3-06-289/1

Haldusasi nr 3-06-289 KOHTUMÄÄRUS Tallinnas, 21.aprillil 2006 Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristina Maimann, saanud A.T. avalduse riigi õigusabi saamiseks, leidis: A.T. esitas 01.11.2005 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohus keeldus 02.02.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-19340 avalduse menetlusse võtmisest ja edastas A.T. riigi õigusabi taotluse pädevuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on advokatuur 04.01.2006 e-kirjaga teavitanud Harju Maakohtu kantselei juhatajat, et A.T.’le osutab riigi õigusabi AB Seppik ja Sirel vandeadvokaadi abi J.Kuusk. Halduskohus tegi kohtunõude Harju Maakohtule selgitamaks, kas riigi õigusabi A.T.le on määratud või mitte. Harju Maakohtu 13.04.2006 vastuse kohaselt määrust riigi õigusabi osutamiseks tehtud ei ole. Telefoni teel kohtule antud selgituse kohaselt asus J.Kuusk õigusabi osutama koheselt pärast seda, kui advokatuur oli ta õigusabi andmiseks sobivaks nimetanud, kuid saamata vastavat kohtumäärust. Harju Maakohtule J.Kuuse poolt esitatud taotluses riigi õigusabi tasu määramiseks nähtub, et osutatud õigusabi raames J.Kuusk tutvus esindatava poolt esitatud materjalidega, analüüsis asjaolusid ning konsulteeris esindatavat. J.Kuuse selgituste kohaselt on ta A.T.’le selgitatud, millised eduväljavaated on probleemi kohtus vaidlustamisel. Seega, faktiliselt on taotleja saanud advokaadilt tasuta nõustamist, mille eest riik tasuda ei saa, kuna advokaat asus õigusabi osutama ilma vastatav määrust ära ootamata. Kohus selgitab taotluse esitajale, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus peab vajalikuks taotluse esitajale selgitada, et riigi õigusabi ei tähenda tasuta õigusabi. Riigi õigusabi osutamise eest makstakse õigusteenust osutavale advokaadile tasu. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik, kuid riigil on õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda, kui isikut ei olnud eelnevalt osaliselt või täielikult vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest ja tema majanduslik olukord ei ole viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paranenud. Samuti näeb RÕS § 7 lg 1 p 5 ette õiguse keelduda riigi õigusabi andmisest kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitsmiseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et antud juhul on märgitud õiguslikul alusel riigi õigusabi andmisest keeldumine põhjendatud. 1 111 ˆ Harju Maakohtust Tallinna Halduskohtule edastatud A.T. riigi õigusabi taotluse ja Harju Maakohtu 02.02.2006 kohtumääruse alusel kohus järeldab, et taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada kohtule kaebus taotlemaks Eesti Vabariigilt määratud maksusummalt arvestatud intresside tagastamist. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja kohtus vaidlustada aastaid tagasi sisse nõutud maksuintresse. Taotluse kohaselt on riigi poolt nõutud tulumaksu katteks sundmüügi kaudu realiseeritud pere eluase. Seega on haldusakt, millega nõuti maksu ja intresside tasumist täidetud; õiguslik alus sissenõutud maksusumma või intresside tagastamiseks puudub ning maksu ja intressinõude vaidlustamiseks oleks kaebajal tulnud pöörduda õigeaegselt kohtusse. Halduskohtule tuleb kaebus esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kohaselt saab kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. Taotlusest võib järeldada, et taotleja ei ole tähtaegselt maksunõuet vaidlustanud. Seega oleks kohtusse pöördumine perspektiivitu nii menetluslikust kui sisulisest aspektist, mistõttu ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määruses asjas nr 2-3/1021/05 on asutud seisukohale, et kui kohus teeb riigi õigusabi taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 94; § 31 lg-st 6; § RÕS § 7 lg 1 p-st 5 kohus, määras : 1. Jätta rahuldamata A.T. taotlus riigi õigusabi saamiseks. 2. Saata määruse ärakiri A.T.’le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kristina Maimann kohtunik 2 222 ˆ