MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ivo Pilving ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1038 Haldusasi AS * kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti poolt kahju hüvitamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrus kaebuse tagastamise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus AS * määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta AS * määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AS * on aastatel 1997 kuni 2003 tasunud Veeteede Ameti poolt esitatud arvete alusel tuletorni- ja jäämurdetasusid summas 117 961 302 kr. AS * esitas
- juunil 2005 halduskohtule hiljem konkretiseeritud kaebuse, milles palutakse Eesti Vabariigilt välja mõista 117 961 302 kr tuletorni- ja jäämurdetasude arvetega tekitatud kahju hüvitamiseks ja alternatiivselt sama summa tagastamiseks alusetu rikastumise sätete kohaselt. Samuti esitas AS *
- juunil 2005 Veeteede Ametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse nimetatud põhjusel taotluse esitaja poolt tasutud summa tagastamiseks riigivastutuse seaduse kahju hüvitamise ja alusetu rikasutmise sätete (RVastS §-de 17 ja 24) alusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
- oktoobri
- a kirjas nr 1.15.3-2/8709 leiti, et taotlus on põhjendamatu. Veeteede Amet ühines
- oktoobri
- a kirjas nr 1-16/2822 kirjas ministeeriumi seisukohaga. AS * poolt
- novembril 2005 halduskohtule esitatud kaebuses palutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Veeteede Ameti kirjades sisalduv keeldumine kahju hüvitamise taotluse rahuldamisest tunnistada õigusvastaseks.
- Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrusega tagastati kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel. Määruses leiti, et kohtu menetluses on samade 3-05-1038 poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (haldusasi nr 3-05-517). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti kirjadega ei ole kaebajale kahju tekitatud. Haldusasjas 3-05-517 tuleb kohtul tuvastada, kas Veeteede Ameti tegevus arvete väljastamisel oli õiguspärane, kas kaebuse esitaja õiguste rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos ning kas selline kahju kuulub ameti ja ministeeriumi poolt hüvitamisele. Käesolevas asjas on samad menetlusosalised, mis asjas nr 3-05-517, ning sisuliselt toimuks vaidlus samade asjaolude üle. Halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu üle. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- AS * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Mitmed tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse põhjendused küll kattuvad, kuid nende esemed on erinevad. Määrav ei ole see, kas käesolevas asjas vaidlustatud keeldumise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kaebajal on keeldumise vaidlustamiseks põhjendatud huvi. Keeldumine puudutab otseselt kaebajat. Tuvastamiskaebusega soovib kaebaja kohtu hinnangut, kas kahju hüvitamisest keeldumine oli õiguspärane, teisisõnu, kas riigil põhimõtteliselt on või ei ole kahju hüvitamise kohustus. Kaebaja soovib, et esmalt lahendataks ära tuvastamiskaebus, ning sõltuvalt sellest otsustada, kas jääda hüvitamiskaebuse juurde. Kaebaja poolt valitud menetlusstrateegia võimaldab pooltel pärast tuvastamiskaebuse rahuldamist veelkord läbi rääkida. Kaebaja on esitanud taotluse hüvitamiskaebuses menetluse peatamiseks. Halduskohus püüdis vältida hüvitamis- ja tuvastamiskaebuse läbivaatamisel lahendatavate probleemide kattuvust, kuid seda ohtu ei teki, sest tuvastamiskaebusega lahendatud asjaolude üle ei ole hiljem vaidlused enam võimalikud. Tuvastamiskaebuse esitamine on põhjendatud nii suurema riigilõivu tasumise vältimiseks kui ka pooltele täiendava läbirääkimisvõimaluse andmiseks. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on 30 päeva. On tõenäoline, et see tähtaeg möödub enne tuvastamiskaebuse läbivaatamist. Kui eitada võimalust tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse samaaegseks esitamiseks, aheneb Riigikohtu praktikas (haldusasjad nr 3-3-1-35-04 ja 3-3-1-53-04) mõistlikuks peetud tuvastamiskaebuse esitamise võimalus olematuks.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti vastustes palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Ministeeriumi vastustes märgitakse, et kahju hüvitamise kaebuses sisaldub taotlus tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Riigikohtu praktikas on loetud õiguspäraseks seda, et kaebaja esitab riigilõivu tasumise vältimiseks ja haldusorganiga kokkuleppe saavutamiseks tuvastamiskaebuse enne hüvitamiskaebust. Käesoleval juhul aga on kaebaja juba hüvitamiskaebuselt riigilõivu tasunud, samuti ei ole pooled jõudnud kokkuleppele. Menetlusökonoomia printsiibiga kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus üheaegselt esitatakse kohtule tuvastamiskaebus ja kahju hüvitamise kaebus, mis sisuliselt hõlmab ka tuvastamiskaebust. Tuvastamiskaebuse ä l bivaatamisel tuleks käesoleval juhul teha kindlaks samad asjaolud, mis hüvitamiskaebuse puhul. Ameti vastuses märgitakse, et ehkki kaebustes on nõuded väljendatud erinevas sõnastuses, on sisuliselt tegemist ühe ja sama nõudega samadel alustel. Kaebaja põhjendused tuvastamiskaebuse ja hüvitamiskaebuse eraldi menetlustes läbivaatamise otstarbekuse kohta ei muuda asjaolu, et kaebuste ese ja alus on samad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
- Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 5 ei võta halduskohus kaebust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 2
(4)3-05-1038 Ringkonnakohus nõustub esmalt Veeteede Ameti seisukohaga, et kui kohtu menetluses juba on kaebus sama eseme kohta samal alusel, siis ei saa kohus asuda läbi vaatama uut samasisulist kaebust sõltumata sellest, kas selle läbivaatamine oleks menetluslikult otstarbekas või mitte. Lisaks sellele ei saa korduva samasisulise kaebuse läbivaatamist õigustada ka kaebaja põhjendatud huvi korduva kaebuse esemeks oleva asjaolu tuvastamise suhtes.
- Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et halduskohtule haldusasjas nr 3-05-517 esitatud hüvitamiskaebuses ja vastustajatele esitatud tuvastamistaotluste esemeks oli sama kahju hüvitamine ja alternatiivselt sama väidetavalt alusetult tehtud makse tagastamine. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hüvitamiskaebus ja –taotlused esitati samadel alustel. Vaidlus on selle üle, kas hüvitamiskaebuse ese ühelt poolt ja hüvitamistaotluste kohta tehtud otsuste peale käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse ese teiselt poolt kattuvad.
- Ringkonnakohus leiab, et eelpoolmainitud kaebuste esemed ei ole identsed, kuid kattuvad osaliselt, kusjuures käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse ese on tervikuna hõlmatud haldusasjas nr 3-05-517 esitatud hüvitamiskaebusega. Nagu määruskaebuses õigesti märgitakse, on tuvastamiskaebus suunatud sellele, et tuvastada, kas riigil oli kohustus kaebajale vaidlusalused maksed hüvitada. Hüvitamiskaebuste kohta tehtavatel otsustel on muuhulgas samasugune tuvastav toime. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt peab jõustunud hüvitamisotsus lõpetama vaidluse selle üle, kas vastustaja oli kohustatud kaebajale taotletud hüvitist maksma või mitte. Järelikult sisaldub hüvitamiskaebuses loogiliselt ka tuvastamistaotlus.
- Viited Riigikohtu lahenditele haldusasjades 3-3-1-35-04 ja 3-3-1-53-04 ei ole asjakohased. Neis asjades selgitas Riigikohus, et kohus ei saa põhjendatud huvi puudumise tõttu jätta rahuldamata tuvastamiskaebust motiivil, et isikul on või oli võimalus esitada hüvitamiskaebus kui efektiivsem õiguskaitsevahend. Käesolevas asjas ei tagastanud halduskohus ega saanudki tagastada kaebust põhjendatud huvi puudumise tõttu, vaid põhjusel, et sama asi on juba kohtu menetluses. Riigikohtu poolt lahendatud asjades ei olnud kohtute menetluses hüvitamiskaeb usi. Riigikohus rõhutas oma otsustes kaebaja õigust valida, kas esitada tuvastamis- või hüvitamiskaebus. Käesolevas asjas ei ole kaebajalt valikuvabadust võetud. Esitades kohtule hüvitamiskaebuse enne tuvastamiskaebust ongi kaebaja oma valikuvõimaluse realiseerinud. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kaebaja valikuvabadus peaks olema kestev ka pärast kaebuse esitamist.
- Lisaks eelnevale erinesid Riigikohtu poolt lahendatud asjades ja käesolevas asjas tuvastamiskaebuste esemed. Esimeste puhul taotlesid kaebajad, et õigusvastaseks tunnistataks haldusaktid, millega neile keelduti tollase planeerimis- ja ehitusseaduse § 47 kohaselt maksmast hüvitist teede ja infrastruktuurivõrkude väljaehitamise eest. Tegemist ei olnud haldusorgani poolt kahju hüvitamisest keeldumise otsuste vaidlustamisega, vaid kahju tekitanud tegevuse õigusvastaseks tunnistamise taotlusega enne võimaliku kahjunõude esitamist. Säärase tuvastamiskaebuse ese on tunduvalt kitsam, piirdudes vaid ühe kahjunõude koosseisu elemendi kindlakstegemisega. Käesolevas asjas on aga vaidlustatud mitte kahju põhjustanud akt või toiming, vaid kahju hüvitamise menetluses haldusorgani poolt tehtud otsus. Selle otsuse õiguspärasuse hindamisel dubleeritaks täielikult kohtu tööd hüvitamiskaebuse läbivaatamisel, sest lisaks kahju põhjustanud tegevuse õiguspärasuse hindamisele tuleks tuvastada ka kahju suurus, põhjuslik seos, hüvitise vähendamist õigustavad asjaolud jne. Õiguskaitsevahendite paljususe korral on isikul küll õigus valida talle tõhususe ja kulukuse poolest optimaalseim ning säästa sellega riigilõivu, kuid kaebaja tõlgendus muudaks kahjunõude puhul kehtestatud riigilõivukohustuse üldse sisutuks. Riigilõivu säästmine ei ole küll iseenesest taunitav, kuid seda ei saa pidada lubatavaks, kui kokkuhoid toob kaasa koh3
(4)3-05-1038 tusüsteemi koormamise mitme samasisulise vaidlusega. Veenev ei ole määruskaebuse argumentatsioon, et tuvastamiskaebuse lahendamisel kindlaks tehtud asjaolusid ei saa samad menetlusosalised hiljem tõstatada hüvitamiskaebuse läbivaatamisel. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjades nr 3-3-1-42-02, p 10, ja 3-3-1-94-04, p 22, selgitanud, et kohtu seotus varem tuvastatud asjaoludega ei ole absoluutne ega möödapääsmatu. Oliver Kask Kaire Pikamäe Ivo Pilving 4
(4)