2-05-15571/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-15571 Tsiviilasi K.K. hagi M.N. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viljandi Maakohtu 20.09.
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant K.K. esindajad Vastustaja M.N. RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viljandi Maakohtu 20.09.
4. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. Hagiavalduse kohaselt algas poolte kooselu juunis 2004 ja lõppes 05.05.
6. Kooselust on sündinud tütar, kes on hageja ülalpidamisel. Kooselu lõppemisel keeldus kostja lapsele elatusraha maksmast. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 1345 krooni kuus.
7. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistas hagi. MAAKOHTU LAHEND
8. Viljandi Maakohus jättis 20.12.2005 otsusega hagi rahuldamata, kuna lapse põlvnemine kostjast ei ole usaldusväärselt tõestatud. Sünnitunnistuses isa andmed puuduvad. Elatise maksmine on vanema kohustus. Kui sünniakti ei ole isa andmeid kantud, ei ole võimalik ka panna kostjale vanema kohustusi ja temalt elatist välja mõista. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
9. K.K. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning hagi rahuldamist või asja saatmist Viljandi Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on lastekaitse tagamine avalik huvi. Juhul, kui kaevatav otsus jõustub, siis võtab see hagejalt võimaluse saada kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks, kuna otsuse jõustumisel ja hagi rahuldamata jätmisel ei ole hagejal TsMS § 149 lg 2 p 3 kohaselt õigust sama avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. Lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise asjades, kus otsus oleneb tõendatusest, on kohtul mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha TsMS § 91 lg 2 alusel ettepanek esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid omal algatusel. Hageja on 19-aastane, 2kuuse lapse ema. Hageja eksimused kohtus asjaajamisel on põhjustatud teadmatusest. Lastekaitse põhimõttest tulenevalt ei tohi hageja eksimused kahjustada lapse huve. Hageja ei pöördunud advokaadi poole õigusabi saamiseks, sest vallavalitsus selgitas lapsele elatise nõudmise võimalusi ning andis tasuta elatise nõudmise hagiavalduse vormi. Olukorras, kus kohus leidis, et hageja nõude rahuldamiseks on hädavajalik eeldus põlvnemise tuvastamise kohta perekonnaseaduses sätestatud tõendi esitamine, pidi kohus hagejale selgitama täiendavate tõendite esitamise vajadust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-50-03 võtnud seisukoha, et kohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei või tulla pooltele üllatusena, mis tähendab kohtu TsMS § 171 lg 1 tulenevat kohustust osundada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada. PKS § 42 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja ei ole eitanud ega vaidlustanud lapse põlvnemist kostjast. Kostja esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles ta tunnistab hagi. Hageja arvates on asjas esitatud asjaolud, mis võimaldavad kostjat lapse isaks pidada. Kui ringkonnakohus võtab seisukoha, et kohtus elatise nõudmisel on selle eeldusena nõutav põlvnemise tõestamine seaduses sätestatud korras PKS § 38 lg 1 tulenevalt, siis palub hageja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna TsMS § 319 lg 2 alusel ei ole hagejal apellatsioonkaebuses õigust muuta hagi alust ega eset, samuti esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks protsessinormi rikkumise tõttu, mida pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 2 Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude hagejal sündinud lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kostjat ei ole lapse sünniakti tema isana kantud, pooled ei ole ka olnud omavahel abielus. Iseenesest on õige on maakohtu see seisukoht, et kui lapse sünniakti ei ole kantud isa andmeid, siis ei ole võimalik panna kostjale vanema kohustusi ja mõista temalt välja elatist. Tulenevalt PKS §-dest 60 ja 61 saab elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista tema vanemalt. Vastavalt PKS § 38 lg 1 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 41 lg 1 kohaselt tehakse lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele, ning lg 5 sätestab, et vanemate ühise avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Vastavalt PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et elatise saab lapse ülalpidamiseks mehelt välja mõista vaid juhul, kui ta on lapse sünniakti kantud lapse isana või kui on olemas jõustunud kohtuotsus tema isaduse tuvastamise kohta. Kostja isadus ei ole käesoleval juhul kindlaks tehtud ei sünniakti kandega ega ka jõustunud kohtuotsusega. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 171 lg 1 sätestas tsiviilkohtumenetluse ühe põhimõttena selle, et asja läbivaatav kohus peab tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Nimetatud kohtu kohustus tähendab muuhulgas seda, et kohus peab asja kohtulikul arutamisel osundama õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse kohaldamise kohta oma arvamust avaldada. Käesoleval juhul on maakohus jätnud pooltele tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse tagamata, sest pole neile asja sisulisel selgitanud seda, et hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks tulenevalt eelviidatud PKS sätetest on kostja isaduse kindlakstegemine seaduses nõutavas korras. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei vaielnud oma kirjalikus vastuses hagile vastu, seega pidanuks maakohus tegema pooltele ettepaneku esitada perekonnaseisuasutusele ühine avaldus kostja isana lapse sünniakti kandmiseks ja alles pärast selle akti esitamist lahendama otsusega elatise nõude. Nimetatud maakohtu poolset protsessinormi rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest hagi on rahuldamata jäetud üksnes kostja isaduse vormistamata jätmise tõttu ning maakohus ei ole sellest johtuvalt hinnanud väljamõistetava elatise suurust puudutavaid asjaolusid ja tõendeid. Asjas ei ole välistatud võimalus, et hagejal tuleb esitada kostja vastu hagi isaduse tuvastamiseks, kui kostja keeldub esitamast perekonnaseisuasutusse ühist avaldust tema isaduse tuvastamiseks. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3 Egon Konsand