KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-405 Tsivii

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

§ 42

lg 1, 2 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

§-de 60 lg 1, 61 lg 1 ja 70 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja seletustest nähtuvalt on laps põdenud meningiiti ja tal esineb arengu mahajäämus, mistõttu tuleb tavapärasest enam vahendeid kulutada ravimite ostmisele. Hageja ei tööta, ta hooldab oma alaealist last. Kostja esitatud andmetest oma majandusliku seisundi kohta nähtub, et pärast kulude maha arvamist on tema sissetulekuks 16 915 Eesti krooni kuus. Neil asjaoludel, arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi ning seda, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, tuleb kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 2500 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatisehagi on esitatud kohtule

1. veebruaril
2. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
3. A. M taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
4. novembri 2005 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on elatis ebaõigesti välja mõistetud, kuna isadus ei ole tõendatud. Isaduse tuvastamiseks tuleb läbi viia sõltumatu uuring (vereproov või DNA analüüs). Lisaks ei ole hageja tõendanud, et lapse vajadused on 2500 krooni kuus. Samuti ei ole hageja tõendanud oma majanduslikku olukorda. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostjal elatusraha suhtes märkusi ei ole, sest kostja on oma 01.04.2005 avalduses selgitanud, et enne isaduse küsimuse lahendamist ei ole tal põhjust elatisraha küsimuses arvamust avaldada. Apellant on valmis kaasa aitama isaduse küsimuse lahendamisele.
5. M.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus põhjendamata. Vastustaja on nõus osalema isaduse tuvastamise uuringus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
7. novembri 2005 otsus tühistada. Ringkonnakohus juhindub TsMS §-st 646, mille kohaselt kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 227 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsuses ei tohi olla vastuolusid ja kohtuotsus peab olema üheselt mõistetav. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 228 esimese lause kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu otsus ei vasta eelnimetatud protsessiõiguse normidele. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tuvastada kostja isaduse 27.07.2003 sündinud tütre suhtes. Hageja nõude rahuldamiseks tuli maakohtul tuvastada, et hageja tütar põlvneb kostjast. Põlvnemise puhul tuleb arvestada, et see ei kuulu poolte dispositsiooni alla, s.t pool ei saa põlvnemise eeldamist välistada. Kostja vastuväite korral pidi maakohus lahendama küsimuse, kas kostja isadus hageja tütre suhtes on ilmselgelt välistatud või mitte. Maakohus tegi hageja seletuse ja kostja vastuväite alusel järelduse, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad pidada kostjat hageja tütre isaks. Samas ei nähtu vaidlustatud otsusest, millised on need asjaolud, mille põhjal kohus sellise järelduse tegi. Maakohus on tuginenud ka sellele, et kostja ei ole välistanud isadust ega teinud kohtule ettepanekuid põlvnemise küsimuse lahendamiseks. Nimetatud maakohtu järeldus ei ole kooskõlas asja materjalidega. Vastuses hagile on kostja teatanud, et ta on nõus osalema isaduse küsimuse lahendamisel (t.l 41) Kohtuistungil on hageja teinud ettepaneku DNA ekspertiisi läbiviimiseks (t.l 71). Samal kohtuistungil on kohus leidnud, et on vajalik küsida kostja nõusolekut DNA ekspertiisi läbiviimiseks. Seega olid pooled nõus DNA ekspertiisi läbiviimisega ning nähtuvalt kohtuistungi protokollist (t.l 72) lükkaski maakohus sel põhjusel 15.06.2005 kohtuistungi edasi. Eelnevast saab järeldada, et vaatamata poolte soovile lahendada isaduse küsimus ekspertiisi teel, jättis maakohus ekspertiisi määramata. Sellega rikkus maakohus oluliselt TsMS §-s 656 lg 1 p 1 sätestatud poolte õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 646 3 kohaselt toob nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 231 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud. Maakohus on tuvastanud kostja isaduse hageja tütre suhtes, kuid ei ole märkinud tõendeid, millistele selline järeldus rajaneb. Seetõttu ei ole vaidlustatud otsus mõistetav ja apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seega elatise väljamõistmiseks peab kohus tuvastama kummagi vanema varandusliku seisundi ja lapse vajadused. Kostja vastusest hagile nähtub (t.l 41), et ta soovib avaldada seisukohta elatise suhtes pärast isaduse küsimuse lahendamist. Kuivõrd kostja soovis avaldada seisukohta elatise suhtes pärast isaduse lahendamist, siis maakohus, mõistes kostjalt välja elatise enne isaduse kindlakstegemist ekspertiisi teel, rikkus ka selles osas kostja õigust olla ärakuulatud ja esitada vastuväiteid (TsMS § 656 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uue arutamise käigus. Viivi Tomson Egon Konsand 4 Üllar Roostoja