← Eesti

3-05-557/2

Obsah (5)§21§22§16§67§1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Haldusasja number: 3-933/2005 Haldusasi: X OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osak

) teeb vahet keskkonda ohustava (

§21

lg 2 p 3) ja keskkonda kahjustava (

§22

lg 1) tegevuse vahel, kusjuures keskkonda ohustava tegevuse korral ei võimalda seadus sellist tegevust peatada.

§21

lg 2 p 3, millele ettekirjutuses on tuginetud, sätestab, et ettekirjutusi tehakse inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks, kui tegevust ei saa sama seaduse §22 lg 2 kohaselt peatada. Antud juhul ei ole ettekirjutuse koostaja rakendanud

§22

lõiget 2, millest saab järeldada, et tuvastatud ei ole keskkonda kahjustavat tegevust kaebaja poolt. Seega on arusaamatu, miks ettekirjutuse resolutsioonis kohustatakse kaebajat lõpetama saasteainete paiskamine välisõhku ehk lõpetama kaebaja majandustegevus.

§21

lg 2 p 3 mõte ja eesmärk ei ole peatada isiku tegevust, kelle tegevus ohustab inimeste elu, tervist või vara või keskkonda, vaid selleks eesmärgiks on teha sellisele isikule ettekirjutus elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks. Ettekirjutus pidanuks sisaldama kaebaja jaoks üheselt mõistetavaid kohustusi ja mõistlikke tähtaegu vastavate abinõude rakendamiseks. 2. Asjaolu, et kaebaja ettevõttes puudusid kontrollimise hetkel püüdeseadmed, ei võimaldanud tulenevalt

§21lg 1 ja lg 2 p 3 teha kaebajale ettekirjutust tegevuse lõpetamiseks.

  1. Kaebaja tegevusega kaasnenud tugeva stüreenilõhna tõttu vastustajale laekunud korduvad kaebused ei ole seadusest tulenevalt kaebaja tegevuse peatamise aluseks.
  2. Ettekirjutuse tegemisel ei ole keskkonnainspektsioon tegelikult tuvastanud kaebajal inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustavat tegevust, mis andnuks aluse ettekirjutuse tegemiseks, sh kaebaja tegevuse koheseks peatamiseks. Kaebaja leiab, et tema tegevuse käigus välisõhku paisatud stüreenikogus ei ületanud õigusaktidega lubatud määra ning sellega ei olnud ohustatud inimese elu, tervist või vara või keskkonda. Vastustaja ei ole kohapeal läbi viinud mingeid mõõdistamisi. Seega on ettekirjutuses toodud väited, et kaebaja ettevõttes paisatakse välisõhku stüreeni koguses, mis ohustab inimese elu, tervist või vara või keskkonda, teoreetilist laadi ning paljasõnalised. Ettekirjutus on selles osas motiveerimata ja põhjendamata.
  3. Kuni ettekirjutuse tegemiseni ei olnud kaebaja ettevõtte poolt välisõhku paisatava stüreeni kogus veel ületanud keskkonnaministri 02.08.2004 määrusega nr 101 kehtestatud heirkoguse määra 0,1 tonni aastas. Määruse nr 101 §3 lg 3 p 2, millele on tuginetud ka ettekirjutuse tegemisel, kohaselt on saasteluba nõutav, kui saasteallikast eralduvate orgaaniliste ühendite, mille koosseisu kuulub 3 antud juhul ka stüreen, heitkogus on 0,1 tonni aastas ja enam. Väiksema koguse stüreeni puhul ei ole saasteluba nõutav. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutuses esitatud vastustaja väide, mille kohaselt saasteluba on vajalik ka siis, kui kontrollimise või ettekirjutuse tegemise momendil ei ole välisõhku paisatud stüreenikogus kalendriaasta algusest veel ületanud määruse nr 101 § 3 lg 3 p 2 lubatud piirmäära, kuid arvestuslikult see 2005.a. mingil ajahetkel ületatakse, on ekslik ega tulene VÕKS §68 lõikest 1 ega määrusest nr
  4. Kaebaja leiab, et saasteluba ei ole kohustuslik enne, kui kehtestatud heitkoguse määra ületatakse, sõltumata sellest, kas see toimub vastava kalendriaasta alguses, keskel või lõpus. 2005.aastaks planeeritud tootmismahu järgi oli teisel poolaastal ettearvatav olukorra tekkimine, kus välisõhku paisatav stüreeni kogus ületab lubatud määra – 0,1 tonni aastas. Seetõttu esitaski kaebaja 01.04.2005 Harjumaa Keskkonnateenistusele taotluse saasteloa saamiseks piisava arvestusega, et saasteluba väljastatakse ajaks, kui lubatud heitkoguse määr ületatakse. Vastava saasteloa taotlemisteade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud teadaanded 06.04.
  5. Kuni käesoleva ajani ei ole Keskkonnateenistus saasteluba kaebuse esitajale väljastanud ega teinud ka otsust loa andmisest keeldumise kohta. Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Ettekirjutuse tegemise vajadus oli tingitud asjaolust, et õhuheitmete püüdeseadmed kaebuse esitaja ettevõtte Saue vallas Jõgisool asuvates tootmisruumides puuduvad. Tootmiskompleks on ümbritsetud elamutega. Merekaatrite tootmises, millega ettevõte tegeleb, teostatakse lamineerimistöid stüreeni sisaldava Norpol polüestervaiguga. Aromaatne süsivesinik stüreen obn ohtlik kemikaal, mille aurude sissehingamine võib põhjustada limaskestade ja hingamiselundite ärritust ning muid tervisehäireid. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda on ettevõtte tegevusega kaasneva tugeva stüreenilõhna tõttu korduvalt laekunud kaebusi alates 2004.a. septembrikuust. 17.05.2005 esitasid Jõgisoo küla elanikud kirjaliku kaebuse nii Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale, Harjumaa Keskkonnateenistusele kui ka keskkonnaministeeriumile seoses Jõgisoo küla õuedes leviva ebameeldiva lõhnaga ja sellest tulenevate häiringutega. Elanikud palusid võtta tarvitusele meetmeid ümbritseva keskkonna ja inimeste kaitseks kahjuliku saaste eest. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba, on kehtestatud VÕKS §68 lg 1 alusel antud keskkonnaministri 02.08.2004 määrusega nr
  6. Nimetatud määruse §3 lg 3 p 2 kohaselt on nõutav saasteluba, kuii saasteallikast eralduvate orgaaniliste ühendite heitkogus on 0,1 tonni ja enam. X OÜ laovarude käive stüreeni sisaldavate Norpol-geelide ja vaigu Polylite osas oli ainult aprillikuus 8285,494 kg. Ajavahemikus 2005.a. veebruarist kuni aprillini kasutati ettevõttes stüreeni sisaldavaid vaikusid 14 325 kg , millest X OÜ andmetel olevat eraldunud 73,2 kg stüreeni. Sellises mahus töötamisel oleks aastane lenduva stüreeni maht 292,8 kg. Lisaks stüreenile eraldub tootmises ka teisi lenduvaid oergaanilisi ühendeid – atsetaate, aromaatseid süsivesinikke, ftalaati, metüülketooni, atsetooni. Kuna kaebaja ei oma tegevuseks nõutavat välisõhu saasteluba, on tema tegevus ilma välisõhu saasteloata vastuolus VÕKS §67 lõikega 1, mille kohaselt annab välisõhu saasteluba VÕKS-s sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse kasutamise tingimused. 4 Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest on Keskkonnainspektsioon ettevõtet korduvalt karistanud rahatrahviga väärteomenetluses (jõustunud 05.11.2004 kiirmenetluse otsus nr Ha7-10/04-00851 ja 16.12.2004 kiirmenetluse otsus nr Ha-7-10/04-00921). . Välisõhu saasteloa taotluse esitas X OÜ Harjumaa Keskkonnateenistusele alles 01.04.2005, kuigi ettevõte tegutseb Jõgisoo külas alates 2004.a. septembrist. Saasteluba ei ole ettevõttele seni väljastatud, kuna Keskkonnateenistus leidis puudusi ettevõtte poolt kasutatavas tehnikas, samuti esitas X OÜ taotluses valeandmeid, märkides lähima elamu kauguseks 300 m, tegelik kaugus on 25 m. Vaidlustatav ettekirjutus on kaebajale koostatud

§ 21

lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 3 alusel tema ebaseadusliku tegevuse peatamiseks ning see on seaduslik. Vastustaja palub jätta X OÜ kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 1. Keskkonnainspektsiooni õigus teostada keskkonnajärelevalvet keskkonnakaitse kõigis valdkondades tuleneb

§-st 4. Keskkonnakaitseinspektor on keskkonnainspektsiooni ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga, ning kelle õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 16. Vastavalt

§16

lg 1 on riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril muuhulgas õigus kontrollida eraõiguslikku juriidilist isikut ja tema tegevuskohta, kui isiku tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike punktile 4 ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab keskkonnakaitseinspektor õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. 2. Ettekirjutuse tegemise alused ja kord on reguleeritud

§-s 21.

§21

lg 1 kohaselt keskkonna kaitse ja loodusressursside kasutamise seaduslikkuse tagamiseks teeb keskkonnakaitseinspektor vajadusel ettekirjutuse.

§21

lg 2 p 3 sätestab ettekirjutuse tegemise inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks, kui tegevust ei saa käesoleva seaduse §22 lg 2 kohaselt peatada.

  1. Tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, reguleerib välisõhu kaitse seadus. Vastavalt VÕKS §-le 3 välisõhu keemiline mõjutamine on puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Saasteaine on VÕKS §4 kohaselt keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku annavad vastavalt VÕKS §67 lg 1 välisõhu saasteluba ja erisaasteluba, mis määravad ühtlasi ka selle õiguse kasutamise tingimused.
  2. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja tegevusega kaasneb välisõhu keemiline mõjutamine ja selle tegevuse tagajärjel eraldub välisõhku keemilisi aineid, mis on käsitletavad saasteainetena VÕKS §4 tähenduses. Samuti ei ole vaidlust 5 selle üle, et kaebuse esitajal puudub saasteainete välisõhku viimiseks VÕKS §67 lõikes 1 ettenähtud saasteluba. Vaidluse esemeks on küsimus, kas kaebaja majandustegevusega kaasnev saasteainete heitkogus oli kontrollimise ja ettekirjutuse tegemise ajal selline, millest alates on nõutav välisõhu saasteloa olemasolu. Vastavalt VÕKS §68 lg 1 saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba, kehtestab määrusega keskkonnaminister. Nimetatud volitusnormi alusel on keskkonnaminister 02.08.2004 andnud välja määruse nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“. Nimetatud määruse §3 lg 3 p 2 kohaselt on saasteluba nõutav lenduvate orgaaniliste ühendite korral, mille hulka kuulub ka kaebaja poolt tootmistegevuses kasutatav stüreen, kui saasteallikast eralduvate saasteainete heitkogus on 0,1 tonni aastas ja enam. Vastavalt kemikaali ohutuskaardi andmetele (tlk 49-54) on stüreen tervisele kahjulik orgaaniline aine, mis sisaldub klaasplasttoodete värvimiseks kasutatavate pinnavärvide NORPOL GELCOAT GS, GF, GP ja TOPCOAT MT koostises, ja mis sissehingamisel võib põhjustada limaskestade ja hingamiselundite ärritust ning neerude, maksa ja kesknärvisüsteemi häireid.
  3. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettekirjutus on õigusvastane põhjusel, et kontrollimise või ettekirjutuse tegemise momendiks ei olnud välisõhku paisatud stüreenikogus kalendriaasta algusest veel ületanud määruse nr 101 § 3 lg 3 p 2 lubatud piirmäära ja saasteloa olemasolu ei olnud seetõttu nõutav. Kaebaja väited, et saasteluba ei ole kohustuslik enne, kui kehtestatud heitkoguse määra ületatakse, sõltumata sellest, kas see toimub vastava kalendriaasta alguses, keskel või lõpus, ja et saasteluba tuleb hakata taotlema alles siis, kui saasteainete lubatud piirmäär aastas on juba saavutatud või saavutatakse eeldatavalt lähitulevikus, on ekslikud ja vastuolus määruse nr 101 § 3 lg 3 p
  4. Nimetatud säte näeb ette saasteloa olemasolu, kui saasteainete heitkogus on 0,1 tonni aastas ja enam. Kaebaja enda poolt 31.05.2005 Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale esitatud arvamuses ja vastuväidetes toodud mõõtmistulemustest (tlk 14, tabel 1) nähtub, et 2005.a. veebruarist kuni maini on kasutatud tootmises stüreeni sisaldavaid vaikusid 14 325 kg, millest on eraldunud välisõhku 73,2 kg stüreeni. Seega moodustab ainuüksi nelja kuu jooksul välisõhku eraldunud stüreeni kogus ca 75% määrusega nr 101 lubatavast aastasest heitkogusest (100 kg). Kui eeldada, et kaebaja jätkab merekaatrite ehitamist aasta jooksul samas mahus (andmed tootmismahu vähenemise kohta puuduvad), siis ületab ainuüksi välisõhku eralduva stüreeni heitkogus määrusega nr 101 kehtestatud saasteloa omamiseks vajaliku piirmäära aastas ligemale kolmekordselt. Seega pidi kaebaja ettekirjutuse tegemise ja sellele eelnenud kontrollimise ajal omama

§67lg 1 ettenähtud saasteluba.

Ettekirjutusest nähtuvalt eraldub tootmises lisaks stüreenile ka teisi lenduvaid orgaanilisi ühendeid (atsetaadid, aromaatsed süsivesinikud, ftalaat, metüülketoon, atsetoon), mis samuti kuuluvad määruse nr 101 § 3 lg 3 p 2 ettenähtud lenduvate orgaaniliste ühendite hulka, kuid mida kaebaja esitatud andmetes ei ole arvesse võtnud. Nimetatud ainete olemasolu ja kasutamist tootmises ei ole kaebaja ka eitanud. Vastavalt keskkonnaministri 07.09.2004 määrusega nr 115 kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirmääradele on stüreeni sisaldus välisõhus lubatud 40 mikrogrammi/m3 . Kaebaja poolt kohtule esitatud OÜ Keskkonnauuringute Keskuse mõõtmistulemustest X OÜ stüreeni kontsentratsiooni kohta nähtub, et saasteaine keskmine saastatuse tase ettevõtte territooriumi piiril on 0,28 milligrammi/m3. Ümberarvutatuna mikrogrammidesse/m3 on see 280 mikrogrammi/m3 (1 milligramm = 1000 mikrogrammi). 6 6. Vastavalt

§1

lg 2 seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Vaidlustatav ettekirjutus kui haldusakt vastab HMS §54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele ning on HMS §55 lg 1 kohaselt selge ja üheselt mõistetav. Kaebajat on eelnevalt kirjalikult teavitatud ettekirjutuse tegemisest ja kaebajale on antud võimalus esitada sellega seoses oma arvamus ja vastuväited, mida kaebuse esitaja ka tegi 31.05.

  1. Ettekirjutusega kohustatakse kaebajat koheselt lõpetama saasteainete paiskamine välisõhku ilma selleks tegevuseks nõutava välisõhu saasteloata. Saasteloa omamise kohustus tuleneb kaebajale VÕKS §67 lõikest 1 ja keskkonnaministri 02.08.2004 määruse nr 101 §3 lg 3 p
  2. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettekirjutust tegevuse lõpetamiseks, nagu kaebuse esitaja on ekslikult väitnud, vaid sellega on nõutud elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimist. Seega sisaldab ettekirjutus kaebaja jaoks üheselt mõistetavat kohustust. Keskkonnainspektsioon on õigesti tuvastanud, et saasteaine lubatust suuremas koguses välisõhku paiskamine ilma selleks õigust andva ja selle õiguse kasutamise tingimusi määrava saasteloata on inimeste elu, tervist või keskkonda ohustav tegevus

§21

lg 2 p 3 mõttes, mis seadusest tulenevalt oli kaebajale vastava ettekirjutuse tegemise aluseks. 7. HMS §56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et vaidlustatav ettekirjutus sisaldab nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Ettekirjutuse faktilises motiveeringus on ära näidatud asjaolud, mis on kaasa toonud ettekirjutuse aluseks olevate õigusnormide kohaldamise. Nendeks asjaoludeks on: 1) mitmesuguste orgaanilisi ühendeid (stüreen, atsetaadid, aromaatsed süsivesinikud, ftalaat, metüülketoon, samuti atsetoon) sisaldavate geelide ja vaikude kasutamine tootmises; 2) õhuheitmete püüdeseadmete puudumine ettevõttes; 3) tegevuseks nõutava välisõhu saasteloa puudumine ettevõttel (saasteloa taotlus esitatud keskkonnateenistusele alles 01.04.2005, kuigi tootmine toimub juba alates 2004.a. septembrist; 4) kohalike elanike korduvad kaebused seoses ettevõtte tegevusega kaasneva tugeva stüreenilõhna ja sellest tingitud häiringutega. Ettekirjutuse tegemise õiguslike alustena on märgitud VÕKS §67 lg 1 ning

§16lg 2 p 4, §21 lg 1 ja lg 2 p 3.

Ettekirjutuse faktiline ja õiguslik motivatsioon on omavahel loogilises seoses, millest nähtub, et ettekirjutuses tuvastatud asjaolud koostoimes kohaldatud õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise ettekirjutuse tegemise kaebuse esitajale. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna 13.06.2006 ettekirjutus nr 000443 on õiguspärane ning kaebuses toodud väited ei ole ettekirjutuse tühistamise aluseks. X OÜ kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.