Obsah (4)

§ 26§ 92§ 19§ 93

TALLINNA HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: 3-9/2004 Otsuse kuupäev: 22.06.2004.a. Kohtunik: Kaire Pikamäe Haldusasi: L.M., A.P. ja V.R.i kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisj

§ 26lg 1 p 6).

Kohtukulud jätta kaebuse esitajate kanda (

§ 92lg 1).

Mõista L.M.lt, A.P.lt ja V.R.ilt ekspertiisikulude kattes kohtu deposiitarvele 10002006985007 täiendavalt välja 6226 (kuus tuhat kakssada kakskümmend kuus) krooni. Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 22.06.2004.a. arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 22.06.2004.a. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Asjaolud 04.04.1995.a. sõlmiti Põhja-Tallinna Valitsuse hoonete haldusosakonna ja S.M. vahel ostu-müügileping, mille kohaselt müüdi S.M.le Tööstuse tn 84 maja korter nr 1, üldpinnaga 65,7 m2, mis moodustas 100% elamu korterite üldpinnast (I kd, tl 23). 1 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 13.01.1997.a. otsusega nr 8352 loeti tõendatuks, et Tööstuse tn 84 (end. Suur-Karjamaa 50) vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal M. R.ile, kes vastab ORAS § 7 toodud nõuetele. Nimetatud vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks A.B. (I kd, tl 18). Tallinna Linnakohtu 02.02.1998.a. otsusega tunnistati 04.04.1995.a. Põhja-Tallinna Valitsuse hoonete haldusosakonna ja S.M. vahel sõlmitud Tööstuse tn 84-1 korteri ostumüügileping tühiseks ning kehtetuks algusest peale (I kd, tl 205-206). Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998.a. korraldusega nr 5647 tagastati Tööstuse tänav 84 hooned A.B.ile (I kd, tl 8). 26.10.1998.a. vara üleandmise akti nr 384 kohaselt andis Põhja-Tallinna Valitsus Tööstuse tn 84 vara (elamu ja kuur) A.B.ile üle (I kd, tl 28). ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 18.01.1999.a. otsusega 10481 varasem, so 13.01.1997.a. otsus nr 8352 tühistati (I kd, tl 19). ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28.08.2000.a. otsusega nr 11669 tühistati omakorda 18.01.1999.a. otsus nr 10481 (vara tagastamise toimik lk 270). Otsus põhines muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 03.05.2000.a. tehtud otsusel (vara tagastamise toimik lk 244-250). Kohtumenetluse ajal on läbi viidud kaks ekspertiisi selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusalune vara on endisel individualiseeritaval kujul säilinud või mitte. Esimene ekspertiis määrati 20.11.2002.a. ning selle viis läbi ekspert Lembit Linnupõld (edaspidi: I ekspertiis). Ekspertiis valmis 06.01.2003.a. (II kd, tl 23-66). 07.02.2003.a. on tehtud kordusekspertiisi määrus (II kd, tl 108-111). Ekspertiis (edaspidi: II ekspertiis) viidi läbi ekspert Jevgeni Takjase poolt ning valmis 09.10.2003.a. (II kd lisa). Kaebuse sisu ja taotlus Esialgne kaebus, mis oli 27.10.2000.a. esitatud S.M. poolt, võeti kohtu 22.01.2001.a. määrusega menetlusse osas, millega taotleti Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998.a. korralduse nr 5647-k tühistamist (I kd, tl 34-35). Kaebuse esitaja leidis, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kaebuse esitaja lähtus asjaolust, et võrreldes 1962.a. seisuga on vundamendil oleva elamu pindala suurenenud ca 3,5 korda ning lisaks on elamu väärtus suurenenud ka teostatud kapitaalremondi käigus. Kaebuse esitaja kolis Tööstuse tn 84-1 väheelamiskõlbulikule pinnale 1985.a. augustis. Lagi ja katus paistsid läbi ning maja konstruktsioon oli äravajunud ning viltune. Kaebuse esitaja omandas elamu heauskselt

1. aastal (I kd, tl 2-3, 15-16). Xx xx xxxx.a. kaebuse esitaja S.M. suri (I kd, tl 93). 21.12.2001.a. peatas kohus menetluse kuni õigusjärgluse kindlakstegemiseni (I kd, tl 119-120). 27.05.2002.a. on Tallinna notari Anne Saaberi poolt väljastatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistused, mille kohaselt L.M., A.P. ja V.R. on muuhulgas pärijad nõuete osas korterile, mis asub Tööstuse tn 84-1 (I kd, tl 210-211). 05.07.2002.a. määrusega luges kohus L.M., A.P. ja V.R.i S.M. protsessiõigusjärglaseks ning uuendas haldusasja menetluse (I kd, tl 212). 11.09.2002.a. on kaebuse esitajad esitanud järgmised täiendavad seisukohad. Tööstuse 84 krundil asus kaks elamut. Väiksem elamu (27,5 m2) kuulus riigile ning suurema elamu (52,3 m2) ehitas oma kuludega M. B. On teadmata, millal see viimane elamu hävis, kuid 2 see pidi toimuma pärast
2. aastat. Seega on kolmandale isikule tagastatud vara, mis kuulus riigile (I kd, tl 226-228). 21.10.2002.a. muutsid kaebuse esitajad kaebust. Kaebuse esitajad ei soovinud enam vaidlustatud haldusakti tühistamist, vaid palusid kindlaks teha ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 11669 ning Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998.a. korralduse nr 5647 õigusvastasuse. Samuti palusid kaebuse esitaja kahju hüvitamist ning Hooneregistri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist osas, mis puudutab S.M.le kuulunud vara ülekandmist A.B.i nimele (I kd, tl 297-299). 31.10.2002.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitajad subjektiotsuse ja vara tagastamise korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude juurde. Hooneregistri toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudest kaebuse esitajad loobusid (I kd, tl 311p-312). Samuti loobuti esialgu kahjunõudest (I kd, tl 312p). Kohus võttis kaebuse muudatuse vastu. Kaebuse esitajad toetavad I ekspertiisi tulemusi ning vaidlevad II ekspertiis järeldustele vastu. Kaebuse esitajate lõplikud seisukohad on alljärgnevad (III kd, tl 75-78). Kuni käesoleva ajani jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt leidis kohustatud subjekt, et vara tagastamist välistavad asjaolud puuduvad täielikult, milliseid vara võõrandamise aegseid dokumente võrreldi tagastamise momendil vara kohta oleva dokumentatsiooniga. Hooneregistri toimikus on olemas 1952.a. hoonete ja maade arvestamisleht, hindamisakt nr 1, hindamisakt kõrvalhoonete kohta nr 2 ja hoone kirjelduse mustand nr 1 (I kd, tl 246-253) ja asendiplaan. Nimetatud dokumendid on kõige lähemast perioodist võrreldes võõrandamiseajaga. Toimiku lehtedel (I kd) 254-256 olevatest 1937.a. Tallinna kruntide ja hoonete kirjelduse majalehtedelt ja krundilehelt ning krundiplaanilt nähtub samuti, et krundil oli 2 maja, milledest 1 pindala oli 52,5 m2 ja teise oma 29,25 m
3. M.B..i poolt esitatud tuludeklaratsioonist (I kd, tl 185-186) ja selle lisalehelt võib samuti järeldada, et M.B..ile kuulus suurem elamu ja väiksemat rentis ta Veeteede Ametilt. Krundiplaanist nähtuvalt asus praeguse Tööstuse 84 maja asukohal, maja suurusega 52,5 m2 ning mis kuulus M.B..ile. Samas 1962.a. inventariseerimisjooniste kohaselt asub sellel kohal elamu, pindalaga 31,5m
4. Lisaks pindalale on muutunud ka muud mõõtmed, nii pikkus laius kui kõrgus. Ekspertiisi määruses palus kohus ekspertidel muu hulgas selgelt välja tuua ka, kas ehitis, mille suhtes ekspertiis läbi viiakse on sama, mis M. R.lt õigusvastaselt võõrandati ning millisel määral vastavad tehtud parandused ja uuendused ORAS § 12 lg 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 220 punkti 13 tingimustele. Ekspert L. Linnupõllu poolt koostatud eksperthinnangu punkti 3.
5. kohaselt 1952.a. hindamisaktis nr 1 kirjeldatud hoone ja omandireformi vaidluse objektiks oleva hoone omavahelise seose kohta tõendeid ekspertidel ei õnnestunud leida. Ekspert J. Takjase poolt antud eksperthinnangust ei selgu see sootuks ja kohtuistungil antud suuliste selgituste põhjal ilmnes, et nimetatud aktist võttis ekspert küll hoone valmimise aasta, kuid mitte muid andmeid. Kaebuse esitajad leiavad, et kordusekspertiisi tulemusi ei ole võimalik käesoleva vaidluse lahendamisel kasutada. Kordusekspertiis määrati põhjendustel, et eelmine ekspertarvamus oli ebaselge ja puudulik. Kaebuse esitajad leiavad, et nimetatud puudusi oleks olnud võimalik kõrvaldada ka eksperdi poolt kohtuistungil antavate selgitustega, kuid kohus otsustas määrata kordusekspertiisi. Kordusekspertiisis esinevad sisuliselt samad puudused, mis esialgses ekspertarvamuses, tegelikkuses on neid veelgi rohkem. Nagu ilmnes, ei ole ekspert J. Takjas mitte ainult lähtunud valedest lähteandmetest vaid lausa ignoreeris asjas tähtsust omavaid dokumente ja neis sisalduvaid, asja lahendamisel olulist tähtsust omavaid andmeid. 3 Kolmanda isiku esindaja on oma 22.jaanuaril 2003.a. antud seisukohas samuti märkinud, et Vabariigi Valitsuse 25.11.1997.a. määruse nr 220 „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika punkti 13 kohaselt ei hinnata ehitise hindamisel ehitise juures tehtud parendusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised ehitusnormide ning planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral vastavuses sama seaduse § 70 lõikega
6. Asjas ei ole esitatud materjale, et juurdeehitus ei vastaks PES § 43 sätestatud ehitisele esitatavatele nõuetele. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse poolt kellegi suhtes vastu võetud korraldust PES § 43 sätete rikkumise tõttu ehitise likvideerimiseks. PES § 70 lg 3 kohaselt enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võib anda kasutusloa pärast ehitise ülemõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. Kõik kasutusloa andmisega seotud kulud kannab omavolilise ehitise omanik. Kohalik omavalitsus võib ehitusnormide ja käesoleva seaduse § 43 ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral nõuda ehitise likvideerimist käesoleva seaduse § 61 kehtestatud korras. Sellise seadustamisega ei rikutud ka maareformi õigustatud subjekti õigusi, sest maa kuulus riigile, ning A. B. ei olnud maareformi õigustatud subjektiks. Tööstuse 84 elamu juurdeehitused kanti hooneregistrisse, on kantud ka ehitusregistrisse, nende registrisse kantud juurdeehitustega teostas linn kui vara toonane omanik tsiviilõigusliku tehingu, müües selle S.M.le. Seega võib väita, et juurdeehitus on käesolevaks ajaks ka seadustatud. Sellest tulenevalt leiavad kaebuse esitajad, et hoone säilivuse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka juurdeehitust. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Pole tõendatud asjaolu, et ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vabariigi Valitsuse 25.11.1997.a. määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika” punkti 13 kohaselt ei arvestata ehitise hindamise juures tehtud parendusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised ehitusnormide ning planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 ehitisele esitavate nõuete rikkumise korral vastavuses sama seaduse § 70 lõikega
7. Korra punkti 14 järgi ei arvestata pärast 20.06.1991.a. ehitise juures tehtud parendusi/uuendusi. Tööstuse tn 84 kohta puuduvad dokumendid, mis tõendaksid ümberehituse seaduslikkust (I kd, tl 72-73). Tööstuse tn 84 krundil asunud hoonetest on säilinud see, mis oli M. R.i omandis (I kd, tl 243-244). Vastustaja toetab II ekspertiisi. I ekspertiis ei ole usaldusväärne alljärgnevatel põhjustel (II kd, tl 76-79). Ekspertarvamus on tugevas vastuolu Vabariigi Valitsuse 25.11.1997.a. määrusega nr 220 kinnitatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korraga. Ekspertarvamuse aluseks ei ole võetud korra punktis 7 märgitud lähtematerjale ning see on ka vastuolus korra punktidega 13 ja
8. Ebaõiged on ekspertiis teostamise alused ning kasutatud on hulgaliselt ekslikke lähteandmeid. Kolmandate isikute seisukoht 4 Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Tööstuse tn 84 elamule tehtud remonditööde jaoks puudus ehitusprojekt. Seega ei saa tehtud parendusi ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel arvestada (I kd, tl 266). Kolmandad isikud toetavad sarnaselt vastustajale II ekspertiisi tulemusi. I ekspertiisil on kolmanda isiku arvates järgmised puudused (II kd, tl 93-94). Ebaseaduslik on eksperdi seisukoht, et kasutusloa puudumine ei pruugi olla tõendiks juurdeehituse ebaseaduslikkusest, kuna tegemist on väikehoonega. Ekspertiisiakt ei vasta kohtu ekspertiisimääruses püstitatud esimesele küsimusele. Kolmandad isikud taotlevad kohtukulude hüvitamist. Kohtukulude (õigusabikulude) suuruseks on 7670 krooni. Kohtu põhjendused I. Kaebuse piirid Esmalt peatub kohus taotlustel, mis käesoleva haldusasja sisulise läbivaatamise käigus lahendamisele tulevad. 21.10.2002.a. muutsid kaebuse esitajad esialgset tühistamiskaebust, mille tulemusena jäi kohtu menetlusse tuvastamiskaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28.08.2000.a. otsuse nr 11669 ning Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998.a. korralduse nr 5647 õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Sisulise arutelu käigus ei ole kaebuse esitajad oma kaebust rohkem muutnud. Kaebuse esitajate põhjendatud huviks oli hilisema kahjunõude esitamine. 27.05.2004.a. toimunud kohtuistungil esitas kaebuse esitajate esindaja kohtuvaidluste ajal aga jällegi tühistamiskaebuse.

§ 19lõike 8 kohaselt saab kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni.

Kuivõrd antud juhul esitati kohtu menetluses mitte olev taotlus alles kohtuvaidluste ajal, jätab kohus selle tähelepanuta ning menetleb üksnes tuvastamiskaebust. II. Subjektiotsuse õiguspärasus Kaebuse esitajad on leidnud, et elamu, mis ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega tunnistati omandireformi objektiks ning mille suhtes kolmas isik tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks, kuulus õigusvastaselt võõrandamise hetkel riigile, mitte aga M.R.ile. Subjektiotsuse osas on 1999-2000.a. toimunud kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-502/2000). Kuivõrd kaebuse esitajad ei olnud sellesse kaasatud, ei ole antud juhul võimalik tugineda

§-le 17 ning § 97 lõikele 2 ning selle haldusasja raames tuvastatud asjaolusid lugeda siduvalt kindlakstehtuks ka kaebuse esitajate suhtes. Samas on põhjendatud selle haldusasjaga tutvumine, eriti kui arvestada, et kohtuvaidlus läbis kõik kohtuastmed (Riigikohus menetlusluba ei andnud). A.B. esitas 29.06.1999.a. kohutule kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.01.1999.a. otsusele, millega oli tühistatud varasem otsus Tööstuse tn 84 vara omandireformi objektiks ning kolmanda isiku omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta. Vastustaja leidis kohtumenetluses, et tõendamata on ehitiste 5 omandiõiguse tekkimine M.R.ile ning ehitiste õigusvastane võõrandamine. Tallinna Halduskohtu 04.02.2000.a. otsusega esitatud kaebus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2000.a. otsusega muudeti osaliselt halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et 28.03.1939.a. sõlmitud lepingutest nr 2074 ning 2075 nähtub, et SuurKarjamaa 50 maa-alal asusid M.R.ile üürile antud riigihoone ja renditud maale tema poolt ehitatud elamu ja kõrvalhoone. Asjaolu, et rendikrundil asus kaks elamut, nähtub

1. aastal Tallinna Linna Statistikabüroo poolt koostatud Tallinna kruntide ja hoonete kirjelduse krundilehelt ja majalehtedelt. 1937.a. tuluteadaandes märkis M.R., et SuurKarjamaa 50 on tema maja, 50a aga Veeteede Valitsuse maja, mis on tema käes rendil, asub linna rendikrundil ning on seega BES-i järgi vallasvara. 1939.a. tuluteadaande lisalehel on M.R. kirjeldanud samu maju kui Tööstuse 84 ja 84a. 26.01.1940.a. maksuametniku teatises märgitakse Tööstuse tn 84 asuva kinnisvara omanikuna M.R.i. Ringkonnakohtu otsuses leiti veel, et 22.05.1947.a. koostatud vara üleskirjutamise aktis nr 117 on M.R.i varana üles kirjutatud Tööstuse tn 84 ühekordne elumaja. Tallinna Linna RSN TK 19.06.1951.a. otsuse nr 491 „Peremeheta majade üleandmise kohta” lisas 2 on Tööstuse 84 majavalduse endise omanikuna märgitud M.R.. Tõendid viitavad sellele, et rendikrundile elumaja ehitanud M.R.i käsitleti Tööstuse tn 84 elumaja omanikuna. Juunis 1951 võeti Tööstuse tn 84 majavaldus peremehetu majana kohalike nõukogude elamufondi. Eeltoodust tuleneb, et haldusasja nr 3-502/2000 raames ei tegeletud sisuliselt küsimusega, kas vara, mille suhtes on subjektiotsus tehtud, on seesama, mis M.R.ilt õigusvastaselt võõrandati. Alljärgnevalt hindab kohus vastavasisulisi kohtutoimikus ja selle lisades olevaid dokumente. Protsessiosaliste vahel ei ole vaidlust küsimuses, et Tööstuse tn 84 (endine Suur-Karja 50) krundil asus kaks elamut. Sama on tuvastatud ka haldusasjas nr 3-502/
2. Üks maja oli M.R.i, teine riigi omandis. 05.04.1937.a. koostatud Tallinna kruntide ja hoonete kirjelduse krundilehelt nähtub, et Suur-Karja 50 asub 2 alalist elamut (I kd, tl 159). 03.04.1937 (või 05.04.1937.a., kuupäev on halvasti loetav) on koostatud majaleht Suur-Karjamaa 50 kohta, mille kohaselt M. B. (R.) kuulub maja pindalaga 52,5 m2, maja on plaanil märgitud tähega A (I kd, tl 254). 05.04.1937.a. on koostatud ka teine majaleht Suur-Karjamaa 50 kohta, mille kohaselt kuulub M. B.le elamu pindalaga 29,25 m2, mis on plaanil märgitud tähega B (I kd, tl 256). Teise maja puhul on tegemist Veeteede Talituse poolt M.R.ile renditud elamuga. See tuleneb 28.03.1939.a. sõlmitud lepingust nr 2075, mille kohaselt Veeteede Talitus andis ja M.R. võttis tähtajata üürile Suur-Karjamaa 50 asuva riigi hoone, mille pindala on 27,52 m2 (I kd, tl 168). Pindalade vahe lepingus ja majalehel on küll ca 2 m2, kuid see ei tekita kahtlusi maja omandivormis. Teise maja pindala on ilmselges vastuolus rendile antud riigi hoone pindalaga. Majalehtede juurde oli koostatud elamute asendiplaan (I kd, tl 257). Sellelt nähtub, et M.R.i omandis olev elamu A asus Suur-Karjamaa 52 krundi (praegune Tööstuse 86) piiri ligidal ning riigi omandis olev elamu B Suur-Karjamaa 48 (praegune Tööstuse 84a) juures. Võrreldes vana krundi plaani tänapäevase plaaniga (I kd, tl 264-265), on ilmne, et vaidlusalune elamu asub endise elamu A asukohal. See tuleneb eelkõige krundi kujust ning hoone asukohast võrreldes Tööstuse 86 (endine Suur-Karja 52) krundil asuva elamuga. Samuti on kinnitatud Tallinna Linnaarhiivi poolt väljastatud arhiiviteatises, mille kohaselt krundiplaanil tähega A märgitud maja põhiplaan näib olevat vastavuses praeguse Tööstuse 84 asuva hoonega (I kd, tl 262-263). 6 Siinkohal ei ole asjakohane võrrelda elamu kuju ning suurust. Hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivus kuulub kontrollimisele alles vara tagastamise korralduse õiguspärasuse hindamisel. Käesoleval hetkel on oluline rõhutada, et krundiplaanil tähega B märgitud elamu ei ole M.R.i omandis olnud. Elamu B ei ole säilinud. Kuivõrd subjektiotsust ei ole tehtud selle elamu, vaid elamu A kohta, siis on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni vaidlustatud otsus õiguspärane ning vastavas osas tuleb esitatud tuvastamiskaebus jätta rahuldamata. III. Vara tagastamise korralduse õiguspärasus 3.
3. Asjakohased õigusnormid Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998.a. korralduse nr 5647 õiguspärasus sõltub sellest, kas Tööstuse tänav 84 asuv elamu on säilinud endisel individualiseeritaval kujul või mitte. Tööstuse tn 84 elamu tagastati kaebuse esitajale eelnimetatud linnavalitsuse 25.09.1998.a. korraldusega. Korraldus peab olema õiguspärane selle andmise ajal. Seega tuleb vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemisel lähtuda eelkõige 25.09.1998.a. seisuga kehtinud õiguslikust olukorrast. ORAS-e vastavat regulatsiooni ning selle alusel antud rakendusakte muudeti oluliselt 02.03.1997.a. Riigikohtu halduskolleegium on 20.06.2000.a. haldusasjas nr 3-3-1-30-00 tehtud lahendis märkinud, et „ORAS § 12 lõike 8 uue redaktsiooni alusel loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Varemkehtinud redaktsiooni järgi loeti vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Seega ei olnud enne
4. märtsi 1997 oluline, millisel määral oli vara väärtus muutunud. ORAS § 12 lg 8 p 2 varemkehtinud redaktsiooni alusel ei loetud ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, kuid võõrandamisaegsed vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Välispiireteks peeti seejuures väliskandeseinu, akna- ja välisukseplokke ning katusekatet. Uue redaktsiooni järgi on määrav kogu ehitise, mitte üksnes põhikonstruktsioonide väärtuse kasvamine kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu. Seega on võimalik, et mõni ehitis on varemkehtinud redaktsiooni järgi säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuid uue redaktsiooni järgi ei ole sama ehitis säilinud.“ Vabariigi Valitsuse poolt 25.11.1997.a. määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika (edaspidi: Kord) punkti 4 järgi rakendatakse Korda õigusvastaselt võõrandatud ehitise hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole enne 02.03.1997.a. teinud otsust selle ehitise tagastamise või tagastamata jätmise kohta. Kolmandale isikule A.B.ile tagastati Tööstuse tn 84 vara 1998.a. septembris. Seega peaks eelviidatud sätte kohaselt kohaldamisele tulema alates 02.03.1997.a. kehtiv redaktsioon. Samas on Riigikohus eeltsiteeritud otsuses nr 3-3-1-30-00 leidnud, et ORAS § 12 uut redaktsiooni ei tohi kohaldada sisuliselt tagasiulatuvalt juhtumil, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. Eeltoodust tuleneb, et kui alates 02.03.1997.a. kehtiva metoodika järgimisel jääks omandireformi õigustatud subjektile vara tagastamata selle endisel individualiseeritaval kujul mittesäilivuse tõttu, siis tuleb kontrollida, kas vara saab säilinuks lugeda varasema, so enne 02.03.1997.a. kehtinud metoodika alusel ning rakendada tuleb keskkonnaministri 13.03.1995.a. määrusega nr 16 kinnitatud Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitise 7 endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks. Riigikohus leidis, et „õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigust omavatel isikutel, kes esitasid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse, oli kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et neile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine otsustatakse avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud seaduse alusel. Kolmas isik A.B. esitas vara tagastamise avalduse 17.01.1992.a. ning täiendava avalduse 09.11.1995.a., 18.12.1995.a. (vara tagastamise toimik, lk 22, 15, 21). Seega esitati ekspertidele küsimus vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kohta nii enne kui pärast 02.03.1997.a. kehtinud redaktsiooni alusel. Vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemise redaktsiooni valikul tuleb lähtuda eelkõige omandireformi õigustatud subjekti huvidest, so sellest, kumb lahendus on subjektile soodsam. Nii on sisuliselt leitud Riigikohtu halduskolleegium 11.06.2001.a. otsuse nr 3-3-1-32-01 punktis
5. 3.
6. Ekspertiiside võrdlus I ekspertiis I ekspertiisi käigus ei vastatud küsimusele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kohta kuni 02.03.1997.a. kehtinud redaktsiooni alusel. Ekspert leidis, et kuna ekspertide käsutuses olnud dokumentidest ei selgunud endisaegse ehitise ehitusaega, siis ei olnud võimalik arvutada võõrandamisaegset põhikonstruktsioonide jääkväärtust ja seega ka teha võrdlust endisaegse ehitise põhikonstruktsioonide jääkväärtuse ning asendatud ja uute põhikonstruktsioonide jääkväärtuse vahel. Vastuseks kohtu teisele küsimusele leiti, et vastavalt ORAS § 12 lg 8-10 käesoleval ajal kehtivast redaktsioonist ja Korra kehtivast redaktsioonist koos 2000.a. täpsustavate muudatustega, ei ole ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Ekspertide arvutuse kohaselt on hinnatud ehitise väärtus kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituste tõttu kasvanud rohkem kui ¾ võrra, täpsemalt 86%. Eksperdid on märkinud, et nende käsutuses ei olnud dokumente, mis tõendaksid, et parendused/uuendused endisaegse hoone gabariidis ja juurdeehitus oleks tehtud enne 20.06.1991.a. Kui arvestada ainult neid parendusi/uuendusi, mis on tehtud endisaegse ehitise gabariidis, siis on ehitise väärtus kasvanud rohkem kui ¼ võrra, kuid vähem kui ¾ võrra, täpsemalt 71%. Vastavalt ORAS § 12 lõikele 9 on mõtteliste osade suurused vastavalt 29% ja 71%. Ekspertiisi läbiviimise käigus viis ekspert läbi kohapealse ülevaatuse. Ülevaatuse käigus tuvastati, et endisaegsest hoonest on säilinud vundament, välisseinad, sisesein, osaliselt hinnanguliselt põrandatalad, osaliselt laetalad ja osaliselt katuse kandekonstruktsioon. Endisaegses hoones ei ole säilinud tehnosüsteeme, tehnosüsteemid on välja ehitatud parenduste/uuenduste käigus. Ehitise kaetud konstruktsioonide avamist ei korraldatud. Endisaegsele hoonele on tehtud hoovipoolsele küljele juurdeehitus. Juurdeehituse püstitamise aega ei olnud võimalik kindlaks teha. Vastavalt 1994.a. koostatud inventariseerimisplaanile on juurdeehitatud hooneosa ühekorruseline, paekivist vundamendiga, puitkilpidest seintega, kaldkatusega, põhimõõtmetega 7,3 x 6,8 m. Hoovipoolne juurdeehitus on ehitatud endisaegse hoone kõrvale, kahe hoone kõrvutiasetsevate seinte vahel on õhuvahe, mis on suletud laudvoodriga. 8 Endisaegse hoone kogupind oli vastavalt 1962.a inventariseerimisplaanile 31,5 m
7. Remonditööde käigus on likvideeritud vahesein, mis eraldas kööki ja esikut ja lammutatud tuulekoda. Kohapealse ülevaatuse käigus tuvastati järgmised remonttööd: olemasoleva vundamendi tugevdamine, välisseintele on sissepoole pandud saepuruplaat, väljast kaetud ruberoidiga puitliistudel ja kaetud osaliselt laudvoodriga ning osaliselt krohvitud krohvmattidel, laudvoodriga välisseinad värvitud, põrandatalade osaline väljavahetamine ja uus mustadest laudadest aluspõrand, panipaik köögipõranda all, toalaele uute talade paigaldamine ja köögilaetalade osaline väljavahetamine, mustadest laudadest pööningupõrand, mustadest laudadest lagi ja katmine soome papiga, katuse kandekonstruktsiooni osaline väljavahetamine, asbesttsementplaatidest katusekate, nelja aknaava suurendamine ja uute akende paigaldamine, siseuks, siseviimistlus, uus pliit, soemüür ja poolahi, elektrisüsteem, valgustus. II ekspertiis Ekspert leidis, et kuni 02.03.1997.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt on Tööstuse tn 84 ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuivõrd uuenduste/paranduste jääkväärtus on 19,5%, so väiksem kui ½ võõrandatud ehitise jääkväärtusest. Alates 02.03.1997.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning vara kuulub kaasomandisse – 66,2% väärtuse osast M.R.i pärijatele ning 33,8% Tallinna Põhja linnaosa valitsusele. 16.04.2004.a. kohtuistungil esitas ekspert ekspertarvamusele täienduse (III kd, tl 54). Nimelt lähtuti ekspertarvamuses sellest, et Tööstuse tn 84 elamu püstitati 1932.a. Endise hooneregistri vastava toimiku materjalidest selgus, et elamu püstitati 1923.a. Seega on võõrandatud vara keskmiseks füüsiliseks kulumiks orienteeruvalt 30%, ekspertarvamuses oli selleks arvuks märgitud 16,
8. Seega on uuenduste ja parenduste osatähtsus 23,3% varem arvestatud 19,5% asemel. Võõrandatud ehitises tehtud uuendused/parendused on tingitud kahest asjaolust: juurdeehitusest ning võõrandatud elamu soojapidavuse ja viimistlustööde astme parandamisest. Juurdeehitusest tingitud endise eramu juures tehtud töödeks on katuse osaline muutmine, endise tuulekoja ja välisukse likvideerimine, kuivkäimla likvideerimine. Võõrandatud ehitise juures on tehtud alljärgnevad uuendused/parendused: seinte välis- ja sisepindade katmine soojustavate kihtidega, laudpõranda katmine puitlaastplaatide ja vineeriga, lagede katmine puitkiudplaatidega, seinte katmine kipsplaatide ja tapeediga, nelja akna asendamine, siseukse asendamine, uued küttekolded. Tallinna Linnavalitsuse arhiivis, Maa-ameti toimikutes, Tallinna Hooneregistri materjalidest ja AS Kommunaalprojekt arhiivi materjalides ei ole Tööstuse tn 84 eramu ümberehituse ja juurdeehituse kohta kinnitatud projektdokumentatsiooni, ei ole ehitusluba ja ei ole vormistatud ümber- ja juurdeehituse kohta kasutusluba. Seega tuleb tehtud ümber- ja juurdeehitust lugeda omavoliliseks ehitiseks ning nendega ekspertarvamuse koostamisel ei arvestata. Ekspertarvamuses on arvestatud võõrandatud hoones tehtud ehituskonstruktsioonide soojapidamise tõstmiseks ja viimistlustööde astme parandamiseks tehtud uuendusi/parandusi. Nimetatud tööde tegemise aja kohta puuduvad ametlikud dokumendid, puuduvad ka tunnistused selle kohta, et need oleksid tehtud pärast 1991.a. Uuenduste/parenduste arvestamine 9 Mõlemas ekspertiisis on viidatud asjaolule, et puuduvad andmed uuenduste/parenduste tegemise aja kohta, samuti puuduvad juurdeehituse seaduslikkust tõendavad dokumendid. 1937.a. dokumentide põhjal oli M. B.le kuulunud elamu pindalaks 52,5 m
9. Elamu õigusvastane võõrandamine toimus
10. aastal. 27.04.1952.a. on koostatud hoone kirjelduse mustanud, kust nähtub, et Tööstuse tn 84 asub
11. aastal püstitatud ühekorruseline elamu, kaks kuuri ja käimla (I kd, tl 4). Nimetatud dokumendi juurde kuulub hoonete ja maa-alade arvestamisleht, kust nähtub, et elamu põhipinnaks oli 52,3 m2, elamu juurde kuulus tuulekoda suurusega 5,6 m2 ning kaks kuuri (17,5 m2 ja 15,8 m2) (I kd, tl 151-154). Ehitiste kohta koostati asendiplaan (I kd, tl 6). Samad andmed sisalduvad ka 1952.a. hindamisaktis (I kd, tl 181-182). Järgmine Tööstuse tn 84 elamut kirjeldav dokument on aastast 1962.a. Siis koostatud põhiplaani ja ruumide eksplikatsiooni kohaselt koosnes elamu elutoast 17 m2, tuulekojast 2,2 m2, esikust 5,9 m2 ning köögist 6,4 m2 (I kd, tl 20). Kokku pinda seega 31,5 m
12. 20.12.1971.a. on koostatud hindamisakt, mille kohaselt Tööstuse tn 84 elamus on elamispinda 17 m2 (I kd, tl 144-147). 1995.a. erastas S.M. Tööstuse tn 84 elamu, kus oli üldpinda 65,7 m
13. Tutvudes juurdeehituse plaaniga (I kd, tl 24-27), on selgelt eristatavad vana majaosa ja juurdeehitus. Vana majaosa arvestuslikuks suuruseks on plaani kohaselt ca 30 m2, elutoa suuruseks on 17 m
14. Seega ühtib vana majaosa suurus 1962.a. ja 1972.a. andmetega. Kaebuse esitajad on leidnud, et kuivõrd maja pindala
15. aastal (52,3 m2) ning
16. aastal (31,5 m2) oluliselt erineb, siis pidi õigusvastaselt võõrandatud elamu pärast
17. aastat täielikult hävima. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi mõõdud erinevad, on maja kuju ja asukoht sarnased. Tegemist võib olla mõõtmisveaga. 1962.a. hinnatud elamu puhul ei saa olla pärast 1952.a. püstitatud elamuga, sest ehitise osade kuluvuse % on kõrged. Alla 10 aastase maja puhul oleksid need tõenäoliselt tunduvalt madalamad. Kohus on asja juurde välja nõudnud hooneregistri toimiku. Sealt nähtub, et ka 1962.a. seisuga on esitatud erinevaid andmeid elamu suuruse kohta. Majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise lehe kohaselt on elamu pinnaks 39,14 m2 ning täisehitatud pinnaks 42,12 m2 (hooneregistri toimiku lk 17). Eeltoodust tulenevalt saab eristada vanale majaosale tehtud parendusi/uuendusi ning juurdeehitust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid, et juurdeehitus on tehtud õiguslikul alusel. Vastavad dokumendid puuduvad ka vastustajal ning samuti ei ole neid leidnud eksperdid. Ehitusõiguslikult on järelikult tegemist omavolilise ehitisega ning sellega vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlaksmääramisel ei arvestata. Asjaolud, et järelevalvet teostav haldusorgan ei ole kaebuse esitajatele teinud ettekirjutust omavolilise ehitise lammutamiseks ning et 1995.a. erastati maja tervikuna S.M.le, ei ole ehitist seadustanud. Arvestamisele tulevad seega üksnes vana majaosa uuendamiseks/parendamiseks tehtud tööd, mis on tehtud enne 20.06.1991.a. ning mille tegemiseks ei olnud vaja projekti olemasolu. Ehitise säilivus enne 02.03.1997.a. kehtinud ORAS redaktsiooni järgi Kohtu esimesele küsimusele on vastus antud üksnes II ekspertiisis. Ekspert on ekspertarvamuse täienduses võtnud ehitise püstitamisaastana aluseks
18. aasta. Kohus selle seisukohaga nõustub ning sellele ei vaielnud vastu ka protsessiosalised. Nimelt puuduvad igasugused teised andmed maja valmimise aja kohta. 10 ORAS § 12 lg 8 sätestas: vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinud, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et 1) ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes; 2) ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Ehitise põhikonstruktsioonideks loetakse vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus. Kohaldamisele tuleb alljärgnevalt eelkõige punkt
19. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tööstuse tn 84 elamu puhul puuduvad andmed seaduslike ümberehituste kohta. Kuigi erinevatel aegadel tehtud mõõtmised on andnud erinevaid tulemusi, ei saa siiski väita, et hoone kubatuur oleks muutunud rohkem kui poole võrra. Kuivõrd mõõtmistulemused on erinevatel aegadel olnud erinevad ning neid ei saa seega pidada täielikult usaldusväärseks, on oluline märkida, et kuna vaatlustulemuste põhjal asub vana hooneosa vanal vundamendil, ei saa ka kubatuuri muutus olla märkimisväärne. Kohus on eespool põhjendanud, miks ta ei arvesta hoonele tehtud juurdeehitust. Nii I kui ka II ekspertiisi läbiviimisel ehitise kaetud konstruktsioonide avamist ei toimunud. II ekspertiis põhikonstruktsioonide asendamist ei tuvastanud, I ekspertiisi puhul on ekspert välja toonud põranda- ja laetalade osalise väljavahetamise ning katusekonstruktsioonide osalise väljavahetamise. Dokumentaalsed tõendid nimetatud tööde läbiviimise kohta puuduvad. 1994.a. on koostatud akt, kust nähtub, et Tööstuse tn 84 elamule on tehtud kapitaalremondi käigus juurdeehitus (I kd, tl 160). Täpsemad andmed puuduvad. Samuti on kaebajad esitanud käsikirjalised aktid aastast 1987.a., kust tuleneb, et Tööstuse 84 elamu remondiks on eraldatud ehitusmaterjale ning et Tööstuse 84 elamul on vajalik remontida korsten, vundament ja trepp (I kd, tl 156-157). Kohus leiab, et neid akte ei saa pidada tõenduslikku väärtust omavateks ametlikeks dokumentideks. Ekspert on arvutuste tulemusena leidnud, et põhikonstruktsioonide asendamine ei ole toimunud enam kui 23,3% ulatuses. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Kuivõrd vahe 23,3% ning lubatud kuni 50% vahel on oluline, ei mõjuta ekspertiisi tulemust ka võimalikud arvutusvead. Hinnangu konstruktsioonide kulumile on andnud ekspert kui asja tundev isik. Kohtul puuduvad vastavasisulised eriteadmised selleks, et eksperdi arvamust ümber hinnata. Kohus saab üksnes kontrollida, kas ekspertiis on toimunud õiguslikult korrektselt. Kuni 02.03.1997.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt on vaidlusalune vara seega säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ehitise säilivus alates 02.03.1997.a. kehtiva ORAS redaktsiooni järgi Kohus leiab, et eelnimetatu hindamiseks puudub käesoleval juhul vajadus. Kuivõrd omandireformi õigustatud subjekti suhtes kuulub kohaldamisele soodsam regulatsioon, siis on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldus ORAS kuni 02.03.1997.a. redaktsiooni kohaselt õiguspärane sõltumata hilisema redaktsiooni järgi läbi viidud ekspertiisi tulemusest. Mõlemad eksperdid on jõudnud tulemuseni, mille kohaselt kehtiva redaktsiooni kohaselt kuuluks vara tagastamisele kaasomandisse (oluliselt erinevad mõtteliste osade suurused). Selline tulemus on igal juhul omandireformi õigustatud subjekti huve kahjustav. 3.
20. Kohtukulud 11 Kuivõrd esitatud kaebus jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud

§ 92lõike 1 alusel kaebuse esitajate kanda.

Kaebuse esitajad on tasunud kohtu deposiitarvele 8000 krooni ekspertiisikulude katteks. I ekspertiisi maksumuseks kujunes 9440 krooni, II ekspertiisi maksumuseks 10726 krooni. I ekspertiisi osas mõistab kohus kulud välja osaliselt – 3500 krooni ulatuses. Nimelt viis kohus ekspertiisi puudulikkuse tõttu läbi kordusekspertiisi ning I ekspertiis oli kasutatav vaid osaliselt. II ekspertiisi maksumus tuleb välja mõista täies mahus. Seega peavad kaebuse esitajad lisaks juba kohtu deposiidis olevale summale tasuma veel 6226 krooni. Summa tuleb maksta jällegi kohtu deposiiti, sest kohus teeb ekspertidele väljamaksed oma vahenditest käesoleva otsuse jõustumist ära ootamata. Kolmandad isikud on taotlenud kohtukulude hüvitamist.

§ 93lõike 1 kohaselt tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata.

Nimelt on õigus taotleda kohtukulude hüvitamist üksnes pooltel. Nimetatud seisukohta on korduvalt rõhutanud nii Riigikohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Kaire Pikamäe Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.05.2006 otsus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.06.2004 otsus haldusasjas nr 3-9/2004 osas, milles jäeti rahuldamata kaebused Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998 korralduse nr 5647-k õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Teha selles osas uus otsus, millega tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998 korraldus nr 5647-k õigusvastaseks. Muuta halduskohtu otsust ka kohtukulude jaotamise osas, mõistes Tallinna Linnavalitsuselt kohtukulud välja järgmiselt: 1) V. R.le ekspertiisikulu 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) krooni; 2) Tallinna Halduskohtu tagatiste kontole (viitenumber 3100057332) nr 221013921094 Hansapangas või nr 10220034799018 Eesti Ühispangas 6226 (kuus tuhat kakssada kakskümmend kuus) krooni; 3) A. P.le õigusabikulud summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja L. M., A.P. ja V. R.li kaebused rahuldamata. Rahuldada L. M., A. P. ja V. R. apellatsioonkaebused osaliselt. 12