulud ja kulutused ekskursioonidele 210 krooni; tasu repetiitorile 640 krooni; huviringid 200 krooni; meelelahutus 100 krooni.
- Hageja seletuste kohaselt temal endal sissetulekuid ega varasid ei ole. Ta õpib ka Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudis, kuid stipendiumi ega toimetulekutoetust talle määratud ei ole. Hoolimata kohtu nõudmistest hageja ei esitanud tõendeid enda ema sissetuleku kohta. Hageja seletuste kohaselt tema ema saab netosisetukuna 3 600 krooni kuus ning hagejale on määratud lapsetoetus 300 krooni. Varasid hageja emal ei ole.
- Kostja omab kindla töökohta. OÜ I.V.P. Reisid 12.10.2005.a tõendi kohaselt kostja netosissetulekuks on keskmiselt 2 841 krooni kuus. Tema varaks on kahetoaline erastatud korter asukohaga Oru 2-36, Jõhvi. Kohustused kostjal puuduvad, teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole.
- Eeltooduga on tuvastatud, et hageja ema sissetulekud on 970 krooni võrra väiksemad kui ainuüksi hageja vajadused. Lisaks pidi ju hageja ema ka ennast ülal pidama ja korteri kommunaalmakseid tasuma. Kohtuistungil ei osanud hageja seletada, kuidas said nii tema kui ka tema ema vajadused rahuldatud, kui neil ei olnud selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Seega hageja kas on põhjendamatult suurendanud enda vajadused või varjab kohtu ja kostja ees enda ema sissetulekuid. Niisugustel asjaoludel elatise määra kindlaks tegemisel ei ole võimalik lähtuda hageja vajadusest ega tema ema varalisest seisundist.
- Käesolevas vaidluses elatise määra kindlaks tegemisel lähtud kohus vaid kostja varalisest seisundist. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja väitega, et kostja tegelikult saab tööandja poolt näidatust rohkem palka. Tööandja tõend on ametlik dokument ja kohtul ei ole alust seada ta kahtluse alla. Kohus eeldab küll, et kostja sissetulek võrreldes 2005.a tööandja tõendis näidatuga pisut kasvas, kuid selline kasv ei ole kostja varalist seisundit oluliselt parandanud. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta elatist hageja poolt nõutud 2 400 krooni ulatuses. Sellises ulatuses hagi rahuldamisel jääks kostjale elamiseks ning korteri kommunaalmaksete tasumiseks vaid 441 krooni. Kostja seletuste kohaselt maksab ta korteri eest 3
(4)2-05-15926 kommunaalmakseid keskmiselt 800 krooni kuus, elektri 150 krooni, kaabeltelevisiooni tasu 100 krooni. Lisaks peab kostja maksma 300 krooni mobiiltelefoni eest. Kokku 1 350 krooni. Pärast seda jääb üle 1 491 krooni (2 841 - 1 350). Seda asjaolu vastavalt PkS §61 lg6 p3 kohus tunnistab mõjuvaks põhjuseks ja vähendab elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Kohus leiab põhjendatuks hagi rahuldamine summas 745 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha vaid 574 krooni kuus (745 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Hagi tuleb rahuldada alates nõude esitamise päevast, s.o 01.03.2005.a kuni keskkooli lõpetamiseni 25.06.2006.a.
- Poolte seletuste kohaselt pärast hagi esitamist kostja on maksnud hagejale elatusraha kokku summas 4 500 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.
- TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 8 940 krooni (745 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 650 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)