ei näe ette kontrollmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust, samuti taotluse esitamisel kontrollmenetluse kohest algust.
sätestatud ülesannete täitmiseks algatab maksuhaldur maksumenetluse omal initsiatiivil. Olukorras, kus taotleja on intressi tasumise kohtus vaidlustanud, ei pea maksuhaldur otstarbekaks maksuotsusega tasutud intressidelt tulumaksu määramist. 23.02.2005 esitas AS X MTA Põhja maksukeskuse otsusele vaide (toimiku lk. 10-12). 23.02.2005 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr. 20-1 jäeti vaie rahuldamata (toimiku lk. 13-16). Vaideotsuse kohaselt ei ole maksuhalduril maksu määramise (määramata jätmise) osas valikuõigust. Samas on vastava menetluse algatamise (ja seega ka hilisema maksu määramise) hetke valimine maksuhalduri kaalutlusõigus. Täiendava kontrolli alustamine tulumaksu määramiseks olukorras, kus tulumaksu arvutamise aluseks oleva intressinõude õiguspärasuse osas on pooleli kohtuvaidlus, oleks menetluslikult otstarbetu. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Maksuhaldur peaks alustama haldusmenetlust, kui esinevad täitmata maksukohustusele viitavad asjaolud. Antud juhul on selleks tasutud intressisumma ja maksumaksja avaldus täitmata võimalikust maksukohustusest. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada riigilt õiglast ja seaduses ettenähtud hüvitist, kui kohus taotluses osundatud maksuvaidluse kaebuse esitaja kasuks lahendab. Kaebuse esitaja ei ole ise maksukohustust täitnud, kuna: 1) ta ei pea seda õigeks tulenevalt sellest, et ei pea õigeks intresside sissenõudmist; 2) see kahjustaks kaebuse esitaja positsiooni kohtus; 3) hilisemalt puudub võimalus nõuda kahju hüvitamist, kuna maksuhalduri teos puudub õigusvastasus (maksumaksja on summa ise deklareerinud). Ka isegi nimetatud asjaolude teoreetilise võimaluse esinemisel tulnuks maksuhalduril maksumaksja õiguste ja huvide seisukohast maksuotsus teha ja täiendav tulumaks määrata, kuna see on mõlema huvides – maksuhaldur saab maksusumma, kuna maksuhalduri arvates esineb vastav teokoosseis (otsuses maksuhaldur rõhutab, et esineb maksukohustus, mida maksumaksja eirab), maksumaksja positsioon kohtus ei ole vasturääkiv, positiivse lahendi korral on maksumaksja õigustatud nõudma kahju ja negatiivse lahendi puhul tema kahjud ei suurene, kuna ta on valmis maksuotsuse koheselt täitma. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kaebuse sisust võiks selliselt aru saada, et kui kaebuse esitaja ise deklareeriks ja tasuks nõutava maksusumma, siis võimaliku kahju korral puuduksid võimalused saada riigilt õiglast ja seaduses ettenähtud hüvitist, kuid maksuhalduri poolt maksuotsuse väljaandmise korral oleks hüvitise saamine tõenäoline. Sellest tulenevalt on kaebuse eesmärk mitte kahju ärahoidmine (preventiivne eesmärk), vaid võimaliku kahju korral selle hüvitamiseks paremate võimaluste loomine. Halduskohtusse pöördumise eesmärgiks on rikutud subjektiivsete õiguste kaitse või õigusvastane vabaduste piiramine. Maksuhalduri tegevusetus, mida maksuhaldur on põhjendanud kaevatava otsusega, ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja õigusi rikkuvaks ei saa pidada ka võimaliku kahju tekitamist, mis väljendub näiteks tähtaegselt tasumata maksusummalt arvestatud intressisumma kasvamises. Kahju tekkimise ärahoidmiseks saab halduskohtusse pöörduda juhul, kui ärahoidmiseks on nõutav maksuhalduri tegu – kas tegevus või tegevusetus. Käesoleval juhul maksuotsuse tegemine ei too kaasa maksusummalt intressi arvestamise peatamist või katkemist, samuti ei muuda ega 2 lõpeta intressivõlga. Intressiarvestus tähtaegselt tasumata maksusummalt lõpeb üksnes maksusumma tasumise korral. Maksuhalduri tegevus ei takista kaebuse esitajal täita maksuseadusest tulenevaid kohustusi: deklareerida tasumisele kuuluv maksusumma ja tasuda see maksuhalduri pangakontole. Seega on kaebuse esitajal endal võimalus vähendada sellelt summalt intressi arvestamist, st. vältida ilma kõrvalise abita ja maksuhalduri sekkumiseta võimaliku kahju tekitamist või kohustuste suurenemist. Kaebuse esitaja argument, et tulumaksu deklareerimine ja tasumine kahjustaks tema positsiooni intressinõude üle peetavas kohtuvaidluses, ei ole tõsiseltvõetav, kuna intressinõude vaidlustamisega on kaebuse esitaja üheselt väljendanud enda mittenõustumist sellega. Samuti on kaebuse esitajal alati võimalik põhjendada tulumaksu deklareerimist ja tasumist kasvava intressikohustuse ärahoidmise motiiviga, mis lükkab ümber argumendi, et tulumaksu tasumine näitab intressinõude aktsepteerimist.
lg-st 2 tulenevalt on maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning vajadusel maksusumma ja intressi määramine maksuhalduri õigus ja samas ka kohustus. Vastava õiguse ja kohustuse rakendamisel tuleb juhinduda ka
Maksusumma määramisega viivitamine olukorras, kus maksukohustuse aluseks oleva asjaolu eksisteerimise või selle puudumise üle toimub iseseisev kohtuvaidlus, on proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest tulenevalt igati põhjendatud. Maksumenetluse läbiviimine on kulukas riigile ning tülikas ja kahtlemata kulukas ka maksukohustuslasele ning olukorras, kus esineb konkreetsest menetlusest sõltumatu asjaolu, millest sõltub samas käsitletava menetluse seaduslikkus, on maksuhalduri arvates põhjendatud ja seadusega kooskõlas menetlusest hoidumine (selle algatamise edasilükkamine). Menetlusosalise õigused on sealjuures tagatud, kui isikule on teada, et maksuvõlg eksisteerib sõltumata maksukohustuse deklareerimisest või määramisest ning intressi arvestatakse alates maksuvõla tekkimisest kuni tasumiseni, st. maksuvõla tasumise hetkest intressiarvestus lõpeb. AS-i X kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajal nimetatud asjaolude suhtes piisav selgus. Ükski norm ei sea maksuhaldurile piiranguid menetluse läbiviimise aja valikul, niikaua, kui see mahub seadusest tuleneva aegumistähtaja piiresse. Maksusumma määramiseks on maksuhalduril
lg-st 1 tulenevalt aega üldreeglina 3 aastat ja maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral 6 aastat. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja õiguste rikkumine HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja keeldumine maksumenetluse algatamisest haldusakti andmiseks, millega määratakse kaebuse esitajale tasumiseks tulumaks maksuhaldurile tasutud intressidelt ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebuse esitaja poolt taotletud maksumenetluse tulemusena antava haldusakti näol ei ole tegemist kaebuse esitaja suhtes soodustava, vaid koormava haldusaktiga, kuna sellega kohustatakse kaebuse esitajat täitma maksekohustust – tasuma tulumaksu intressidelt. Seega rikub eeltoodud haldusakti andmine õigusvastasuse korral vaieldamatult kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja poolt taotletud haldusakti seaduslikkus sõltub MTA Põhja maksukeskuse 10.08.2004 korralduse nr. 15.2.1/9240, millega kohustati kaebuse esitajat tasuma maksuvõlga, 3 seaduslikkusest. Eeltoodud korralduse on kaebuse esitaja halduskohtus vaidlustanud ning lõplik lahend käesoleval ajal veel puudub. Kui kohus peaks korralduse õigusvastasuse tõttu tühistama, oleks õigusvastane ka haldusakt, mille andmiseks menetluse algatamisest on vastustaja käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega keeldunud. Kohtuistungil on kaebuse esitaja selgitanud, et taotletud maksuotsuse tegemisel esitab kaebuse esitaja kohtusse kaebuse selle tühistamiseks, mille järel on kaebuse esitajal võimalik saada lisaks kaebuse esitaja poolt maksuotsuse alusel tasutavale tulumaksule maksusummalt ka intressi.
lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane on tasunud, temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates enammakstud summa maksuhalduri pangakontole laekumise või maksuhalduri poolt tehtud tasaarvestamise päevast kuni enammakse tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega tuleb järeldada, et käesoleva kaebuse esitamise eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja rikutud õiguste kaitse ega ka võimaliku tulevase õiguste rikkumise ärahoidmine, vaid vastupidi, kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise esilekutsumine, eesmärgiga, saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur
ja maksuseaduste täitmist ning
lg 2 kohaselt on maksuhalduri ülesanneteks muuhulgas arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning nõuda sisse maksuvõlad. Kohus on seisukohal, et maksumenetluse algatamata jätmine võiks rikkuda kaebuse esitaja õigusi juhul, kui kaebuse esitaja oleks temal lasuva maksuvõla suuruse või tasumise kohustuse osas teadmatuses. Käesolevas haldusasjas loeb kohus tuvastatuks, et kaebuse esitaja on maksukohustuse suurusest teadlik ning puuduvad takistused tulumaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Samuti on kaebuse esitajal võimalik viivitamata tulumaksu deklareerimise ja tasumisega vältida maksukohustuse suurenemist ning kahju tekkimist. Eeltoodud kaebuse esitaja kohustuste täitmist ei saa häirida maksumenetluse algatamata jätmine. Seega maksumenetluse algatamata jätmine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigust tulumaksu deklareerida ja tasuda. Kohus on seisukohal, et halduskohtumenetluse seadustik ei anna kaebuse esitajale õigust pöörduda kohtusse ärilise kasu eesmärgil. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15 tulenevalt, millele tugineb ka HKMS § 7 lg 1, on kohtusse pöördumise eelduseks vaid isiku õiguste ja vabaduste rikkumine. Ka Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või –akti, mis ei riku tema õigusi (RKHK otsus 07.06.1999 nr. 3-3-1-26-99, 29.01.2001 määrused nr. 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-6500 ning Riigikohtu erikogu määrus 20.12.2001 nr. 3-3-1-8-01). Kohus ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel tuvastanud ühtegi kaebuse esitaja õigust, mida maksumenetluse kohene algatamata jätmine ning maksuotsuse tegemata jätmine võiks rikkuda. Kaebuse rahuldamata jätmine Riigikohus on asunud seisukohale, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, RT III 2001, 5, 50; 4 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-00, RT III 2001, 5, 51; 25. mai 1999. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99, RT III 1999, 18, 173). Kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et MTA Põhja maksukeskuse 16.12.2004 otsus nr. 7270 ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata, kontrollimata vaidlustatud haldusakti seaduslikkust. Tiina Pappel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.