2-02-39/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-02-39 Tsiviilasi L.H. hagi L.H. ja A.R. vastu materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12.12.
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.H. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant V.U. esindajad Vastustaja L.H. RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu 12.12.2005 otsus osas, millega jäeti kohtukulud poolte endi kanda.
5. Teha selles osas uus otsus, millega mõista L.H. välja 3000 (kolm tuhat) krooni L.H. kasuks menetluses kantud kulude katteks.
6. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Mõista L.H. välja 250 (kakssada viiskümmend) krooni L.H. kasuks apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja eluruumi Tartus õigusvastaselt võõrandatud majas. Omanik, kellele elamu tagastati, müüs selle 2000 juulis V.U. . Uus omanik soovis hagejast kui sundüürnikust lahti saada. 05.08.2001 tungisid kostjad omavoliliselt hageja kasutuses olnud eluruumi. Kõik hageja asjad on ära viidud, uus uks ette pandud, lukk ära vahetatud, mistõttu hageja ei saa enam kasutada tema kasutuses õiguslikul alusel olnud eluruumi. 03.07.2001 pöördus hageja avaldusega politseisse, saamaks kaitset kostjate omavoli vastu. Hageja vara ja kodu hävitamisega on talle tekitatud nii materiaalne kui moraalne kahju. Hageja taotles kostjatelt materiaalse kahju hüvitamiseks 70 674 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni väljamõistmist. Kohtuistungil vähendas hageja materiaalse kahju nõude suurust 17 880 kroonile, sh vanemate päranduseks saadud tsaariaegne kuldkett ristiga 1200 krooni, raha 10 000 krooni, tolmuimeja Daewoo 480 krooni, elektriorel 1300 krooni, võileivaröster 400 krooni, lahtikäiv köögilaud 500 krooni, küttepuud 4000 krooni.
9. Kostjad hagi ei tunnistanud. Alates 2000 juulist kuni 05.08.2001 ei ole hageja kordagi ööbinud aadressil -
10. Kostja V.U. esitas hagejale üüriarved, viimane keeldus tasumast prügi, vee ja kanalisatsiooni eest, kuna ta eluruumis ei ela. Aprillis 2001 lasi hageja korterisse ilma kostja nõusolekuta elama allüürnikud. Mais 2001 saatis V.U. hagejale üürilepingu lõpetamise teatise, millele hageja ei reageerinud. 2001 juunis esitas V.U. elanikeregistrile avalduse hageja korterist väljakirjutamiseks. Augustis rahuldas elanikeregister avalduse. 05.08.2001 avastasid kostjad, et hageja korteri uks on lahti ja nad otsustasid hagejale kuuluva vara eluruumist ära viia. Tunnistajate juuresolekul koostati vara nimekiri ja asjad paigutati Muru tn garaaži, millest hageja oli teadlik. Hagejale on pakutud uut üüritavat elamispinda ja korduvalt asju, kuid hageja on nendest keeldunud. Hageja ei ole tõendanud ei materiaalse ega moraalse kahju esinemist. MAAKOHTU LAHEND
11. Tartu Maakohus jättis 12.12.2005 otsusega hagi rahuldamata ning poolte kohtukulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tal olid olemas väidetavalt kaduma läinud tsaariaegne ristiga kuldkett, raha 10 000 krooni, tolmuimeja Daewoo, elektridrell, võileivaröster, lahtikäiv köögilaud ja küttepuud ning asjaolu, et esemete kadumises on süüdi kostjad. Eeltoodu alusel jättis kohus hagi varalise kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema eluruumist väljatõstmine oleks põhjustanud talle elukvaliteedi langust või tervise halvenemist. Hageja ei kasutanud vaidlusalust eluruumi alaliselt elamiseks. Ta ei ole pärast väljatõstmist pöördunud oma elamispinna probleemi lahendamiseks kohaliku omavalitsuse 2 poole. Kostjatel puudus tahtlus hageja asju omastada. Kostjad on nii kriminaalasjas kui tsiviilasja raames teinud hagejale ettepanekuid oma asjad tagasi võtta ja osutanud abi üüritava eluruumi leidmiseks, kuid hageja on ise keeldunud asjade tagasivõtmisest ja eluruumi üürimisest. Kostja V.U. on taotlenud hagejalt õigusabikulu 8000 krooni väljamõistmist ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 7000 krooni tagastamist. Kohus pidas põhjendatuks jätta kummagi poole õigusabikulu tema enda kanda. Sealjuures arvestas kohus hageja varandusliku olukorraga, et hageja on kõrges eas puudega isik, kelle puue põhjustab talle lisakulutusi, ja kelle kohtusse pöördumine oli tingitud kostjate ebaseaduslikust tegevusest. V.U. poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb talle riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 7 alusel tagastada. Kuna hagi jäi täielikult rahuldamata, jättis kohus hageja kohtukulud tema enda kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. V.U. taotleb apellatsioonkaebuses L.H. 8000 krooni väljamõistmist õigusabikulude hüvitamiseks. V.U. kasuks Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 61 normi. Kohtuotsus põhineb vaidlustatud osas emotsioonidel. Hageja oli sisse kirjutatud Tartus majja, mille apellant ostis 2000 suvel. Hageja keeldus korteri välja ostmisest ning ei maksnud prügi, üldelektri, vee ja trepikoja koristamise eest. Korteris ta praktiliselt ei elanud ja 2001 kevadel andis korteri ilma apellandi nõusolekuta allüürile. 2001 suvel hageja oma korteris ei käinud ja 05.08.2001 selgus, et tema korteri uks on lahti. Selleks, et midagi ei läheks kaduma, pani apellant koos nelja inimesega hoolikalt kõik kirja, pakkis kõik asjad kilekottidesse ja viis tuttavale kuuluvasse garaaži. Hageja esitas hagi väidetavalt kaduma läinud asjade eest summas 62 995 krooni, kohus jättis hagi rahuldamata.
13. a alguses pöördus hageja maakohtusse hagiga kostjate vastu juba summas 170 674 krooni. Peale asja kauakestvat arutamist tuli hageja kohtu nõudmisel garaaži, kõik tema asjad olid alles, puhtad ja on hagejale tagastatud. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused langevad kokku tõendite analüüsiga apellandi esindaja kõnes. Hageja käitumisest kohtus ei olnud näha, et ta oleks haige. TsMS § 61 ei anna kohtule õigust keelduda välja nõudmast poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest, kohus määrab ainult hüvitise suuruse. Kohus peab apellandile hagejalt õigusabi kulud välja mõistma, mis on osutatud kahe aasta jooksul kohtulikul arutamisel Tartu Maakohtus, Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. L.H. ei peatu, juhul kui kohus ei kohusta teda täies ulatuses ära tasuma riigilõivu ja hüvitama apellandile õigusabikulud. 5% hagi summast on 8500 krooni.
14. L.H. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti märkinud, et hageja oli sunnitud alustama kohtuprotsessi kostjate vastu, kuna nad panid tema vastu toime kuriteo, hävitasid ta kodu, viskasid sealt välja tema vara ja omastasid seda osaliselt. Hageja on praegu kodutu ja läbielatud kannatustest raskelt haige. Ta ei ole küll otsusega rahul, kuid ei suuda enam oma õigusi kaitsta. Apellandi esindajaks ei olnud advokaat ega õigusbüroo töötaja. Apellanti ei esindanud juriidilise haridusega isik. Puuduvad dokumendid temale tasu arvestamise ja maksmise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluses kantud kohtukulude jaotuse osas ning kooskõlas TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale kaevati. 3 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused ei andnud alust jätta menetluses kantud kulusid täies ulatuses poolte endi kanda. Hageja on hagi esitamisega põhjustanud kostjale kulutusi ning kuna hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, siis on kostja menetluses kantud kulutuste väljamõistmise nõue põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostjaid esindas üks esindaja, taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks esitas vaid üks kostjatest, summas 8000 kr. Kostjate esindaja ei ole esitanud korrektset õigusabikulude arvestust, seega ei nähtu asja materjalidest, milles õigusabi seisnes. Menetluses on toimunud mitmeid kohtuistungeid ning pooled on esitanud korduvalt menetlusdokumente ning taotlusi tõendite esitamiseks, kuid kostjate esindaja õiguslikke seisukohti asjas esitatud ei ole, vaidlus poolte vahel oli tõendite hindamise üle. Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse iseloomu, menetluslikku kulgu ning eeltoodud asjaolusid, et põhjendatud kulutused kostja õigusabikuludeks käesoleval juhul on 3000 kr, mis tuleb hagejalt välja mõista. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu vaidlustatud summalt ning kuna kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuulub hagejalt väljamõistmisele ka apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv osaliselt, summas 250 kr. Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi